Veneaegsed kaubad tekitavad heldimust ja meelehärmi

Tänapäeval on mitmed neist toodetest jälle päevakorral ? mõnevõrra erineva koostise ning pakendiga on tagasi kuulsad limonaadid, maiustused.

Mõnede toodete, nagu Merevaik, Doktori vorst, tootmist pole aga katkestatudki.

Maailmas ainulaadset maiustust kama?okolaadi valmistati algul vaid väikestes kogustes. Kamajahutoodete osakaal suurenes Kalevis 1978.?1979. aastal, mil maailmas puhkes kakaokriis ning ?okolaadi peamise tooraine hind tõusis väga kõrgele. Nõukogude Liit ei jõudnud enam kakaoprodukte sisse osta ning Kalev päästis end hävingust, käivitades kiiresti kamajahutoodete, sealhulgas kama?okolaadi tootmise.

Pärast peaaegu 15 aasta pikkust pausi hakkas Kalev 2001. aastal taas tootma kama?okolaadi, mis nüüd kannab Kamatahvli nime. Aastaid tagasi populaarse maiuse võtsid ostjad jälle hästi vastu.

Närimiskummi tootmist alustas Kalev esimesena Nõukogude Liidus 1967. aastal ning esialgu kandis toode nimetust Tiri-aga-Tõmba. Nätsutootmisele tegi lõpu tollase tervishoiuministri kiri: nõukogude elanikkonna hulgas ei ole sobilik juurutada nätsutamise inetut kommet.

Laiema tarbijaskonnani jõudis närimiskumm 1980. aasta olümpiamängude purjeregati eel, kui Kalevisse pandi üles uus närimiskummiliin, peagi lisandus täidisnätsu tootmine.

Viinereid ja sardelle toodeti meil juba nõukogude ajal, kuigi nad olid praegusest maitsetumad, pakitud libedasse kilepakendisse. Moskva täissuitsuvorst, Odessa sink, Doktori vorst ja Lastevorst olid tuntumad vorstide esindajad, toodetakse neid endiselt, kuigi maitseomadused ning kaubanduslik välimus erinevad oluliselt kunagistest eelkäijatest.

Palju valmistati nõukogude ajal ka konserve. Kalatööstuse tuntumad tooted olid sel ajal sprotid õlis, sprotipasteet, räim tomatis ja mitmed muud konservid. Lihatööstuse lipulaev on aga siiani matkajate seas tuntud Turisti Eine.

Nüüdne Tallinna Piimatööstus andis Tallinna Piimatoodete Kombinaadi nime all välja mitmeid kuulsaks saanud tooteid. Suitsujuustu tootmist alustati enam kui 50 aastat tagasi, kusjuures selle pruunikas pakend on siiani säilinud enam-vähem samasugusena. Naturaalsetest juustudest valmistatud sulatatud juust Merevaik on tänapäeval täienenud mitmete lisanditega.

Kohupiim, kohupiimapastad, keefir, piim ja jäätised olid ka nõukogude ajal tootmises sarnaselt praegusega, kuid eriliseks tegi nad pakendamisviis, näiteks püramiidikujulised keefiripakid, pooleliitrises klaaspudelis piim ja tuubis kohupiimapasta.

Õllesordid Sametine, ?iguli, ?iguli Eripruul, Riia, Moskva, Pärnurand, Kristall ja Jääkristall, linnasejook Briis. Kuulsaimad õlletehased, kus neid toodeti, olid Viru Õlu, Pärnu Õlletehas, Saaremaa Õlu (kandnud näiteks ka nimesid ETK Varma, ETK Saare Õlu). Ziguli õlu on taas tootmises.

Liköör Kännu Kukk on Liviko praegusest sortimendist vanim toode, alustati selle kuulsa joogi tootmist ligi 75 aastat tagasi. Toote populaarsuse peamised põhjused on tema luksuslik välimus ja ainulaadne maitse, valmistamisel on kasutatud vanade liköörimeistrite kogemusi. Kännu Kukk on rubiinpunase värvusega, köömnemaitseline magus naps, mille pudeli põhjas on suur suhkrukamakas.

Veel pandi kangetest alkohoolsetest jookidest pidupäeval lauale Vana Tallinn ? tumepruun, rummi maitsega kange liköör ?, Ekstra viin, 45kraadine Viru Valge, Moskva viin, Starka, Konjakijook.

Odessa vahuveine Sovetskoje ?ampanskoje, Sovetskoje Igriskoje toodeti erinevates versioonides.

Klassikalist vahuveini pudelikäärimise meetodil toodeti Odessas kuni Teise maailmasõjani ning tehas käivitati uuesti 1952. aastal.

Nüüdsetel vahuveinidel, mida toodetakse selle kaubamärgi all mitmetes eri tehastes, pole algupärasega küll palju ühist ? pigem on need gaseeritud joogid, alati isegi mitte viinamarjadest valmistatud. Kuid nad võistlevad senini mitmete teiste nüüdisaegsete toodetega.

Jõhvika-, pohla-, kirsi-, maasika-, apelsini- ja vaarikamaitselised kleepuvad ja suhkrused siirupid olid asendamatud sünnipäevadel morsi tegemiseks. Praegu toodab traditsioonilises klaaspudelis neid Pärnu Õlu, siirupid on endiselt eestlaste seas populaarsed.

Limonaadidest olid tuntuimad klassikalise sidruni ja õuna maitsega kollakat värvi limonaad Buratino, roheline vanilli- ja estragonimaitseline Tarhun, sidrunimaitseline Lumivalguke, pirnimaitseline karamelli aroomi ning värviga Dü?ess, praeguse koolaga sarnanev Pepsikoola. Nõukogude ajal toodeti neid metallkorgiga klaaspudelitesse, nüüdseks on nad taas poeriiulitel nii uutes plastpudelites kui ka traditsioonilises pudelis.

Borodino leib, nüüd Saare Leiva poolt patenteeritud Vene küla ning ka kunagise lahingu nimeline leib, on endiselt eestlaste ja turistide seas populaarne. Kaugel nõukogude ajal toodeti seda vaid Saaremaal ning paljudele oli see kättesaamatu nagu valuutakaup. See on magushapu must vormileib, sobib endiselt hästi meie toidulauale.

Praegune Leibur, endine Tallinna Leivakombinaat, tootis selliseid kuulsaid tooteid nagu kondenspiimast, pähklitest ja rosinatest valmistatud ?erbett, maisipulgad, Ekstra keeks, tordid Toome, Erika, Annika, pikk Eiffeli sai, mida käidi üle Eesti Tallinnast ostmas, Polesje sai, pealt aukudega Ramenski sai, Kungla magus põimiksai. Üleliiduliste retseptide järgi valmistatud saiad ja leivad erinesid praegustest eelkõige kaalu poolest ? saiade standardkaal oli 400 ja 500 grammi, Viljaveski leib kaalus aga 1,4 kilogrammi.

Moskva sai on müügihitt, mis pärineb kunagise kuulsa kohviku saiavalikust. Nüüdseks on see kohvik taas avatud ning keedukreemiga täidetud saiake samuti menüüsse võetud.

Autor: Eeva Pajuviidik