Koolitus kogus kokku meistrid, sellid ja õpipoisid

Kolmel järjestikusel nädalavahetusel toimunud koolitust "Loodussõbralikud restaureerimistehnikad" korraldas Võrumaa aktiivse eluhoiakuga talu, ametlikult tuntud ka kui MTÜ Siksali Arendusselts.

Koolitus peeti hubases talukompleksis Vastseliina lähistel. Lahke pererahvas ja kaunis ümbrus lõid ühtlasi soodsa pinnase meeldivalt töiseks atmosfääriks.

Ettevõtmine õigustas end mitte ainult restaureerimise seisukohalt, vaid oli üks oluline lüli inimeste vahel, kes hoolivad vana säilitamisest ka filosoofilisest aspektist. Lihtsamalt öeldes - see, mida me teeme, peaks kestma meie lastelasteni.

Tuli meelde üks lugu, kuidas taluperemees hoidis kogu oma eluaja jões tammepuitu, et saavutada ülikõva ja kauakestev materjal. Kui talt küsiti, et miks ta seda seal hoiab, raugana ei jõua ju enam ehitada, siis vastanud mees, et seda saavad kasutada tema lapselapsed. Sellisele mõtteviisiga midagi sarnast võis kohata ka restaureerimiskoolitusel. Tee oma tööd nii, et sellest saaks rõõmu tunda ka teised.

Väga oluline oli see, et Võrumaa ühele suuremale restaureerimisalasele koolitusele kogunenud huvilised olid pärit põhiliselt kodukandist, kes muidu sarnastele kaugematele üritustele ei jõua, aga samuti ka mujalt Eestist.

Palju oli rohelise mõtteviisi esindajaid, oli daam, kes restaureeris üksinda terve kiriku aknad, ja neid, kes asja vastu huvi tundma alles hakkasid. Ürituselt said kirja ka mõningad olulised tähelepanekud.

Vanasti aknalenge peaaegu ei kasutatud. Olid tenderpostid mõlemal pool akent, mis sobitati soontappidega seinapalkide külge. Tenderposte lihtsalt polnud võimalik eemaldada, ilma et konstruktsiooni eelnevalt ei kindlustatud. Tänapäeval lõigatakse teadmatusest ja tihemini hoolimatusest tenderpostid läbi, et uusi aknaid paigaldada, sellega kahjustatakse palkseina ja kogu konstruktsiooni, sest seda enam ei toestata. Pahaaimamatu tellija ei pruugi asjast midagi teada, enne kui ühel päeval ta seinad kaldu vajuma hakkavad. Vanadel hoonetel paiknesid aknahinged otse tenderposti küljes ja kahjustatud või pehkinud puidu puhul on tarvis kaaluda, milline töökäik oleks kõige mõttekam - kas plommida või asendada tenderpost uuega.

Vanade akende restaureerimisel on oluline, et klaasimisel ei kasutataks mitte puitliiste, vaid kittimist. Oluline erinevus on see, et liist laseb raami ja klaasi vahele niiskust ning pehastub kiiresti, ükskõik kui kavalaid materjale me seal ka ei kasutaks. Kitiga töötamisel peab teadma, et ta kuivab väga aeglaselt - kui värvida võib akent kolme-nelja päeva pärast, siis täieliku tahkumiseni kulub oma poolteist kuud, nii et ettevaatust näppudega.

Nii akende kui ka uste parandamisel on üks päris oluline operatsioon plommimine ehk proteesimine. Viimane tehakse suureulatuslike vigastuste likvideerimisel ning peaasjalikult ustel. Värskel restaureerijal ei maksaks neid töid ise ette võtta, plommimiseks ja proteesimiseks on vaja professionaalseid oskusi ning spetsiaalseid tööriistu.

Metallmanused - hinged, haagid, metallnurgad - eemaldatakse eelnevalt ja puhastatakse eraldi, üks tõhusamaid keemilisi vahendeid on Wenfex, aga muidugi võib kasutada ka kuumapuhurit. Nii aknaraamid kui ka metallosad värvitakse kindlasti linaõlivärviga, see on ainuke värv, mida me saame ajalises aspektis tõsiselt võtta.

Palgivahetus vanal majal ilma seda laiali lammutamata on täiesti võimalik, kuid töö käiku tuleb hoolikalt jälgida. Asenduspalk peab olema paar aastat looduslikult kuivanud toores puit, mida kannatamatu ehitaja kasutusse rakendab, hakkab seinas n-ö mängima - paisuma ja kokku tõmbuma.

Palkide väljavahetamiseks kasutatakse tõmbe ehk tõmmitsaid, poltidega kinnitatavaid prusse ja tungraudu. Kui tahame välja vahetada vahepealset palki seinas, peame sellest ülevalpool asuvad palgid kinnitama prussi või jämeda lauaga 4-5 palgi ulatuses, seejärel teha ülemisse palki sisselõige ja kinnitada sinna mõlemalt poolt prussid. Seejärel tuleb prusse peksta vasaratega, kuni palgid kerkivad piisavalt kõrgele, aga mitte niipalju, et palgid täielikult salapulkadest välja tulevad. Nüüd saame palgi juba kerge vaevaga välja vahetada.

Vahel piisab ka ainult palgi proteesimisest või osalisest väljavahetamisest. Asendusjupp varustatakse keelega, mis jookseb vana palgi soonde. Maja ei tohi tõsta ainult ühest nurgast, vaid vähemalt kahest nurgast korraga. Tõstmisel ettevaatust tappidega! Liialt hoogu sattudes võivad tapiotsad murduda ja siis on juba uusi palke vaja. Kui seinad on täisnurgast välja vajunud, tõstetakse vajunud nurka ja kinnitatakse seinapalgid prussiga, mis on palkide sisse poltidega süvendatud.

Savikrohv on mõeldud üldiselt kuivade ruumide seinte, lagede, erinevate puit- ja kivialuspindade viimistlemiseks. Savi populaarsus põhineb peale keskkonnasäästlikkuse ennekõike kõrge niiskusreguleerimise- ja sooja akumulatsiooni võime poolest, mis tagab inimesele sobiliku tubase mikrokliima.

Savikrohv koosneb savist ja liivast, millele parema tugevuse ja soojapidavuse tõstmiseks võib näiteks lisada hundinuiavilla, saepuru, linaluud, kanepiluud või purustatud põhku. Ilmastikukindlama savikrohvi saamiseks on traditsiooniliselt lisatud ka värsket loomasõnnikut. Savikrohvi struktuur ja värvus oleneb liivast ja savist, mille toonid võivad olla kas valge, kollane, punane või hall, ja lisatud kiudainetest. Soovi korral võib krohvi üle värvida looduslike värvidega, sobivaim on kaseiinvärv. Võimalikke savikrohvi kasutuspindu on palju: tellis, looduslik kivi, betoon, kergbetoon, puitlaudis, vana krohvipind, palksein. Peab hoolitsema selle eest, et pind oleks kuiv ja tolmuvaba. Sooja- ja heliisolatsiooni parandamiseks sobib aluspinnaks väga hästi kuni 5 cm paksune pillirooplaat. Siledamatel puitpindadel kasutatakse spetsiaalset puitliistudest krohvivõrku.

Autor: René Pere