Endine siseministeeriumi asekantsler, Harku abivallavanem Deiw Rahumägi on igati Vääna küla elule ja arengule jõu ja nõuga abiks olnud. Mees kuulub nii MTÜ Vääna Külakoda kui ka MTÜ Vääna Jahiselts juhatusse. Viimasega seoses on ta aga sattunud volikogu revisjonikomisjoni huviorbiiti.
Mullu augustis arutas Harku vallavalitsus MTÜ Vääna Jahiselts taotlust saada Vääna külas Vääna Külakoja tagusele alale 50 aastaks hoonestusõigus plaaniga rajada sinna jahiseltsi uus hoone. Põhjendati, et praegu kasutatava jahiseltsi hoone omanik, Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), soovib Saue vallas Vatsla külas asuva hoone maha müüa.
Vallavalitsus sidus hoonestusõiguse seadmise detailplaneeringu kinnitamise ning kinnistute moodustamisega. Asja arutamise juures viibis ka Rahumägi. Volikogu kinnitas detailplaneeringu selle aasta augustikuu istungil, kinnistud on veel moodustamisel.
Paraku näitab kinnisturegister, et Vääna Jahiseltsi maja omanik ei olnudki RMK, vaid Vääna Jahiselts ning see müüdi mitu kuud pärast taotluse esitamist Raul Kasesalu osaühingule Philip Consulting.
Nüüd väidab Rahumägi, et hoopis istungi protokollija on teinud vea, märkides maja omanikuks RMK. Jahiselts asus uut jahimaja siiski ehitama, kuid seda ajal, kui polnud kinnitatud detailplaneeringut ega ehitusluba.
Rahumägi, kelle kureerida on valla ehitus- ning planeerimisasjad ning kes vastutab selle eest, et ebaseaduslikke ehitamisi ei toimuks, hakkas küsimuse peale rääkima sellest, kuidas ka mujal on selliseid asju tehtud ning see on üks sellistest juhtumitest.
"Oleme oma tegevusega paberitest ette läinud," põhjendas Rahumägi. Tema sõnul müüdi vana hoone, kuna see ei vastanud jahimajale esitatud nõuetele.
Volikogu esimehe Allan Kiili sõnul on külas teada, et Rahumägi oli ehitusel osaline ning töödejuhataja.
Jahimees Rahumägi hingel on veel teinegi mahlakas lugu. Nimelt osteti vallale riigi raha eest ühekilomeetrise terviseraja hooldamiseks ATV, mille eest käidi välja umbes 200 000 krooni. Märtsis ostetud masina tehnilisse passi märgiti kasutajaks Deiw Rahumägi, kes ATVga ka ringi sõitis. Juuliks kogunes läbisõiduks juba üle 1000 kilomeetri. Paraku jäi ühel päeval Rahumägile sõites ette betoonist kõrgepingetähis ning ATV remondiarveks kujunes üle 21 000 krooni.
Kuigi Rahumägi kinnitas nüüd, et hüvitab vallale remondi, on ta juuli lõpus saadud arvele kirjutatud taotluses palunud see tasuda terviseradade programmi raames. Vallavanem Ott Kasuri on oma allkirjaga arve aktsepteerinud.
7. augustil teatas Harku vallavalitsus pressiteates, et sõlmis Lääne-Harju politseiosakonnaga lepingu, millega antakse ATV politsei kasutusse, et tagada avalikku korda.
Harku vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees Arne Kask jäi abivallavanema tegevusele hinnangu andmisel tagasihoidlikuks, öeldes, et ta ootaks vallavalitsuse selgitused ära. Tema sõnul on esialgu tegemist kahtlustega.
"Ütleksin nende kahtlustuste kohta, et asjades on sisu. Vallavalitsuse liikmed peaksid olema eeskujuks ja on kahju, kui selguvad sellised teod, mille puhul saab kellelegi näpuga näidata," märkis volikogu esimees Allan Kiil.
Väidetavalt on Harku vallavolikogu ja vallavalitsuse juhtide vahelt must kass läbi jooksnud - tüliõunaks olevat detailplaneeringud, mille kinnitamisest on üks pool huvitatud ning teine pool mitte.
Revisjonikomisjonis on arutlusel Advokaadibüroo Aivar Pilv avaldus "Harku Vallavalitsuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks seoses Harku vald Liikva küla Põllu V detailplaneeringu menetlemisega". "Ei maksa kõiki kuulujutte uskuda. Ma ei soovi midagi kommenteerida," ütles haiguslehel viibinud vallavanem Ott Kasuri ning palus küsimustega pöörduda abivallavanem Deiw Rahumägi poole.
"Mina neid mänge ei tea," sõnas Rahumägi, keda mitmed vallaelanikud peavad tegelikuks vallajuhiks.
Jutu lõpus, kui pöördusin uuesti volikogu ja vallavalitsuse juhtide suhete ja abivallavanema küsimusi püstitanud tegudele, ütles ta, et Harku vald on tugevalt arenenud ning siin on erinevad arvamused.
"Ei tea, võib-olla on aktiivsus karistatav," märkis Rahumägi.
Volikogu esimehe Allan Kiili sõnul neil Kasuriga otsest riidu küll ei ole, kuid "inimene peab ise endas selgusele jõudma, kui ta on midagi teinud", vihjas ta vallavanemale.
Delikaatseks teeb asja see, et nii Kiil kui ka Kasuri olid eelmistel kohalikel valimistel vallas Reformierakonna suurimad hääletoojad.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.