Vahemere pärl Kreeta

Turismifirmad pakuvad laias laastus Kreeta külastamiseks ühe- ja kahenädalasi reise. Kolmel suvekuul tasub Kreetale sõita neil, kes naudivad üle keskmise kuuma ilma (temperatuur +35 oC). Neile, kes armastavad lihtsalt sooja (+24 oC), võib soovitada hooaja teisi kuid, kui kuumus on veidi tagasi tõmbunud.

Kreeta on koht, kus päike paistab lakkamatult. Seetõttu tuleb sinna sõitjal kindlasti kaasa võtta kaitsvad päevituskreemid (kohapeal on need märksa kallimad) ning ilmtingimata need, mille kaitsefaktor algab 15st. Eestis paneb selline number õlgu kehitama, kuid vastasel korral tuleb Kreetale jätta kaks-kolm nahakihti.

Keskpäeva kuumimatel tundidel suletakse saarel enamik ärisid ja asutusi ning peetakse siestat. Tööd jätkatakse alles kella viie paiku õhtul. Poekesed ja galeriid on avatud hilise ajani ? vähemalt kümneni õhtul. Osa poode kauemgi. Varahommikuni on avatud arvukad söögikohad, baarid ja tantsusaalid, teenindajad uksel ootevalmis.

Sundimatu ja avatud suhtlemine ? need on Kreeta kaks märksõna kõigis teenindussfäärides.

Kreeta vaatamisväärsustega tutvumiseks on kaks võimalust ? kas traditsiooniline reisifirmade kasutamine või omal käel seiklemine. Ühtemoodi põnevad on mõlemad.

Viimase valiku teinute jaoks on sõiduki rentimise osas pakkumine mitmekesine. Julgematele pakutakse motorollereid ja mootorrattaid, kusjuures mootorratta rent asub kohas, kus on kiri ?skuuter?. Meie mõistes veesõidukit ei maksa sealt kohe kindlasti otsida. Rendisõidukite valik ja rendihinnad kõiguvad suuresti.

Ekskursioonidest huvitunu võiks alustada maailmakuulsast Herakleioni arheoloogiamuuseumist. See igati mõjuv koht on paslik värskendama kultuurihuvilise mälu Minose kultuurist, Kerberosest ja kolmest graatsiast, sest just Kreetalt on aluse saanud Euroopa kultuurilugu.

Kes arheoloogiast vähem huvitub, sel on kasulik teada, millised kujundid ja sümbolid suveniiridel on iidse ja sisulise tähendusega, millised on hale Disneylandi ja Hiina odava turu miksimine. Tekstiilitoodetel on näiteks mõtet otsida üles valmistajamaa etikett. Pahatihti on ?rahvuslikel? motiividel valmistatud rätik tegelikult Made in India.

Ära tasub käia ka kuulsa Minose palee varemetel. Kui muuseumis on võimalik ehitise puidust maketti näha, siis päratu suurel väljakaevamisplatsil võib kujutlusvõimet appi võttes taastada endise hiilguse ning suuruse.

Kes igatseb oma silmaga näha Santorini musta liivaga randa ning kuulata selle tekkelugu, peab sõitma kindlasti Kreeta saare lähedal asuvale väiksemale saarele, kus legendid pajatavad ka hukkunud Atlantisest. Reis saarele kestab terve pika päeva ja tagasi jõutakse alles öö hakul. Kuna saare peal olekuks aega napib, kõigest neli-viis tundi, siis on mõistlik rentida liiklusvahend. Sellega jõuab saarele tiiru peale teha ning mäestiku harjadel asuvates toidukohtades head-paremat maitsta.

Ülevalt linnast laskub alla sadamasse 500astmeline trepp, kuid kellele selline teekond tundub palavuses liiga väsitavana, see võib hoopiski kasutada eesleid. Neile, kes vajavad kiiremat moodust sadama ja linna vahel liikumiseks, on mõeldud köisraudtee.

Osa maksab võtta ka Kreeta õhtust, mis toimub Anopolise mägikülas. Laulud ning tantsunumbrid on virtuooslikud, laval toimuvad etteasted lummavad jäägitult. Restoran, mis mahutab pea pooltuhat külalist, on pilgeni täis kõikvõimalikke turismigruppe. Ning kui giid on enne rääkinud värske veini joomise mõjudest, mis panevad tähed teistmoodi särama, siis õhtu alguses jookseb katus sõna otseses mõttes pea kohalt ära. Nimelt originaalse tehnilise seadmega keritakse katus kokku ning õhtu jätkub lõunamaa taeva all.

Kui järgmisel päeval buss hotelli ette sõidab, et meid lennuväljale viia, tunnen, et nädal Kreetal on liiga kiiresti möödunud. Kaks asja minu reisipagasis jäävad meenutama seda Vahemere pärlit ? kotitäis legendiderikka Santorini saare musta liiva ja pudel Kreeta veini.