Rikaste TOP: nende puhul arvati, et kõik mida teevad õnnestub - Jüri Käo, Enn Kunila, Andres Järving

Käo, Kunila ja Järving paistsid kuni eelmise aastani silma ettevõtjatena, kes märgist mööda ei pane.

Eelmine aasta oli erand, ka nemad sattusid buumiajal liialt hoogu eeskätt just Tallinna Kaubamaja laiendamisega.

Käo, Kunila ja Järving on öelnud, et langetavad otsused konsensuslikult. Tõenäoliselt on see üks põhjus, miks mehed on nii pikalt koos võrdsete partneritena äri ajanud.

1992. aastal sai 26aastasest Käost Norma juht. Ta oli lõpetanud 1988. aastal Leningradi Transpordiinstituudi ning tuli tööle Normasse, kus tõusis reainsenerist kolme aastaga suurettevõtte arendusdirektoriks ja 1992. aastal istus peadirektori toolile, mille oli jätnud vabaks pensionile läinud 25 aastat Normat juhtinud Udo Käär.

Käo valiti ligi 2000 töötajaga kollektiivi etteotsa. Tegemist oli rahvaettevõttega, millest 1994. aastal sai aktsiaselts ning kõigil Norma töötajatel oli võimalik aktsiaid märkida. Seetõttu on praeguse NG Investeeringute omanike seas ligi pool tuhat väikeaktsionäri, kellest suurem osa on endised Norma kontoritöötajad.

Tollased Norma direktorid Käo, Kunila, Järving ja Vanaselja moodustasid kuldse neliku, kes 100 miljoni krooni suuruse pangalaenu abil turvavööde tootja enamusosaluse erastanud Norma Liikmete ASi suuromanikuks said. Praegu kuulub Norma endistele töötajatele Tallinna Kaubamaja kõrval Liviko, Kitman, Balbiino. Laenu maksid mehed tagasi mõne kuu pärast, sest Norma oli toona tõeline täht ja eelnevatel aastatel oli kogunenud piisavalt kasumit, mida uutele omanikele nende laenukoorma kergendamiseks välja maksta.

Meeste kõige parem investeering on olnud Tallinna Kaubamaja, mille enamusosaluse erastamiseks panid seljad kokku 19 Eesti tuntud ettevõtet, hiljem müüsid teised oma osaluse NG Investeeringutele.

Tallinna Kaubamaja on ka see, mille edu eelmisel aastal määrab ära meeste kohad selle aasta sügisel ilmuvas rikaste edetabelis

Eelmine aasta oli Tallinna Kaubamajale suhteliselt edukas. Kuna Tallinna Kaubamaja laienemishoog jätkus heade aegade inertsist ka 2009. aastal, suutis kaubanduskontsern ühena vähestest Eesti firmadest eelmisel aastal oma müügimahuga 2008. aasta müüginumbriteni küündida. Aastaga müüdi kaupu kokku 6,4 miljardi krooni eest ehk vaid 2% vähem kui 2008. aastal.

Samas tuli võtta vastu mitu valusat hoopi buumi ajal tehtud laienemisotsuste tõttu.Näiteks sai 2006-2007. aastavahetusel KIAde müügi ülevõtnud ja autoturule sisenenud kaubanduskontsern 2009. aastal autokaubandusest ligi 300 miljonit krooni vähem tulu kui aasta eest.

Jalatsikaubanduses saadi küll mõnevõrra enam raha kui aasta tagasi (180 miljonit vs 169 miljonit krooni), kuid tuleb arvestada, et 2008. aasta tulemus on saavutatud vaid üheksa kuu arvelt.

Kõige suuremaks peavaluks on kaubanduskontsernile viimase aasta-pooleteist jooksul olnud sisenemine Läti turule.

Kaubanduskontsern ise arvab, et Läti üksuse aastakahjumiks kujuneb sada miljonit krooni, analüütikud on välja hõiganud ka 200 miljoni krooni suuruse numbri.

Paljuski sõltub kahjum sellest, kuivõrd suures mahus hinnatakse Lätis varasid alla. 2009. aasta septembris oli kontsernil Lätis varasid 900 miljoni krooni eest, millest lõviosa moodustab investeeringud kinnisvarasse ja kaubanduskeskuste väljaehitamisse.

Kahjum Läti üksusest viib suure tõenäosusega ka kogu konterni 2009. aasta tulemi miinusesse.