Külasepa andmeil on kogu projekti maksumus 10 miljonit krooni ja tasuvusajaks on arvestatud viis aastat.
«Umbes pool vajaminevast elektrienergiast tuleb meil siiski juurde osta,» rääkis Külasepp. Tema sõnul kaotab naabruses asuv AS Anne Soojus Grüne Fee Eesti näol suure kliendi.
Grüne Fee Eesti on Külasepa sõnutsi Lõuna-Eesti suurim elektritarbija. Aastas tarbib ettevõte 15 000 megavatt-tundi elektrienergiat. «Meie kasvuhoonetes on ligi üheksa tuhatr 400vatist lampi,» lisas Külasepp. Tartu linna tänavatel on tuhatkond lampi vähem.
«Meil ei ole kindlustunnet, millal ja kui palju võib elektrienergia hind tõusta,» põhjendas oma jõujaama ehitamist ettevõtte tuumikomaniku Laihia Malti juhatuse esimees Tapani Koski. «Eesti Energia on meie tegemisse suhtunud mõistvalt. Nad jälgivad huviga, kuidas meil asi käivitub.»
ASi Eesti Gaas tütarettevõtte ASi Kombi SE juhatuse esimehe Aso Korjuse sõnul käivitub järgmine gaasiküttel lokaalne elektrijaam ASis Kunda Nordic Tsement. «Oma energiatootmise vastu on tundnud ka Tartu linna keskkatlamaja, Tartu firma AS Tamme Soojus, Tartu Maarjamõisa haigla, Kreenholmi Manufaktuur,» loetles Korjus.
Oma tarbeks toodavad Eestis praegu elektrienergiat näiteks AS Kiviter ja AS Silmet. Põlvamaal elav elektriseadmete insener Voldemar Enno on taastanud neli väikest hüdroelektrijaama, mis toodavad aastas rohkem kui 1 GWh elektrienergiat.
Grüne Fee Eesti alustas tegevust 1993. aastal. 70 protsenti ettevõtte aktsiatest kuulub Soome teraviljatoodete firmale Laihia Malt ja Soome suurimale salatikasvatuse firmale Honka Tarhat. Ülejäänud aktsiad kuuluvad OÜ-le Anne Aiand.
Grüne Fee Eesti aastakäive on üle 20 miljoni krooni. Kui algusaastail eksportis ettevõte 80 protsenti toodangust, siis praegu läheb põhiliselt Soome 20 protsenti toodangust. Aastas kasvatab ettevõte kahel hektaril rohkem kui miljon kilo kurki.
Seotud lood
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“