Aastasadade eest polnud diplomaatia tarvitamine hõimudevahelistes suhetes just kuigi sage ja sestap pidi iga põllupidaja ja kalastaja olema valmis haarama oma küla kaitseks esimese kättejuhtuva relva. Tihti oli selleks pikem võsanuga või ka lihtsalt kõvemast puust kaigas. Nii karastusid aastasadade vältel esimesed eskrimador'id .
Eskrima näol on tegemist nii üldfüüsist kui ka koordinatsiooni arendava spordialaga. Sisuliselt on tegu sõjakunstiga, millele on antud tänapäevane vorm. Organisatsioon nimega WEKAF (World Eskrima Kali Arnis Federation) korraldab sel alal ka korralisi meistrivõistlusi, kus kaitsmetega võitlejad mõõtu võtavad.
Eesti meistriks sellel alal siiski tulla ei saa, sest meil harrastatav suund - BIFFi eskrima (British Fighters Federation) - on selle ala realistlikku lähenemist propageeriv haru, kus treeningutel mingeid kaitsmeid ei kasutata. Harjutamine käib reaalsete võitlusvahenditega, mis muidugi ei tähenda, et vereplekid põrandal ja luumurrud oleksid treeningutel igapäevane nähe.
"Vaid reaalsed toimivad vahendid ja kombinatsioonid annavad õpilasele ettekujutuse sellest, kuidas ta käitub tõelises kriisisituatsioonis," on öelnud BIFFi peainstruktor Jay Dobrin.
Parima aimu eskrima, kui võitlussüsteemi tõhususest annab ehk tõsiasi, et seda kasutavad oma väljaõppeprogrammides nii Briti eriüksus SAS kui ka ameeriklaste eriüksus Navy SEAL. Ega
Hollywoodki ilma eskrima'ta läbi saa - mõni aasta tagasi näitasid filmis "Jahitav" ("The Hunted") oma noatehnikaoskusi Tommy Lee Jones ja Benicio Del Toro.
Priit Dello ja Kristian Tedre eestvedamisel alustati treeningutega Eestis aastal 2000. Sel ajal sooritati ka esimene õpetajaaste, mis võimaldas ala Eestis populariseerima asuda ja mõelda klubi moodustamise peale.
BIFF Escrima Eesti ühendab endas eri vanuses treenijaid, kellest nii mõnelgi on seljataga pikem idamaiste võitluskunstide karjäär. Harjutajate ridades on ka õrnema soo esindajaid ja faktina võib märkida, et vanim treenija on 66aastane.
Autor: Alo Ergma
Seotud lood
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.