Eesti vajab uut visiooni

• Iseseisvuse taastamine;

• Euroopa Liiduga ja NATOga ühinemine;• Euroopa elatustasemele järele jõudmine.

Praktikas oleme need saavutanud. Oleme ka saavutanud palju lihtsamaid eesmärke, nt on meil toimiv e-riik, e-valimised jne. Nüüd on ka pingutus Euro kasutuselevõtu nimel vilja kandmas. Meie ühiskonnas on üksjagu juttu olnud ka rahvuslikust kokkuleppest aga selleni pole seni veel jõutud. Samuti on hiljutised eelarvekärped, mitmed otsused omavalitsuste suunal (haldusreformi idee) ja suhtumised rahvusvahelistesse projektidesse ning Euroopa Liidu abirahade kasutamise suutlikkusse jms näidanud selgelt seda, et kõiki tegureid riigi arengus pole teadlikult reastatud.

Selle tulemus on, et erinevad ametid ja ministeeriumid mõistavad ühte ja sama teemat erinevalt (näiteks üks ministeerium teeb koostööd rahvusvahelise üle 230 km/h liikuva kiirrongi ja sellega seotud raudteetunneli realiseerimiseks ja teine saadab laiali kirju, et seda pole vaja). See tuleneb sellest, et seni ei ole olemas ei diskussiooni ega ka kokkulepet riigi pikaajalise visiooni teemal. Samuti sellest, et iga üks kasutab segadust oma kitsaste huvide realiseerimiseks. Kuigi üleriigiline planeering on uuendamisel, on see takerdunud info kogumise ja uuringute faasi. See on küll vajalik kuid ei võimalda vastata lihtsale küsimusele: Kuhu suunas me soovime oma riiki edasi arendada?

Planeerimise puhul takerdutakse praktikas tihti väitele, et pole piisavalt tausta infot või midagi on vaja veel uurida. Ma julgen väita vastupidist. Planeerimiseks on vaja unistada, sõnastada eesmärke ja need siis võimalikult laia konsensuse baasil kokku leppida. Visiooni loomine ja eesmärkide sõnastamine on protsessid, mida saab teha suhteliselt lihtsalt ja milleks on ka meie ühiskonnas tekkinud kasvav valmidus.

Sellele on vihjanud äsja Äripäevas Vahur Kraft, Postimehes Raivo Vare jt. Visiooni loomiseks ja kokkuleppimiseks on vaja ennekõike eestvedajat, tahet ja selgust osapooltes kes sellesse protsessi kaasatakse. Kui need on teada on visiooni kokkuleppimine teadlikult üles ehitatav kokkuleppimise protsess. Mul oli eelmisel aastal au Lätis osaleda Vision and Strategies Around the Baltic Sea (VASAB) visiooni loomise juures. Kui alguses väitsid VASAB koostööraamistikus osaleva 11 maa esindajad, et see on keerukas ja võimatu protsess, siis selgituste ja juhendamise järel suutis samadest inimestest koosnev seltskond kokku leppida visiooni baasjooned. Tänaseks on need formuleeritud Läänemeremaade ühisesse pika-ajalise ruumilise arengu strateegiasse (VASAB Long Term Perspective for the Territorial Development of the Baltic Sea Region 2030). Seega on riigile visiooni loomiseks olemas ka meie piirkonnas juba kokkulepitud rahvusvahelise ruumilise arengu raamistik. Ja ka Eesti on end juba sellega sidunud, olles VASAB täieõiguslik liige.

Riigile visiooni loomiseks tuleb moodustada töörühm ja leida vajadusel seda tööd juhendama konsultandid, kes selle loomise eestvedamise enda õlule võtaks. Sellist visiooni välja töötamist saab edukalt ühendada mõne Eesti arengu teemalise foorumi, seminari või konverentsi läbi viimisega. Selleks on vaja sinna kaasata need osapooled, kelle osalus protsessis on vajalik, et tagada visiooni elluviimine.

Eesti riigi tasandil võiks nendeks olla näiteks parlamendi, ministeeriumide, ettevõtjate ühingute, riigi arengu teemal sõna võtvate või selles osaleda soovivate mittetulundusühingute jms esindajad. Foorumil, seminaril või konverentsil võib suhteliselt lühiajalise rühmatööga suuta luua visiooni jaoks piisava ideedepanga. Kui see on tehtud tuleb hakata visiooni sõnastust lihvima ja kokku leppima. Selle töö käigus saab visioonile lisaks selgitada erinevate osapoolte peamised eesmärgid ja tekitada neist pingerea. Sealt edasi on vaja uue üleriigilise planeeringu koostamisel tegeleda täpsemate alameesmärkide sõnastamise ning mitmete ruumilist arengut puudutavate otsuste elluviimise põhimõtetes kokkuleppimisega. Näiteks sellega, palju peaks olema Eestis maavalitsusi ja omavalitsusi, mis on riigi peamised administratiivsed keskused, kuidas lahendada energeetika ja kuhu lubada paigutada suuremaid elektritootjaid (tuumajaam, ulatuslikud tuulepargid vms), kuhu täpsemalt paigutub praeguses üleriigilises planeeringus läbi Pärnumaa Helsingisse suunduv Rail Baltica kiirraudtee, kus paiknevad olulisemad kaitseväe õppekeskused, harjutusväljakud jms. Teemadering on lai.