• OMX Baltic0,39%303,88
  • OMX Riga−0,07%877,8
  • OMX Tallinn0,94%1 954,39
  • OMX Vilnius0,26%1 158,39
  • S&P 500−1,97%5 580,94
  • DOW 30−1,69%41 583,9
  • Nasdaq −2,7%17 322,99
  • FTSE 100−0,08%8 658,85
  • Nikkei 225−1,8%37 120,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,93
  • OMX Baltic0,39%303,88
  • OMX Riga−0,07%877,8
  • OMX Tallinn0,94%1 954,39
  • OMX Vilnius0,26%1 158,39
  • S&P 500−1,97%5 580,94
  • DOW 30−1,69%41 583,9
  • Nasdaq −2,7%17 322,99
  • FTSE 100−0,08%8 658,85
  • Nikkei 225−1,8%37 120,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,93
  • 05.01.10, 07:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti vajab uut visiooni

Eesti vajab kiiret tulevikuvisiooni kokkuleppimist, arvab OÜ Head juhatuse liige Kaur Lass.
Eestis on palju räägitud majanduskriisist, riigi eelarve kärbetest, raskest perioodist, mis tuleb üle elada jne. Peamine riigi eesmärk on viimase aasta jooksul olnud Euro kasutuselevõtt. Samas ei ole praktiliselt üldse käsitletud riigi visiooni ja eesmärke pikemas perspektiivis. Teadlik riigi juhtimine eeldab riigi visiooni olemasolu. Visiooni alusel saab püstitada eesmärgid ja kokkuleppida nende saavutamiseni viiva strateegia. Kuhu aga meie teel oleme? Eesti eelmine, täna kehtiv, üleriigiline planeering Eesti 2010 on jõudnud oma kehtivusaja lõppu.
Õnneks on tänaseks uut planeeringut asutud koostama. Samas selle koostamise raames ei ole veel asutud visiooni kokku leppima. Seda on vaja teha kohe.
Meie riigil on hiljutises ajaloos olnud suuri eesmärke. Näiteks:
• Iseseisvuse taastamine;
• Euroopa Liiduga ja NATOga ühinemine;• Euroopa elatustasemele järele jõudmine.
Praktikas oleme need saavutanud. Oleme ka saavutanud palju lihtsamaid eesmärke, nt on meil toimiv e-riik, e-valimised jne. Nüüd on ka pingutus Euro kasutuselevõtu nimel vilja kandmas. Meie ühiskonnas on üksjagu juttu olnud ka rahvuslikust kokkuleppest aga selleni pole seni veel jõutud. Samuti on hiljutised eelarvekärped, mitmed otsused omavalitsuste suunal (haldusreformi idee) ja suhtumised rahvusvahelistesse projektidesse ning Euroopa Liidu abirahade kasutamise suutlikkusse jms näidanud selgelt seda, et kõiki tegureid riigi arengus pole teadlikult reastatud.
Selle tulemus on, et erinevad ametid ja ministeeriumid mõistavad ühte ja sama teemat erinevalt (näiteks üks ministeerium teeb koostööd rahvusvahelise üle 230 km/h liikuva kiirrongi ja sellega seotud raudteetunneli realiseerimiseks ja teine saadab laiali kirju, et seda pole vaja). See tuleneb sellest, et seni ei ole olemas ei diskussiooni ega ka kokkulepet riigi pikaajalise visiooni teemal. Samuti sellest, et iga üks kasutab segadust oma kitsaste huvide realiseerimiseks. Kuigi üleriigiline planeering on uuendamisel, on see takerdunud info kogumise ja uuringute faasi. See on küll vajalik kuid ei võimalda vastata lihtsale küsimusele: Kuhu suunas me soovime oma riiki edasi arendada?
Planeerimise puhul takerdutakse praktikas tihti väitele, et pole piisavalt tausta infot või midagi on vaja veel uurida. Ma julgen väita vastupidist. Planeerimiseks on vaja unistada, sõnastada eesmärke ja need siis võimalikult laia konsensuse baasil kokku leppida. Visiooni loomine ja eesmärkide sõnastamine on protsessid, mida saab teha suhteliselt lihtsalt ja milleks on ka meie ühiskonnas tekkinud kasvav valmidus.
Sellele on vihjanud äsja Äripäevas Vahur Kraft, Postimehes Raivo Vare jt. Visiooni loomiseks ja kokkuleppimiseks on vaja ennekõike eestvedajat, tahet ja selgust osapooltes kes sellesse protsessi kaasatakse. Kui need on teada on visiooni kokkuleppimine teadlikult üles ehitatav kokkuleppimise protsess. Mul oli eelmisel aastal au Lätis osaleda Vision and Strategies Around the Baltic Sea (VASAB) visiooni loomise juures. Kui alguses väitsid VASAB koostööraamistikus osaleva 11 maa esindajad, et see on keerukas ja võimatu protsess, siis selgituste ja juhendamise järel suutis samadest inimestest koosnev seltskond kokku leppida visiooni baasjooned. Tänaseks on need formuleeritud Läänemeremaade ühisesse pika-ajalise ruumilise arengu strateegiasse (VASAB Long Term Perspective for the Territorial Development of the Baltic Sea Region 2030). Seega on riigile visiooni loomiseks olemas ka meie piirkonnas juba kokkulepitud rahvusvahelise ruumilise arengu raamistik. Ja ka Eesti on end juba sellega sidunud, olles VASAB täieõiguslik liige.
Riigile visiooni loomiseks tuleb moodustada töörühm ja leida vajadusel seda tööd juhendama konsultandid, kes selle loomise eestvedamise enda õlule võtaks. Sellist visiooni välja töötamist saab edukalt ühendada mõne Eesti arengu teemalise foorumi, seminari või konverentsi läbi viimisega. Selleks on vaja sinna kaasata need osapooled, kelle osalus protsessis on vajalik, et tagada visiooni elluviimine.
Eesti riigi tasandil võiks nendeks olla näiteks parlamendi, ministeeriumide, ettevõtjate ühingute, riigi arengu teemal sõna võtvate või selles osaleda soovivate mittetulundusühingute jms esindajad. Foorumil, seminaril või konverentsil võib suhteliselt lühiajalise rühmatööga suuta luua visiooni jaoks piisava ideedepanga. Kui see on tehtud tuleb hakata visiooni sõnastust lihvima ja kokku leppima. Selle töö käigus saab visioonile lisaks selgitada erinevate osapoolte peamised eesmärgid ja tekitada neist pingerea. Sealt edasi on vaja uue üleriigilise planeeringu koostamisel tegeleda täpsemate alameesmärkide sõnastamise ning mitmete ruumilist arengut puudutavate otsuste elluviimise põhimõtetes kokkuleppimisega. Näiteks sellega, palju peaks olema Eestis maavalitsusi ja omavalitsusi, mis on riigi peamised administratiivsed keskused, kuidas lahendada energeetika ja kuhu lubada paigutada suuremaid elektritootjaid (tuumajaam, ulatuslikud tuulepargid vms), kuhu täpsemalt paigutub praeguses üleriigilises planeeringus läbi Pärnumaa Helsingisse suunduv Rail Baltica kiirraudtee, kus paiknevad olulisemad kaitseväe õppekeskused, harjutusväljakud jms. Teemadering on lai.
Seega kuna üleriigiline planeering Eesti 2030 peab lõpuks vastama paljudele küsimustele riigi arengu suunamisel on vaja selle aluseks just visiooni, mis näitab teed valikute tegemisel ja erinevad huvid tasakaalustamisel ning võimaldab tehtud otsuseid motiveerida.
Vajame ka kokkulepet, et visioon ja selle baasil valmiv strateegia ning üleriigiline planeering saavad tõesti olema edaspidi aluseks eelarve prioriteetide kujundamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, haldusreformi läbi viimisel jt valdkondades riigi arengu suunamisel. Kui see nii oleks, oleks ka paljude küsimuste jooksev otsustamine lihtne ja vähem rahvast ning riigivõimu eri leeridesse eristav. Loomulikult on vaja visioon selleks muuta juba kogu rahva ühiseks visiooniks läbi selle tutvustamise, selle ja seatud eesmärkide seoste tutvustamise jms.
Tean praktikast, et reeglina lükatakse visiooni koostamist ja eesmärkide sõnastamist aina edasi ja edasi, et läbi viia suuremat kogust alguuringuid vms. See raiskab väärtuslikku aega ja raha ning jätab meid rahvusvahelises konkurentsis teistest maha. Me ei pea võidu jooksma rikkuse nimel, küll aga peame eristuma ja ajama oma rida. Selles vallas on heaks näiteks minu jaoks olnud Bhutan, kes on rahvusliku õnne tõstatanud prioriteediks number üks ja kogu muu areng, sh ka riigivõimu reformimine järgib seda. Ka meil võiks olla midagi muust maailmast eristuvat ja natuke utoopilist. Midagi, mida enamus eestlasi oluliseks peaks. Midagi, mis meid taas koos tegutsema paneks.
Visiooni kohesel loomisel on ka pluss – luues riigile uue visiooni ja kokku leppides selle alusel tegutsemise eesmärgid ei pea ootama üleriigilise planeeringu kehtestamist. Neid kokkuleppeid teadlikust tuleviku kujundamisest saab asuda kohe ellu viima ja aluseks võtta eelarvele, energeetika valdkonna arendamise kokkulepetele, haldusreformile, välispoliitikale jms. Ideaalis võiks ka järgmised riigikogu valimised toimuda diskussioonina kuidas see visioon kiiremini ja kõigi huve tasakaalustavalt ellu viia. Seda on ka nii juba siin riigis tehtud.
Eestis on omavalitsusi, kus üldplaneering baseerub visioonile ja kus üldplaneeringut ja sellega seotud arengukava igapäevaste juhtimisotsuste tegemisel edukalt kasutatakse nt, Kõrgessaare ja Audru vald. Kõrgesaare vallavanema oskus teha oma otsuseid lähtuvalt üldplaneeringus kokkulepitud prioriteetidest vääriks suisa riikliku tunnustuse avaldamist. Kui riik suudaks sama, siis ei eristuks me mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid oleks suutelised oma demokraatia rakendamises ja eripäras võimelised kandadele astuma Šveitsile vms riikidele, kus kodanik ning riik on end vägagi hästi seostavad. Samuti võiksime suuta selles hetkel suurt muutust läbi tegevas maailmas leida endale liidri positsiooni… Milles täpselt ongi see, miks vajame visiooni!
Keeruliste aegade suurim väljakutse on alati olnud leida lihtsaid lahendusi. Kuigi paljud kardavad planeerimist on teadlik planeerimine lihtne ja tõhus. Selle baasreegel on: oma visiooni tundmine ja selle alusel eesmärgi täpne sõnastamine viivad soovitud tulemuse realiseerumiseni. Äris kasutatakse seda igapäevaselt, nt meenutage korraks Apple või Skype saavutusi. Seega lepime siin väikses riigis siis kokku mida me tahame ja tegutseme siis kõik koos selle nimel. Meid on ju õige vähe võrreldes enamus riikide kodanike hulgaga. Ja ka meie erimeelsused on soovi korral olnud ületatavad. Oli ju see vaid paarkümmend aastat tagasi, kui lauluväljakul oli 1/3 meist nõus kasvõi kartuli koori sööma, et vaba olla. Nüüd oleme vabad, valime siis tee mida mööda koos liikuda.
Autor: Kaur Lass, Villy Paimets

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele