Ta pani loata Tallinna kesklinna püsti hotelli Metropol, üritas Kadriorgu ehitada sobimatut korrusmaja, müüs 1997. aastal kortereid majja, mille ehituse jättis lõpetamata. Ta jättis pankrotistunud autoärimehe Toomas Rüütmanni ilma osalusest Rakvere Põhjakeskuses.
Põhjakeskuse arendamisel oli Rüütmanni partneriks Kobe Investmentsi omanik Veljo Kuusk, kes omakorda kaasas oma äripartneriks Rääski. Kuna Rüütmannil polnud raha, siis liikus tema osalus ühel hetkel Kuuse ja Rääski kätte.
Rääski puhul on tõmmatud paralleele teise kinnisvaraettevõtja Toomas Tooliga, tõenäoliselt nende tegemist saatva salapära ja skandaalide tõttu. Mõlemad mehed on aga ka raskustesse sattunud investeerimispankuri Indrek Rahumaa võlausaldajad.
Õigem oleks küll öelda, et pigem sarnanesid nad raisakotkastega, kes haistsid saaki, sest näiteks Rääski firma laenas Rahumaale 2008. aastal 45% suuruse intressiga 4,4 miljonit krooni.
SMS-laenuga sarnanev rahasüst näitas, et Rahumaa haaras Rääskist kui viimasest õlekõrrest. Loomulikult ei suutnud ta võlga tasuda ja nii sai Rääsk endale poole Rahumaa 94 miljoni krooni suurusest võlanõudest Oliver Kruuda Luterma vastu.
Rääski äripartneriteks on aastaid olnud riigikogu liige Aivar Riisalu, kellega koos osteti ligi seitse aastat tagasi raskustes Rocca al Mare suurhall. Meestel on kahasse firma Mestron Grupp. Riisaluga koos on majandatud ka Tallinna ööklubi Panoraam.
Kümme aastat tagasi ületas Rääsk uudiskünnise, kui majutas Tallinna kesklinna ehitatud Metropoli hotelli turiste.
Hotell ise polnud veel valmis, käisid alles kahe ülemise korruse ehitustööd ja majutusasutusel puudus tegevusluba. Hotelli esindajad väitsid, et nad veel ei pakugi majutusteenust, lihtsalt aitasid hädasolijaid, kes kuskil mujal Tallinnas öömaja ei saanud.
Mitukümmend miljonit krooni maksma läinud hotelli ehitamiseks Rääsk pangalaenu ei vajanud, laenas sõpradelt ja müüs kinnisvara ning Vergi sadama aktsiad. Viimases oli tema äripartneriks kütuseärimees Heiti Hääl, kes aitas Riisalul ja Rääskil saada Rocca al Mare suurhalli omanikuks.
Kui jätta võidud rallirajal kõrvale, siis ettevõtja Rääskist hakkas meedia rohkem kirjutama pärast seda, kui ta koos Tõnu Leppikuga avas 1996. aastal endise kohvik Moskva ruumides lõbustuskoha Metropol. See aga sattus üpris kiiresti finantsraskustesse ja vahetas omanikku.
Rääsk on kuulunud ka Maapanga omanikeringi ja olnud seotud ühe kalliskiviskandaaliga. Tema osalusega firma soetas Maapangale kuulunud nõude Saksa-Eesti ühisfirma B&E vastu. Nõude tagatiseks oli panditud miljoneid kroone maksev kalliskivi, mille Rääsk väidetavalt 10 000 krooniga maha müüs.
1997. aastal läks põlema Rääski firmade kontorihoone just vahetult enne seda, kui ta pidi maksuametile esitama oma firmade raamatupidamisdokumendid. Rääsk polnud aastaid maksuametile mingeid andmeid esitanud ja tema firmasid kahtlustati käibemaksu ja tulumaksu varjamises.
Kuna süütamist ei tuvastatud, sai Rääsk kindlustusfirmalt mitu miljonit krooni hüvitist. Kindlustusfirma Polarise esindaja hiljem küll tunnistas, et sõlmitud leping oli nende praak ja reeglina poleks sellises seisus hoonetele saanud kindlustuskaitset võtta. Maksuamet aga allesjäänud dokumentide põhjal mingit maksunõuet Rääski firmade vastu ei esitanud.
Meedias on kirjutatud, et Rääski sõnul sai ta algkapitali pärast EPA lõpetamist Venemaal kaarhalle püstitades. EPA lõpetas Rääsk 1979. aastal maaparandusinsenerina.
Noorena oli ta NSV Liidu tasemel edukas rallisõitja. Võitis 1974. aastal toimunud esimese Saaremaa ralli, millest on hiljem korduvalt oma lõbuks osa võtnud. Ralli 30. sünnipäeval oli ta teise ettevõtja Ramon Lindali kaardilugeja.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.