Panov ja Tikerpe eilsest õiged mehed

"Kriminaalsüüdistus tekitas mulle tohutut moraalset ja materiaalset kahju," rääkis Priit Tikerpe. Õigusabikulude eest oleks ta enda sõnul saanud osta uue Audi maasturi, mis maksab vähemalt 700 000 krooni.

Moraalne kahju seisnes selles, et kannatasid Tikerpe pere ja lähedased, tekkisid tervisehäired, pankadest ei antud laenu. Sealjuures ei saanud pangalaenu ka endise kaitsepolitseiniku sugulased, kes kandsid samuti Tikerpe perekonnanime.

"Kui olin 42 päeva vahi all, sulges pank krediitkaardi," meenutas Tikerpe. "Ja päris mitu aastat polnud mul süüdistuse tõttu võimalik leida head töökohta." Nüüd saab Tikerpe põhjuseta vahi all oldud päevade eest ligi 18 000 krooni kompensatsiooni. 420 krooni iga päeva eest.

"Kõik see kokku on õigusmaffia," kommenteeris Tikerpe ja lisas, et kavatseb riigilt nõuda kogu talle tekitatud kahju hüvitamist.

"Täna on riik väga vait. Veel septembris lubas prokuratuur süüdistatavatele (peale Tikerpe süüdistas prokurör Panovi ja ärimees Andres Davõdovit - toim.) õiglast karistust," kommenteeris Tikerpe. "Täna selgitas prokurör oma tegevust pikalt ja segaselt. Ütles, et olemasolevad tõendid ei leidnud kohtus kinnitust ja uusi tõendeid enam koguda ei saa."

Eilsel kohtuistungil põhjendas riigiprokurör Helga Aadamsoo Tikerpe-Panovi süüdistuse tagasivõtmist asjaoluga, et riigikohtu praktikaga on tänaseks oluliselt muutunud tõendite hindamine kohtus, samuti on oluline, et kohtulahend saabuks mõistliku aja jooksul. "Hinnates kohtule esitatud tõendeid nende kogumis ja seda, et uute tõendite kogumine viis aastat hiljem kohtumenetluse ajal on oluliselt raskendatud või välistatud, ei piisa enam kohtule esitatud tõenditest isikute süüdistamiseks," teatas prokuratuur järjekordse loobumisvõidu põhjenduseks lühidalt.

"Pärnu maakohus oli võrreldes teiste kohtute ning prokuratuuriga erapooletu," kiitis Tikerpe.

Vladimir Panovi ja Priit Tikerpe protsess algas bravuurikalt, kuid mida aeg edasi, seda nõrgemaks jäid süüdistused.

Abilinnapea Vladimir Panov sai laiemalt tuntuks rahva hulgas miljonipeldikuks ristitud käimla ostuga Tallinna. Väidetav pistiseasi aga polnud siiski seotud hinnalise ja isepuhastuva WCga, vaid Panovi ja veefirma Kakumäe Võrgud omaniku Andres Davõdovi suhetega. Nimelt müüs Panov 2001. aasta juulis Davõdovile üksnes 600 000 krooni eest oma osaluse Kakumäe veefirmast.

Altkäemaks aga seisnenud kahtlustuse järgi 300 000 kroonis, mille vahendajaks olnud endine kaitsepolitseinik Priit Tikerpe. Väidetavalt oli raha saamise tingimuseks Kakumäe Võrkudele vajaliku veekasutusloa vormistamine.

Detsembris 2001 tõusis Panov Tallinna vee- ja kanalisatsioonimajanduse eest vastutavaks abilinnapeaks. Poolteist kuud hiljem võttis linnavolikogu Panovi eestvedamisel vastu määruse, millega linnavalitsus sai voli maksta hüvitist veevärgiga liitumise eest.

Panov lasi ka ümber teha Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava. Ikka nii, et tema endine firma sellest kasu saaks.

Sündmused aga kerisid edasi vägagi bravuurikalt - kõik kolm meest said, kes pikemalt, kes lühemalt, maitsta ka arestikambri leiba.

Tõsi, oma süüd ei tunnistanud kolmik aastatepikkuseks veninud kohtuprotsessis kunagi. Alguses süüdistas prokurör Davõdovit Eesti Maapanga riisumises ning Davõdovit ja Tikerped suuremahulises rahapesus. Kõige selle tõestamine aga jäi puudulike tõendite taha.

Vahemärkuseks: alguses juhtis skandaalset kohtuprotsessi kohtunik Ardi Šuvalov, kes paraku ise sattus ka altkäemaksuafääri, sest küsis õigeksmõistva otsuse eest pistist. Et Šuvalov taandati ja ta sattus ise kohtu alla, algas kogu asja arutamine kohtunik Igor Pütsepa juhtimisel möödunud aasta sügisel uuesti otsast peale.

Samal ajal lahutati skandaalne kriminaalasi kaheks. Tikerpe ja Panovi pistiselugu hakati lahkama Davõdovi maksu-, relva- ja peksmissüüdistustest eraldi. Asi päädis eile prokuröri loobumisvõiduga Tikerpe ja Panovi suhtes.

Kui kõik kohtu alla antud isikud süüdi mõistetaks, oleks Eesti õigusriigist väga kaugel.

Seega on isegi vajalik, et mõni protsent kriminaalasjadest lõppeb süüdistusest loobumise või õigeksmõistmisega, sest üldises plaanis see tõestabki õigussüsteemi tegelikku toimimist.

Loomulikult on igal õigeksmõistmisel oma põhjused - kas muutub seadus või kukuvad ära mõned tõendid või juhtub veel midagi muud. Aga see ongi õigusemõistmise olemus ja iga prokurör teab seda.

Seetõttu pole süüdistuse esitamisel võimalik õigusriigis kunagi anda või nõuda garantiisid, et isik hiljem süüdi mõistetakse.

Seadus ja prokuröride ametieetika eeldavad seda, et süüdistus esitatakse juhul, kui süüdistuse esitamise hetkel on kogutud tõenditele tuginedes isiku süüdimõistmine tunduvalt tõenäolisem kui õigeksmõistmine.

Aga õigust mõistab Eestis ainult kohus - loodame, et see kriminaalasi aitab paremini mõista inimestel selle põhiseadusliku printsiibi tegelikku tähendust.

Oktoobris teatas riigiprokurör Laura Vaik, et loobub süüdistusest ärimees Ernesto Preatoni kui eraisiku vastu, kuna kohtumenetluses pole suudetud üle kuulata mitmeid väljaspool Eestit elavaid olulisi tunnistajaid ning menetlust pole võimalik mõistliku aja jooksul lõpule viia. Kusjuures kolm aastat tagasi oli Preatoni pakkunud oma süüasja oportuniteediga lõpetamise eest riigile 100 miljonit krooni, kuid siis Vaik sellega ei nõustunud.