Analüütikud: võrdõiguslikkuse seadus on, aga võrdõiguslikkust pole

Viimase kolme aasta jooksul on naiste palk meeste palgast olnud stabiilselt ligi veerandi võrra madalam ja olulisi muutusi toimunud pole. Osaliselt tuleneb palgaerinevus naiste koondumisest madalamalt tasustatud tegevusaladele ja töökohtadele. Teisalt põhjustab palgaerinevust see, et ametid, millel traditsiooniliselt töötavad peamiselt naised (nt õpetajad, lasteaiakasvatajad meditsiiniõed) on madalamalt tasustatud kui traditsiooniliselt mehised ametid, näiteks ehitajad.

PRAXISe analüütikud märgivad, et ka Eestis peavad soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt tööandjad talletama soopõhiseid statistilisi andmeid: "Tegelikkuses ei ole meil aga isegi veel olemas valitsuse määrust, millega andmete loetelu ja kogumise kord peaks kinnitatama. Rääkimata nende andmete põhjal mingite järelduste ja muudatuste tegemisest, mis võiksid viia lähemale võrdsetele võimalustele."

"Praktika näitab, et seadused, millele pole loodud jälgimismehhanismi, ei too kaasa võrdsete võimaluste suurenemist. See, kas andmeid kogutakse ja seaduse rakendumist hinnatakse, näitab aga kokkuvõttes ka seda, kui (vähe)tähtsaks antud teemat üldiselt Eestis peetakse," rõhutavad Nurmela ja Karu.