Sellest aastast ei lase Äripäev enam firmadel hüvitada ka auto- ja tehnoloogiaajakirjanike komandeeringukulu, mis varem oli lubatud erandjuhul otsese juhi loal.
"Leiame, et lubades katta kas osaliselt või täielikult mõne artikli tegemiseks tehtavad kulutused kellelgi teisel, eksitab väljaanne lugejat ning kahandab pikas perspektiivis oma usaldusväärsust. Tahame, et lugeja teaks - Äripäevast ei leia ta hüvitatud või kinnimakstud artikleid, ükskõik kui põhjalikult ka otsida," põhjendas Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel. "Kutsume seda eeskuju järgima ka teisi Eesti ajakirjandusväljaandeid."
Eesti Päevalehe peadirektor Aavo Kokk ei ole mõelnud ajakirjanikel ettevõtete kulul reisimist keelata.
"Ei ole mõelnud selle peale. See pole olnud oluline küsimus ega mõjutanud kuidagi ajalehe tööd," ütles Kokk.
Koka sõnul on nulltolerantsil nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. "See põhimõte on ju hea. Aga inimesed, kes mõtlevad mustvalgelt, kipuvad igavad olema. Sama kehtib ka ettevõtete kohta," märkis ta.
"See otsus on igati kiiduväärt," kommenteeris Postimehe peatoimetaja Merit Kopli Äripäeva otsust keelata ajakirjanikel ettevõtete kulul reisimine.
Kopli möönis, et ta väga positiivselt ei suhtu sellesse, et ajakirjanikud reisivad ettevõtete kulul, aga nii radikaalset lähenemist nagu Äripäev Postimees ei kaalu.
"Olen kaalunud, et lõpetaks selle üldse ära, aga praegu veel seda otsust ma ei tee," ütles Kopli, lisades, et ta ei näe sellises reisimises suurt probleemi.
Praegu reisivad ettevõtete kulul Postimehe auto- ja reisirubriigi ajakirjanikud.
"Me jälgime, et selliste artiklite puhul oleks adekvaatne info. Reisi- ja autofirmad teavad, et mingit üleüldist kiitmist ei tule. Samuti on artikli all kirjas, et ajakirjanik lendas ettevõtte kulul," selgitas Kopli.
Kopli sõnul toimub selliseid reise haruharva: autoajakirjanikel on umbes kaks reisi aastas ja reisiajakirjanikel üks. Kopli pidas esmatähtsaks lugejate informeerimist toodetest. "Kui tehakse uus reis, on lugejal hea teada, mis teda seal ees ootab," ütles ta.
Seotud lood
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.