Jõelähtme äri

Selle aasta jaanuaris selgub, et Jõelähtme valla maksulaekumistes on sündinud ime. Ainsa omavalitsusena kasvatas Jõelähtme vald eelmisel aastal maksulaekumisi ligi 6 miljoni krooni võrra. Seda tänu ühele inimesele.

See inimene on ehitusfirma Empower nõukogu esimees Andres Vainola, kes elab perega küll Viimsis, kuid omab Jõelähtme vallas kinnistut ja selle lähedal asuvat Koljunuki sadamat.

Ettevõtja saab erakorralist tulu ja vald maksuraha

Sadama arendamisega hätta jäänud Vainola pöördub Jõelähtme valla poole. Ta pakub vallas võimule tulnud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmetele kaupa, mille sisu on lühidalt järgmine. Vainola tõstab 2008. aastal osa eraisiku nimel olnud investeeringuid firma alla, teenib nii üle 40 miljoni krooni erakorralist tulu ja ligi 6 miljonit krooni sellest laekub 2009. aasta suvel Jõelähtme valla eelarvesse.

Vastuteenena soovib Vainola, et vald asutab mittetulundusühingu, suunab sinna ligi poole temalt laekunud tulumaksust ja asub sadama arenduseks küsima toetust.

Sadam vajab investeeringuteks mitukümmend miljonit krooni ja valla osalusega mittetulundusühingul on suuremad võimalused näiteks euroabi saada. 2009. aasta märtsis koguneb pakkumist arutama vallavalitsus, kus tehingut tutvustab abivallavanem Priiit Põldmäe, kes kuulub ka IRLi Harjumaa piirkonna juhatusse.

Vallajuhid saavad valimiste eel lasteaia ehitust jätkata

"Täna on võimalik saada euroraha infrastruktuuri lahendamiseks. Kasulikum, kui taotleja oleks MTÜ, kuna tema osalus võrreldes äriühingutega on oluliselt väiksem. Koljunuki sadama ja poolsaare infrastruktuuri väljaarendamiseks oleks MTÜ kaudu võimalus raha saada," selgitab Põldmäe.

"Lisaks on üks valla elanik teinud ettepaneku, et tema võiks deklareerida erakorralise tulu Jõelähtme valda tingimusel, et vald just sellises MTÜs osaleks. Hr Vainola on teinud ettepaneku, et deklareeriks oma tulu - üle 5 miljoni krooni - vallale, millest pool läheks MTÜ-le omaosaluste katteks ja teine pool valla sotsiaalse infrastruktuuri investeeringuteks. Vald on ettepaneku teinud, et seda kasutada Loo lasteaia ehitamisel," lisab Põldmäe.

Kohe kerkib ka küsimus, kuidas vald teab, et tegemist on just Vainola tulumaksuga, mille peale vastab koosolekul viibinud Vainola nii: "Oleme tehniliselt arutanud. Selleks on kaks võimalust. Mina maksumaksjana teen järelepäringu ja saan kinnituse, et ma olen seda teinud. Aga minu ettepanek on, et vald teeb seda".

Kümne poolthäälega kiidetakse otsus heaks ja vallavalitsus sõlmib Vainolaga kokkuleppe. 22. juunil asutatakse Koljunuki MTÜ. Vahetult enne sügisel toimunud kohalikke valimisi kannab vald MTÜ kontole 2,8 miljonit krooni.

Nii ongi valla eelarvesse Vainolalt laekunud tulumaksuga sarnane summa liikunud tema kontrollitava MTÜ kontole. Mittetulundusühistu põhikirjas on märge, et Vainola võib ühingut esindada kõikides õigustoimingutes ainuisikuliselt, kuid teised juhatuse liikmed tohivad esindada ainult koos Vainolaga.

Vainola: vastutasuks ma hüvesid ei saanud

Kuna osa tulumaksust laekub riigieelarvesse, sõltub Vainola "investeeringu" tagasiteenimine nüüd sellest, kuidas MTÜ-l õnnestub hankida euroraha või toetusi EASist. Kui abiraha õnnestub saada 8 miljonit krooni või enam, siis on Vainola plussis.

 Kui Äripäev hakkab teema vastu huvi tundma, algab vallaametnike ja sadamaga seotud ärimeeste vahel risthelistamine, pärast mida helistab Vainola toimetusse ja soovib selgitusi anda.

Vainola kodu on Viimsis, kuid ta ütleb, et on Jõelähtme valla elanik juba 2007. aastast, mil ta ostis Koljunuki poolsaarele elamumaa.

"Usun, et isik võib pidada oma elukohaks kohta, kus on tema hing ja süda, ja seadus seda ei keela. Olin Jõelähtme valla elanike registris ka varem, olen seal jätkuvalt ning kavatsen olla selle kohaga seotud ka tulevikus," ütleb Vainola.

Välismaal toimuvat äritegevust, mille pealt Jõelähtme vallale ligi 6 miljonit krooni tulumaksu laekus, Vainola lahata ei soovi.

Miteetulundusühistu asutamine oli tema sõnul kokku lepitud juba 2008. aastal, kui ta sadama vallalt ära ostis ning see toimus Jõelähtme valla ja tema elanike huvisid silmas pidades. "See on mõistlik samm, eriti, kui üritada ette kujutada, kui palju vajab sellise lagunenud sadama taastamine investeeringuid," selgitab Vainola.

Mis puudutab valla sõlmitud kokkulepet, siis Vainola sõnul soovis ta seda avalikult ning volikogu otsusega. "Kinnitan, et Andres Vainola oli 2009. aasta kevadel sõlmitud kokkuleppe osapool, aga ei saanud vastutasuks mitte ühtegi hüve. 31. märtsil 2009. aastal kiitis Jõelähtme vallavolikogu ühehäälselt heaks kõnealuse kokkuleppe sõlmimise ning vallavalitsuse initsiatiivi ja plaani MTÜ loomisel. Ilmselt just eetilistel kaalutlustel arutati kõike seda volikogu laiendatud istungil," räägib Vainola.

Koljunuki Sadam OÜ on Vainola sõnul võtnud hulga kohustusi, sh taastada ajaloolise kai, luua infrastruktuuri. "Kui teatud aja jooksul seda kohustust ei täideta, kaotab arendaja hoonestusõiguse, mis sisuliselt tähendab kogu seni investeeritud summade kaotamist. Selline risk on praegu täiesti reaalne," ütleb Vainola.

Kuigi ta eitab oma seotust poliitikutega, on Vainolal head suhted IRLiga. Majandusminister Juhan Parts nimetas Vainola riigile kuuluva Elektriraudtee nõukogusse. Riigifirmade nõukogusse ei saa mees metsast ehk inimene, kel pole võimupartei toetust.

Majandusminister on oluline persoon ka väikesadamate arengu tagajana. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus  (EAS) avas väikesadamate toetamise toetusprogrammi 2008. aasta märtsis ja selle eelarveks oli 30 mln kr.

Minimaalne toetuse suurus projekti kohta on 100 000, maksimaalne 3 mln krooni.

 Vainola ühenduslüli IRLiga ja ka tema Elektriraudtee nõukokku jõudmise põhjuseks võib olla Mart Laari endine nõunik, ärimees Tiit Pruuli, kel õnnestus koos Marcel Vichmanniga erastada Edelaraudtee. Pruuli ja Vainola olid koos osanikud Empoweri eelkäijafirmas Eesti Elektrivõrkude Ehitus, koos on nad käinud ka ümbermaailmareisil.

 Vallajuhid ja minister tehingu osas eri meelt

Jõelähtme valla juhid ei pea Andres Vainolaga sõlmitud tehingut korruptiivseks, vaid on kindlad, et see oli kasulik ka vallale.

 IRLi kuuluv endine vallavanem, praegune valla volikogu liige Toomas Kümmel raiub, et tegemist on ülihea kokkuleppega, kus vald pole mingil moel kahju saanud.

"Olime raskes seisus, polnud raha. Loo lasteaed oli raskes seisus, sest seal tegutses, julgen öelda, pättide firma, mille tõttu ehitus lihtsalt seiskus. See oli tegelikult minu initsiatiiv," meenutab Kümmel.

"Vald on huvitatud väikesadama väljaarendamisest, kuid raha selle jaoks vallal pole. See on isegi väga eetiline ja ma soovitan kõikidel valdadel selliseid kokkuleppeid teha," ütleb Kümmel. Ta meenutab, et 2008. aastal hakkas Jõelähtme Varahaldus, mille juhatuse liige Kümmel ise toona oli, otsima sadama kinnistule hoonestajat.

"See oli õnnelik juhus, et Vainola sadama hoonestusõiguse üldse sai. Vainola on Jõelähtme elanik ja ehitab Koljunukile maja. Alguses võitis hoonestusõiguse üks venelaste firma, kes lubas Venemaalt investeerida siia sajad miljonid kroonid, ent üsna pea oli selge, et mingit raha ei tule. Seejärel müüsime hoonestusõiguse Vainola firmale," räägib Kümmel. Tehingu maksumuseks oli tema sõnul 6 miljonit krooni.

"Inimesele, kes on Jõelähtme eelarvesse toonud 12 miljonit krooni, tuleb ka mingi garantii anda," põrutab ta.

Sellised tehingud ei tohiks muutuda massiliseks

"Selline pakkumine tuli ja Jõelähtme vald sellest ainult võitis - ma ei näe selles midagi halba," ütleb endine Jõelähtme valla abivallavanem Priit Põldmäe.

 Ta selgitab, et Vainola oli nõus tulumaksu valda tasuma tingimusel, et pool investeeringust läheks lasteaia ja pool infrastruktuuri ehituseks. "Pärast istusime koos ja leidsime, et infrastruktuuri ehituseks on kõige mõistlikum tuua euroraha. Ja selleks, et euroraha tuua, tuleb teha keha ehk mittetulundusühing," räägib Põldmäe.

"Minul on küll äärmiselt hea meel, et selline mees nagu Andres Vainola otsustas kogu sadama arendada võtta ja oli valmis meiega MTÜ tegema. MTÜ pole kohaliku omavalitsuse käepikendus, vaid ühisomand, et piirkonda arendada," lausub Põldmäe.

Ta leiab, et selliste olukordade kaudseks põhjustajaks on riik, kes pole läbi mõelnud ega taganud kohalike omavalitsustele tulubaasi, millega need oleksid võimelised oma ülesandeid täitma. "Taunin, kui selliseid tehinguid hakkavad vallad massiliselt tegema. Kui rääkida konkreetsest juhtumist, siis see lahendati soliidselt ja oli õilis tegu," märgib Põldmäe.

Reformierakonda kuuluv praegune vallavanem Andres Umboja ei näe ka tehingus taunimisväärset. Vald on huvitatud, et Koljunuki sadamas ehitataks välja avalik väikesadam, mis oleks avatud turistidele ning suudaks ära teenindada ka lähipiirkonna elanike vajadused.

"Kindlasti ei hakka vald tegema ärimehele mingeid eelistusi," kinnitab ta.

 Volikogu esimees: tehing väärib hukkamõistu

Praegune volikogu esimees, samuti IRLi kuuluv Art Kuum ei pea säärast tehingut aga eetiliseks, sest omavalitsus, kes saab osa inimese makstud tulumaksust, peaks kasutama seda kõige vajalikemates kohtades, mitte aga teatud isikute ega huvigruppide hüvanguks.

 "See tehing väärib hukkamõistu. See on sama hea, kui inimene, kes maksab valda tulumaksu, läheb vallavalitsusse ja nõuab, et selle raha eest asfalteeritakse tema kodutee. See on ebaeetiline ja häbematu käitumine, sest vald on seisnud selle tehinguga ühe teatud huvigrupi eest," ütleb Kuum.

Ta lisab, et vallapoolsest investeerimiskohustusest ei räägitud alguses üldse.

"Valla osalus MTÜs on selleks, et kaitsta kohalike elanike huvisid. Me ei näinud ette, et peame ka mingeid investeeringuid hakkama tegema," lisab Kuum.

 Vainola teeb sadamast turismimagneti

Koljunuki sadama omaniku Andres Vainola huvi Koljunuki poolsaare vastu tekkis 2007. aastal, kui ta ostis sinna ligi 3 miljoni krooni eest Toonart Rääskiga seotud firmalt elamumaa.

Rääsk ja Vainola on Koljunukil naabrid, nende kinnistud asuvad otse sadama kõrval. Hiljem ostis Vainola vallalt ka ajaloolise sadama.

"Koljunuki ajaloolise sadama taastamine on suur ja oluline töö," ütleb Vainola.

Asudes Rebala muinsuskaitsealal, on sadama taastamine tihedalt seotud keskkonna ja muinsuskaitseliste teemadega, samuti turismi arendamise plaanidega ümbruskonnas. Arutatud on koostöövõimalusi Jõelähtme Golfiklubiga - see on kindlasti üks sadama arendaja prioriteetidest. Soome ja kogu Skandinaavia turistide, kes sooviksid oma veesõidukitega külastada Põhja-Eesti lahtesid ja mängida golfi, ei ole üldse vähe. Huvilisi oleks tulemas ka ümberkaudsetelt kinnistutelt, rajatavatest majadest, kellest osadega on räägitud arenduses mingil määral kaasalöömisest, et leida majanduslikku rakendust sadama infrastruktuurile ka navigatsioonivälisel perioodil, räägib Vainola tulevikuplaanidest.

"Koljunuki sadama arendamine sellisena, et oleks tagatud Jõelähtme valla elanike ja Koljunuki poolsaare praeguste ja tulevaste elanike vajadused ning pääs merele, on olnud alati minu kui eraisiku prioriteediks. Koljunuki poolsaarele olen soovinud elama asuda juba mõnda aega, selleks olen sinna krundi ostnud, muu hulgas matsime sinna mõni aasta tagasi oma lemmiklooma, kelle kaotust lapsed raskelt üle elasid," lisab ta.

KommentaarSiim Valmar Kiisler

regionaalminister, Isamaa ja Res Publica Liidu liige

On loomulik, et omavalitsus on huvitatud tulumaksulaekumise suurendamisest, ja mida väiksem on omavalitsuse eelarve, seda suuremat mõju üksikisiku panus avaldab.

Tulumaksuseaduse üks mõte on ka see, et omavalitsuste tulud oleksid jooksva, mitte ühekordse iseloomuga. See peaks motiveerima omavalitsusi ettevõtluskeskkonda panustama ja töökohti looma, mitte üksikuid erakorralisi tulusid jahtima.

Konkreetse juhtumi tuvastamine on küll uurimisorganite pädevuses, kuid kellelegi mingite kombinatsioonide kaudu eelistusi teha omavalitsus kindlasti ei tohi.

Et sellised manipulatsioonid ühemõtteliselt välistada, tuleb ilmselt tulumaksuseadust muuta.

mis on mis

Koljunuki MTÜ

    * Juhatuse liikmed Jõelähtme valla esindaja Priit Põldmäe

    * Jõelähtme Varahalduse esindaja Tiit Sibrits    * Koljunuki Sadama juhatuse liige Margus Paapsi    * Koljunuki Sadama omanik Andres Vainola

    * Koljunuki Sadam OÜ Omanik Õhupalli Grupp, Andres Vainola

    * Juhatuse liige Margus Paapsi

kronoloogia

    * Makstud tulumaks suunati sadama arendamiseks 2007 veebruar - Jõelähtme vallale kuulunud Koljunuki sadam läheb vallale kuuluva Jõelähtme Varahalduse kätte.

    * 2008 juuni - Jõelähtme Varahaldus sõlmib 99 aastaks hoonestusõiguse Koljunuki Sadamaga ja müüb sadama enampakkumisel firmale Dual Equity Investors, mille omanikuks saab hiljem Andres Vainola.    * 2009 märts - Vald sõlmib Vainolaga kokkuleppe tulumaksu maksmiseks ja MTÜ asutamiseks.    * 2009 juuni - Kantakse äriregistrisse MTÜ Koljunuki    * 2009 juuni - keskkonnaamet saadab vallavanemale märgukirja, sest Koljunuki poolsaarele luuakse kaitseala, kuid vald on andnud ehitusloa ning raiutud on 4-6 meetri laiuselt metsa ja veetud elektrikaablit.    * 2009 september - Enne valimisi eraldab vald Koljunuki MTÜ-le 2,8 miljonit krooni.