Vale on maksustada produktiivsuse kasvu ehk kasumit, enamik ettevõtteid ei ole ju monopoolses ega turgu valitsevas seisundis. Kasum on indikatsioon sellest, et ettevõte toodab innovatiivseid tooteid, mida on tarbijatele vaja (Apple, Skype).
Tulumaks peaks olema nii kodanikele kui ka firmadele 0 protsenti (välja arvatud monopolide maksud, mis võiksid tõusta).
Ettevõtted maksaksid sisendite kasutamise eest (elektri, bensiini, prügi jne aktsiisid). Mida rohkem elektrit tarbid, seda rohkem maksad elektriaktsiisi. See maksusüsteem soosiks väikefirmasid, mis on rajatud ekspertoskuste vahendamisele (programmeerijad, arhitektid, disainerid, advokaadid). Kui väikefirma loomine oleks lihtne ja tulumaks null, poleks ka suur sotsiaalmaks probleemiks.
Suurettevõtted palkavad küll hulga töölisi, kuid vajavad ka hulgaliselt sisendressurssi, mis saastab loodust. Meie keemiatööstus põhineb ainult odaval sisendil. Kui elektril ja põlevkivil oleks õiglasem hind, siis ei saaks ka need ettevõtted nii suurt kasumit teenida. Ka kõrgem bensiiniaktsiis mõjuks meie maksebilansile positiivselt.
Mitte tulumaks, aga käibemaks võiks olla astmeline: lastekaupadele ja arstirohtudele 0, kultuuriüritustele, ajalehtedele ja raamatutele 5, toidule 10, plasmateleritele ja autodele 30 protsenti. See vähendaks väiksemapalgaliste maksukoormust.
Autor: Toivo Ellakvere
Seotud lood
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.