Uudised
Ege Metsandi
28. september 2003 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lühiajalise raha koht ? rahaturufond

Ettevõtted kasutavad oma lühiajaliste vahendite investeerimiseks tavaliselt panga tähtajalist hoiust. Kui ei ole võimalik ettevõtte rahavoogusid planeerida, seisavad vabad vahendid pangas arvelduskontol. Samas võiksid ettevõtted teenida lisakroone, investeerides oma vaba raha rahaturufondidesse.

Rahaturufondid hõlmavad kogu investeerimisfondide mahust Eestis üle 50 protsendi (3,75 miljardit krooni). Rahaturufondide eripära võrreldes teiste investeerimisfondidega on madal intressi- ja krediidirisk ning kõrge likviidsus, mis tagavad fondi stabiilse tootluse.

Rahaturufondi tootlus on üldjuhul kõrgem kui arvelduskonto intress, kuid riskid mõlema toote puhul oluliselt erineda ei tohiks.

Rahaturufondidele on seatud kindlad rahvusvahelised nõuded, mis võimaldavad neid teistest võlakirjafondidest eristada. USAs on vastu võetud spetsiaalne seadus, mis reguleerib vaid rahaturufonde ( Act 2a-7).

Euroopas spetsiaalne seadus puudub, kuid fonde hindavad rahvusvahelised reitinguagentuurid lähtuvad eespool nimetatud seaduse põhimõtetest.

Eestis kehtiv investeerimisfondide seadus ei sätesta rahaturufondidele erinevaid tingimusi võrreldes teiste investeerimisfondidega, mistõttu tänased Eesti turul olevad rahaturufondid on suhteliselt erinevad nii oma krediidi- kui ka intressiriskilt.

Negatiivseks riskiks on intressimäärade tõus, mille tõttu langevad võlakirja hinnad ja sellega seoses fondi lühiajaline tootlus.

Mida lühem on võlakirja pikkus, seda väiksem on intressimäärade liikumise mõju võlakirja hinnale. USAs kehtiva seaduse kohaselt tohib rahaturufondi portfelli kaalutud keskmine pikkus olla maksimaalselt 90 päeva, võlakirjade pikkus aga 13 kuud.

Kui vaadata Eestis tegutsevate fondide vastavat näitajat, on erinevus suur ? juuli lõpu seisuga jäi see vahemikku 110 kuni 665 päeva.

Suur erinevus portfellide kaalutud keskmises pikkuses tuleneb pikkade ujuva intressimääraga võlakirjade kasutamisest. Ujuva intressimääraga võlakirjad kaitsevad portfelli küll intressimäärade tõusu vastu, kuid samas on krediidiriski pikkus võrdne võlakirja pikkusega.

Seetõttu on reitinguagentuurid seadnud rahaturufondidele ranged piirangud ujuva intressimääraga võlapaberite maksimaalse pikkuse ja osakaalu kohta kogu portfellist.

See on üks olulisemaid riske, mida rahaturufondi puhul tuleb jälgida. Krediidirisk peegeldub krediidireitingus. Mida kõrgem on krediidireiting, seda madalam on krediidirisk ehk seda väiksem on ka tõenäosus, et emitent ei suuda võetud kohustusi täita.

Kuna rahaturufondide eesmärk on pakkuda minimaalset krediidiriski, on investeeringutele kehtestatud rida rahvusvahelisi piiranguid lähtuvalt krediidireitingutest.

USAs kehtiva seaduse kohaselt peab olema 95 portfellist investeeritud kõrgeima lühiajalise krediidireitinguga (A-1/P1) emitendi võlakohustustesse (pikaajaliste reitingute puhul on investeeringud piiratud kolme kõrgeima reitinguklas-siga ? Aaa, Aa ja A).

Eestis sellised piirangud puuduvad ning seetõttu on siinsete rahaturufondide investeeringute jaotus reitinguklasside vahel erinev.

Osa fonde on keskendunud Baa reitinguklassile, et madalas intressikeskkonnas suuremate krediidimarginaalide abil fondi tootlust suurendada. Hansa Rahaturufond investeerib peamiselt kolme kõrgeima reitinguklassi võlakirjadesse, mille osakaal portfellis küünib 88-ni.

Krediidiriski hindamise aluseks on reitinguagentuuride avaldatavad maksevõimetuks osutumise tõenäosused.

Kasutades reitinguagentuuri Moody?s 30aastase statistika põhjal leitud maksevõimetuks osutumise määrasid, selgus, et krediidikahjumi määr erineb Eesti rahaturufondidel pea neli korda.

Hansa Rahaturufondil saime näitajaks juulikuu seisuga 0,09 protsenti aasta baasil, Sampo Rahaturufondil ja EÜP rahaturufondil vastavalt 0,18 protsenti ja 0,37 protsenti.

Nendele näitajatele tuginedes oleksid rahaturufondide portfellide keskmised krediidireitingud Moody?se skaalal järgmised ? Hansa Rahaturufond klass A, Sampo Rahaturufondil klass Baa ja EÜP Rahaturufondil klass Ba.

Seega on Eestis kolm erinevat rahaturufondi, mille hulgast investor peaks valima sobiva vastavalt oma riskitaluvusele. Hansa Rahaturufond sobib oma piiratud riskide tõttu ka riskikartlikumale investorile, kes võiks oma ettevõtte lühiajalisi vahendeid investeerida lisaks panga hoiustele ka sama riskiga rahaturufondi.