Poliitikauuringute keskuse PRAXIS
analüütikud Kristi Nurmela ja Marre Karu märgivad Eesti Päevalehes, et Eestis on
2004. aastast võrdõiguslikkuse seadus, aga võrdõiguslikkust endiselt pole.
Viimase kolme aasta jooksul on naiste palk meeste palgast olnud stabiilselt ligi veerandi võrra madalam ja olulisi muutusi toimunud pole. Osaliselt tuleneb palgaerinevus naiste koondumisest madalamalt tasustatud tegevusaladele ja töökohtadele. Teisalt põhjustab palgaerinevust see, et ametid, millel traditsiooniliselt töötavad peamiselt naised (nt õpetajad, lasteaiakasvatajad meditsiiniõed) on madalamalt tasustatud kui traditsiooniliselt mehised ametid, näiteks ehitajad.
PRAXISe analüütikud märgivad, et ka Eestis peavad soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt tööandjad talletama soopõhiseid statistilisi andmeid: "Tegelikkuses ei ole meil aga isegi veel olemas valitsuse määrust, millega andmete loetelu ja kogumise kord peaks kinnitatama. Rääkimata nende andmete põhjal mingite järelduste ja muudatuste tegemisest, mis võiksid viia lähemale võrdsetele võimalustele."
"Praktika näitab, et seadused, millele pole loodud jälgimismehhanismi, ei too kaasa võrdsete võimaluste suurenemist. See, kas andmeid kogutakse ja seaduse rakendumist hinnatakse, näitab aga kokkuvõttes ka seda, kui (vähe)tähtsaks antud teemat üldiselt Eestis peetakse," rõhutavad Nurmela ja Karu.
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.