Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul tuntud tegijad juba palju aastaid. Veidi vähem on ehk teada, et kõik need kolm tugevat kaubamärki kuuluvad Hollandi ajaloolise taustaga keemia-kontserni AkzoNobel.
- Rapla tootmiskompleks, fotograaf T. Tuul
Et oma kliente tunda ja nende vajadustele-soovidele vastu tulla, peame leidma uusi, keskkonnasõbralikke, vastupidavamaid, kergemini hooldatavaid tooteid. Toodame ainult selliseid tooteid, mida ka ise kodus kasutame ning oma lastele julgeme soovitada!
„Eestis tegutseb ettevõte Akzo Nobel Baltics ASi nimel all aastast 2011, kuid AkzoNobeli kontserni liikmeks sai ES Sadolin AS juba 1994. aastal,“ täpsustab Akzo Nobel Baltics ASi juhatuse liige Elena Past.
Pinotex tooteid hakati Raplas tootma juba 1984. aastal ehk sügaval nõukogude ajal. Kuigi koostöökokkulepe soomlastega ühisfirma loomiseks oli põhimõtteliselt tehtud, oli tee lepingu sõlmimiseni tolle aja kohta iseloomulikult pikk: sellise sammu astumiseks oli vaja väga palju allkirju, tunnistusi, paberite läbivaatamisi ja lisaselgitusi. Lõpuks jõuti sihile ning 1987. aasta juunis loodud EKE-Sadolin S.P. oli esimene Nõukogude ja Lääne firmade ühiselt loodud tööstusettevõte, mille üleminek Vene–Soome ühisettevõttest Eesti–Soome firmaks laabus pärast Eesti iseseisvumist kiirelt ja suuremate raskusteta.
Ettevõtte algus oli roosiline, toodang hakkas kasvama ning kasumisse jõuti juba nelja kuu möödudes. 1989. aastal avati Raplas uus alküüditsehh. 1992. aastal koliti administratsioon modernsesse kontorihoonesse Tallinnas Tobiase tänaval. Seal asub ettevõtte peakontor tänaseni. 1993. aastal ettevõte reorganiseeriti ja uueks nimeks saab ES Sadolin AS.
Siiski mahutasid majandusolud noore ettevõtte ajalukku ka keerulisemaid aegu: rublade hüperinflatsioon neelas teenitu väärtust, Eesti iseseisvumine tõi kaasa Venemaa ekspordi takerdumise ning Eesti krooni tulek muutis ettevõtte kapitali olematuks. Vaatamata sellele suudeti tootmist kasvatada, laiendada värvide sortimenti ning juba 1990ndate alguses jäi ES Sadolin silma eeskujuliku keskkonnakaitsealase mõtlemise poolest.
Suur rõhk tootearendusel ja rohelisel mõtlemisel
AkzoNobeli tooteid kasutatakse igas maailma nurgas ning osa nendest on pärit just nimelt Eestist, Rapla unikaalsest tehasest, kus lisaks Pinotexile ja Sadolinile arendatakse ja valmistatakse paljusid tooteid muudele kontserni brändidele, kokku üle 300 erineva toote. Lisaks vahendab firma spetsiaalseid värve ja liime tööstusklientidele. Rapla toodangust läheb umbes kaks kolmandikku ekspordiks Baltikumist väljapoole.
„Oleme suutnud stabiilselt tegutseda ja oma eesmärke täita, kuigi turuolukord pole viimastel aastatel just hüppeid üles teinud. Üks meie trumpe on kindlasti tootearendusmeeskond, kes annab oma panuse kontserni uute toodete loomisel ning analüüsimisel. Kontsernis on üle 100 arenduskeskuse ning laborites töötab üle 3000 inimese. Selline oskusteave on konkurentsitu,“ ütleb Elena Past. AkzoNobeli kontserni tooted katavad ära kõikvõimalikud tegevusvaldkonnad alates tööstustest, auto-, laeva-, tuuliku- ja lennukitootjad ning -remontijad, samuti kodud, kaubandus-pinnad, ühiskondlikud hooned.“
Kuna tegemist on kemikaale töötleva kontserniga, on ettevõtte toimimise ning töötajate mõtteviisi alustaladeks keskkonnateadlikkus ja jätkusuutlikkus. „Pöörame tähelepanu nii keskkonnasõbralikule tootearendusele ja tootmisele kui ka jälgime, milliste autodega sõidame ja kuidas igapäevaselt säästlikumad olla. Meie Rapla tehas kasutab rohelist elektrienergiat, saab sooja taastuvatest energiaallikatest, meil ei teki ladestatavat prügi ning tõele au andes oleme tööstustele esitatud nõuetest täna mitukümmend aastat ees.“ Lisab tootmisdirektor Raivo Vasnu.
Ühe ilmeka näitena võib tuua AkzoNobelis väljatöötatud erilise laevavärvi, millega Queen Mary II katmisel tekitati kütusekulult suur kokkuhoid – nimelt jäävad igal aastal õhku paiskamata umbes 16 000 sõiduauto süsinikdioksiidi heitmed. „Laevade suur probleem on nimelt vees vohavate eluvormide kinnitumine laevakere külge. Neid on püütud eemaldada spetsiaalseid kemikaale sisaldavate värvidega, mis samal ajal on aga paljudele veeorganismidele väga ohtlikud. AkzoNobeli loodud spetsiaalne värv aga teeb laevakere nakkumatuks, jättes samas puutumata elusolendid,“ selgitab Andres Kehman, ettevõtte tootearendusjuht. Samasugused innovaatilised tooted on kasutuses ka igapäevastes majapidamistes – näiteks päikeseenergiat peegeldavad katuse- ja fassaadivärvid, mis ei lase hoonetel üle kuumeneda.
Vastutustundlikkus on edasiviiv jõud
Lisaks rohelisele mõtlemisele on AkzoNobelis väga sügavalt juurutatud vastutustundlik käitumine nii oma kogukonna kui ka töötajate suhtes. „Meile läheb väga korda, kuidas areneb see keskkond, kus me elame, ja kuidas saaksime õla alla panna erinevatele oma kogukonna ettevõtmistele, mis muudaks meie kõigi elu paremaks,“ nendib Elena Past.
Akzo Nobel Baltics AS on sõlminud Raplaga sponsorluslepingu Sadolini spordihoone toetamiseks, et linnas oleks olemas tänapäevane keskkond treenimiseks ja sportimiseks. Lisaks toetatakse Rapla Kirikumuusika Festivali ja Pille Lille muusikafondi. Ettevõtte panuse eest Rapla regiooni arengule pälvis Akzo Nobel Baltics AS riigilt 2016. a Regionaalmaasika auhinna. Juba aastaid lüüakse kaasa omavalitsuste ja värvitootjate koostööprojektis „Värvid linna“, mille eesmärk on elukeskkonna väärtustamine ja linna visuaalse ilme parandamine. Toetatud on mitmeid Jõelähtmel toimuvaid teatrietendusi. Samuti on ettevõttel aastatepikkune koostöö Eesti Kunstimuuseumi ja Kunstihoonega.
1990ndate keskel hakkas Sadolin välja andma omanimelist kunstipreemiat, mis oli esimene erakapitalil põhinev kunstipreemia Eestis. Eesmärk oli tõsta esile noori kunstnikke. Aga täiesti omaette teema on Sadolini kunstikogu, millele ettevõte pani aluse 1990. aastal. See projekt on kutsutud ellu, et väärtustada kunsti avaliku ruumi loomuliku osana. „Tänavu 8. aprillil avame Mikkeli muuseumis näituse „30 värvilist aastat Sadolin kunstikogu“, kus esmakordselt ajaloos eksponeeritaks avalikult nii suurt osa kollektsioonist,“ ütleb ettevõtte turundusjuht Kertu Väre.
Nagu keskkonda ja kogukonda, suhtutakse AkzoNobelis äärmiselt hoolivalt ka oma töötajaskonda. Ettevõttes töötab ligi 150 inimest, kellest 100 on tööl Raplas. „Pole väga tavapärane, aga meie juures töötab inimesi ka alates ettevõtte asutamisest ehk juba 30aastase staažiga. 20 aastat ettevõttes on tavapärane ning 10aastase staažiga töötajad on suhteliselt algajad,“ muigab Elena Past, lisades, et Akzo Nobel Baltics toetab oma töötajaid igati: toetab sportimist, osalemist rahvaspordiüritustel, seisab hea oma töötajate tervise eest. „Prioriteet number üks on töötervishoid: monitoorime pidevalt, et töökeskkond nii laos, laboris, tootmises kui ka kontoris oleks turvaline ja tervislik. Tähelepanu saab iga pisimgi detail alates valgustusest, toolist, lauast kuni riietuseni.“
- Koolituspäev Akzo Nobel Baltics ASi Tallinna kontoris
Mida toob tulevik?
Akzo Nobel Baltics ASi märksõnad on innovaatilisus ja areng. „Me ei anna kvaliteedis järele ning meie kliendid on järjest teadlikumad ja nõudlikumad. Et neid tunda ja nende vajadustele-soovidele vastu tulla, peame leidma uusi, keskkonnasõbralikke, vastupidavamaid, kergemini hooldatavaid tooteid. Toodame ainult selliseid tooteid, mida ka ise kodus kasutame ning oma lastele julgeme soovitada!“ ütleb Elena Past.
Innovatsioon ei pea aga sisalduma ainult toodete koostises ja omadustes. AkzoNobel tuli äsja välja nutirakendusega, mis aitab värvitoonivaliku protsessi lihtsamaks teha. Laadi alla Sadolin Visualizeri äpp, vaata tuba läbi nutiseadme ekraani ning puudutades ekraani saad valida seinale soovitud värvitooni. Kui oled ülesvõtte foto või videona salvestanud, võid saata visandi e-postiga sõbrale või postita see Facebooki. „Meie soovime muuta kõigi elu värvilisemaks ning et remonditegemine poleks raske töö, vaid mõnus protsess. Aitäh meie klientidele, koostööpartneritele ja muidugi töötajatele nende 30 põneva aasta eest! Lubame, et tulemas on veel palju uut ja huvitavat.“
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”