Jäta menüü vahele
Artikkel
Apteegiturul räägitakse, et tegelikkuses on apteegireformist hoolimata kaks kolmandikku apteekidest endiselt vähemal või enamal moel seotud ravimite hulgimüüjate ärihuvidega.Foto: Andras Kralla
- Suur lugu
- Koit Brinkmann
- 24. november 2023 kell 4:00
Apteekrid istuvad ravimiärimeeste süstla otsas. "Nad kaotavad ju töökoha, kui hakkavad rääkima"
Kirglikke vaidlusi ja riigi suunas ähvardusi põhjustanud apteegireformi algusest on möödunud üle kolme ja poole aasta, kuid mitte ühtegi uut proviisoriapteeki pole selle aja jooksul Eestis asutatud.
Kriitikute sõnul sõltub suurem osa apteekide juhatajatest-omanikest endiselt ravimite hulgimüüjatest ning põhjust seda uskuda andis ka täna avalikkuse ette jõudnud Äripäeva põhjalik uurimistöö.
„See on JOKK-olukord, paberi peal on kõik ilus ja korras. Jah, me saame aru, kelle kõrvad siit-sealt paistavad, aga praegu ei ole võimalik näidata paragrahvi, mille vastu eksitakse,“ tunnistas üks kõrge riigiametnik eravestluses.
Kolm ja pool aastat apteegireformi algusest hiljem tõdevadki nii sõltumatud apteekrid kui ka teemaga seotud ametnikud, et massiivse vastuseisu tõttu saime nuditud reformi. Apteegiturg oli juba toona suuresti kettide vahel jagatud ning reformi jäetud lõtkud pole olukorda sõltumatute proviisorite kasuks muutnud.
Sellest, et on olemas nn vilepuhujad apteekrid, kes on valmis oma tankististaatusest rääkima, kuulen kahjuks esimest korda.
konkurentsiamet peadirektor
Evelin Pärn-Lee
Apteegikettide frantsiisijuhid ütlevad vastu, et kõik apteegid Eestis tegutsevad vabalt ja sõltumatult, sest seaduse järgi peab apteegi omanikeringis olema üle 50protsendiline osalus proviisoril.
Kuna aga apteegi pidamisel on kõige olulisem asukoht ehk pind ning head pinnad on enamasti frantsiisiandjate käsutuses, siis sõltumatul apteekril polegi praktiliselt võimalik uut apteeki asutada ning turule siseneda.
Apteegireformi eesmärk
Reformi eesmärk oli anda apteegis tegelik võim proviisorile ehk läbi lõigata omandisuhted apteekide ning ravimite hulgimüüjate vahel. Et hulgimüüjad ei kontrolliks enam apteekide tegevust ning apteeker oleks ennekõike tervishoiutöötaja, mitte hulgimüüjale head kasumit toovate käsimüügiravimite ja tervisetoodete müügimees.
Seetõttu said juba aastatel 2014–2015 vastuvõetud seadusemuudatused pika üleminekuaja ning reform jõustus 2020. aasta aprilli algusest. Apteegi enamusomanikuks saab nüüd olla ainult apteekrilitsentsiga füüsiline isik, kellel on täielik mõjuvõim apteegis toimetamiseks. Kõik tollal nelja suure kaubamärgi – Apotheka, Südameapteegi, BENU ja Euroapteegi omanikfirmade apteegid liikusid proviisorite nimele.
Ehkki proviisorid peaksid olema täiesti vabad otsustama, siis tegelikkuses seoti nad erinevate lepingutega endiselt samade apteegikettidega, kelle ärimudel muutus frantsiisiandjaks.
Nende frantsiisiandjate selja taga on aga ravimite hulgimüüjate ärihuvid. Selliselt sõltuvaid apteeke on turul hinnanguliselt kaks kolmandikku kõigist apteekidest ning paljusid nende juhatajaid-omanikke peetakse lihtsalt apteegi operaatoriteks, keda vajadusel välja vahetatakse.
Praegu valitsevat olukorda näib hästi iseloomustavat ka see, et kui ravimituru suurtegija Magnumi omanik Margus Linnamäe käis vahetult enne apteegireformi jõustumist avalikult välja ähvarduse esitada riigile apteekide sundvõõrandamise eest kahjunõue, siis tegelikkuses ta seda ei teinud. Äripäev küsis Linnamäelt ka kommentaari, kuidas ta hindab apteegireformi tulemusi ning miks ta riigile kahjunõuet ei esitanud, kuid vastuseid ei saabunud.
Proviisorid saadeti justkui pakettreisile
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Seotud lood
Olulisemad uudised
- TOP
- Merit Võigemast
- 6. mai kell 12:48
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 5. mai kell 3:00
- Suur lugu
- Polina Volkova
- 3. mai kell 3:00
- Uudised
- Martin Johannes Teder
- 29. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Marge Ugezene
- 21. aprill kell 3:00
- Suur lugu
- Stiine Reintam
- 24. aprill kell 3:00
- Uudised
- Jane Suu
- Anu Jõgi
- 27. aprill kell 14:00
- Saated
- Eget Velleste
- 29. aprill kell 12:07
Tarmo Toiger: IT-sektorist kostab appihüüdeid. Asi ongi tõsine Nortal muneb endiselt kuldmune
Palgaralli ITs jätkub, mis on juba tõsine oht sektori ettevõtete konkurentsivõimele, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga programmeerimise konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Palgaralli ITs jätkub, mis on juba tõsine oht sektori ettevõtete konkurentsivõimele, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga programmeerimise konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Hiina vastus majandusraskustele: triljoni jüääni võlakirjade emissioon
Hiina hakkab käesoleval nädalal müüma oma esimest triljoni jüääni (138 miljardit USA dollarit) suurust erakordselt pikaajalist riigivõlakirjade partiid, et turgutada maailma suuruselt teist majandust.
Hiina hakkab käesoleval nädalal müüma oma esimest triljoni jüääni (138 miljardit USA dollarit) suurust erakordselt pikaajalist riigivõlakirjade partiid, et turgutada maailma suuruselt teist majandust.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti mõjukaim finantsjuht: need kolm õppetundi muutsid mu karjääri
Ühel mu tiimiliikmel oli kujunenud sügav depressioon ja ma olingi viimane inimene, kes teada sai, meenutab Sunly finantsjuht Lili Kirikal finantskonverentsi laval ühte valusamat hetke oma karjääris.
Ühel mu tiimiliikmel oli kujunenud sügav depressioon ja ma olingi viimane inimene, kes teada sai, meenutab Sunly finantsjuht Lili Kirikal finantskonverentsi laval ühte valusamat hetke oma karjääris.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Tartu ja Pärnu saavad kümneid miljoneid jalgrattateede ehitamiseks
Euroopa Liidu toel eraldatakse Pärnu linnale 12 miljonit eurot ja Tartu linnale pea 14 miljonit eurot jalgrattateede rajamiseks.
Euroopa Liidu toel eraldatakse Pärnu linnale 12 miljonit eurot ja Tartu linnale pea 14 miljonit eurot jalgrattateede rajamiseks.
Puuluubi Marko Veisson: 5Miinust kukkus tooli pealt maha, kui kuulsid, et ropendasin
Eurovisioonil Eestit esindav Puuluubi liige Marko Veisson rääkis, et folgiansambli ja 5Miinuse klapp on müstiliselt hea vaatamata vanuste ja žanri erinevustele.
Eurovisioonil Eestit esindav Puuluubi liige Marko Veisson rääkis, et folgiansambli ja 5Miinuse klapp on müstiliselt hea vaatamata vanuste ja žanri erinevustele.