Pankrotihaldurid ja notarid pole ametnikud

Äripäeva hiljutises repliigis avaldas ajakirjanik Kadi Heinsalu üllatust selle üle, miks notarite ja pankrotihaldurite palku korruptsioonivastase seaduse kohaselt ei avalikustata. Ajakirjaniku repliigist võib jääda mulje, nagu oleks tegemist maksumaksja arvel palka saavate fantoomilaadsete isikutega, kellel võrreldes teiste ametiisikutega on arusaamatu privileeg oma palku mitte avalikustada.

Tõde on lihtne ? notarid ja pankrotihaldurid ei saa palka ega ole töövõtjad. Notareid ja pankrotihaldureid võib võrrelda pigem ettevõtjaga, aga kindlasti mitte ministeeriumi ametnikuga. Lihtsaim tõestus sellele on asjaolu, et iga notar annab oma büroos tööd keskmiselt viiele inimesele.

Nii notarid kui ka pankrotihaldurid on isikud, kes täidavad avalikke funktsioone vastavalt nende tegevust reguleerivatele seadustele. Lisaks on nende toimingute eest võetavate tasude suurus määratud seadusega või justiitsministri määrusega ning igasugused kokkulepped nende muutmiseks on keelatud. Maksustamisel on notarid võrdsustatud füüsilisest isikust ettevõtjatega, pankrotihaldurid saavad aga tegutseda vabalt valitud ettevõtluse vormis.

Ministeeriumi ametniku puhul on välistatud see, et ta saadud palgast arendab näiteks oma ametiasutuse tegevust. Notarite ja pankrotihaldurite tegevuses on aga selline käitumine reegel, kuna olenemata tasude laekumisest konkreetsel perioodil tuleb neil täita pidevalt teenuste osutamiseks vajalikke kohustusi. Sealhulgas tagada näiteks tööandjana kokku lepitud palga maksmine ja vajalikud töötingimused oma töötajatele.

Äripäeva lugejatel, kellest paljud on samuti tööandjad, ei ole ilmselt väga keeruline mõista, et töökohtade loomiseks tehtavad kulutused ei piirdu ainult väljamakstavate palkadega. Samuti seda, et palga ja tulu näol on tegemist väga erinevate mõistetega. Üldist tulude avalikustamise kohustust aga Eestis veel kehtestud pole.

Palgaandmete avalikustamise kohustus kehtib korruptsioonivastases seaduses isikute suhtes, kellele riik või kohalik omavalitsus on kas otse või erinevate asutuste kaudu tööandja (palga maksja) või kes saavad riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest palka või teisi sotsiaalmaksuga maksustatavaid tasusid. Notarid ja pankrotihaldurid ei saa riigieelarvest ega kohalike omavalitsuste eelarvest palka, nad saavad oma klientidelt teenuste eest tasu nagu mis tahes ettevõtjad. Pankrotihalduritele määrab lõpliku tasu küll kohus, aga võlausaldajate käest.