OMX Baltic−0,33%268,99
OMX Riga−0,14%873,04
OMX Tallinn−0,57%1 716,51
OMX Vilnius−0,07%1 040,91
S&P 5000,3%5 987,37
DOW 300,99%44 736,57
Nasdaq 0,27%19 054,84
FTSE 1000,36%8 291,68
Nikkei 225−1,46%38 212,51
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,98

OMX Baltic−0,33%268,99
OMX Riga−0,14%873,04
OMX Tallinn−0,57%1 716,51
OMX Vilnius−0,07%1 040,91
S&P 5000,3%5 987,37
DOW 300,99%44 736,57
Nasdaq 0,27%19 054,84
FTSE 1000,36%8 291,68
Nikkei 225−1,46%38 212,51
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,98

05.12.07, 14:20

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rootsi keskpanga eksjuht: Eesti on Ida-Euroopa üks haavatavamaid riike

Rootsi keskpanga eksjuht Bengt Dennis arvab, et Eesti krooni devalveerimine ei lahendaks meie probleeme ja Eesti riik peaks fiskaalpoliitikat karmistama.

Mariliis Pinn

Aripaev.ee-le andis intervjuu Bengt Dennis, kes oli Rootsi keskpanga juht ajal, kui Rootsi kroon devalveeriti.

Järgneb intervjuu Dennisega:

Kas Eesti peaks krooni devalveerima? Miks?

Ei, selleks ei ole mingit vajadust. Devalveerimine ei ole lahendus teie probleemidele ja see ei suurendaks teie konkurentsieelist.

Kui sarnane on Teie meelest Rootsi majanduse olukord enne krooni devalveerimist ja Eesti majandus praegu?

Neid kahte ei ole mõtet võrrelda.

Miks Rootsi pangad andsid nii kergesti Eestisse nii odavat laenuraha?

Krediiti juhib nõudlus. Kuna siin oli nõudlus, siis Rootsi pangad pakkusid krediiti. Nõudlust peaks piirama valitsus, kes saab poliitilise soovi korral teha, mida soovib.

Kas riik peaks aitama hätta sattunud laenuvõtjaid?

Inimesed võtsid ise endale koorma, ei ole valitsuse asi iga kord appi joosta. Esimese hoobi saavad pangad, kelle halvad laenud kasvad. Aga panganduskriisi ei tule. Eesti pangad kuuluvad välispankadele, kes on tugevad ja seisavad oma tütarde eest. Erandeid muidugi on…

Mida valitsus peaks nõudluse piiramiseks tegema?

Makse tõstma, ükskõik millised makse. Näiteks käibemaksu tõstma. Maksude alandamine on vale, kui turul on liiga suur nõudlus.

Milline on Ida-Euroopa haavatavaim riik?

Läti, teisel kohal on Eesti, sest nendes riikides on inflatsioon kõrge ja jooksevkonto puudujääk suur. Finantsturud vaatavad ainult neid kahte fundamentaalset näitajat.

Mida Eesti oleks pidanud tegema, et seda vältida?

Fiskaalpoliitikat oleks juba ammu tulnud karmistada. Kahjuks on sellega hiljaks jäädud, majandus juba jahtub ja nüüd ei oska keegi öelda kui kauaks ja põhjalikult. Kuid veel saab midagi ära teha rahanduspoliitikat piirates. Majandust stimuleerides kerkib inflatsioon, kaob konkurentsieelis ja jooksevkonto defitsiit kasvab.

Balti riigid on oma edu vangid, kes usuvad, et edu jätkub. Kahju, et Eesti valitsus midagi ei tee…

Kui suur on jätkusuutlik majanduskasv Eestis?

Mitte keegi ei oska sellele küsimusele vastata. Arvamusi on palju. Ma arvan, et Eesti jaoks oleks jätkusuutlik 6% majanduskasv, mis ajapikku kahaneb Euroopa liidu keskmiseni 2,2-2,9% aastaks 2025.

Mariliis Pinn

Seotud lood

Uudised

05.12.07, 15:24

Dennis: Eesti murede põhjus on liiga suur tarbimine

Competence Forum seminaril „Majanduslangus – kriis või võimalus?“ ütles Rootsi endine keskpanga president Bengt Dennis, et Eesti ja Läti hädades süüdi liiga kõrge sisenõudlus.

Uudised

09.11.07, 07:28

Ettevaatust: Rootsi D-päev võib korduda Eestis

Küsimused Eesti krooni devalveerimise võimalikkusest on sattunud kohalike arvamusliidrite põlu alla. Sarnane oli ka enne devalveerimist suhtumine Rootsis.

Uudised

05.12.07, 16:30

Atonen: ettevõtjad peavadki võitlema oma koha eest päikese all

Competence Forum seminaril „Majanduslangus – kriis või võimalus?“ ütles riigikogu liige Meelis Atonen, et oleks hea kui tekiks olukord, et klient saab kuningaks ning ettevõtja peab oma koha eest päikese all võitlema.

Sisuturundus

22.11.24, 12:00

Kodukontor talvekuudel: Kuidas tagada produktiivsus ja heaolu?

Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.