Eestlastel ühisärid Varna allilmaga

Eesti kinnisvaraarendajad meelitas imedemaale siin väljapressimise pärast vangis istunud ingušš Ahmed Ozdojev, kes juhatas laia naeratuse saatel õnneotsijad kokku Varnas tegutsevate tšetšeenidega ja üheskoos teeniti eestlaste arvel kopsakaid vahendustasusid.

"Kui meenutada, siis tegime uhkelt, võtsime pangast välja suure raha, üle 100 000 euro oli taskus, lendasime lennukiga kohale, maksime maa eest raha ära," räägib üks Ozdojevi poolt Bulgaariasse meelitatud ettevõtja, kes asutas seal koos Varna tšetšeeni allilmaga seotud inimestega ühisfirmad Družba-3 ja Tšaika 2007.

"Nende eesmärk oli natukene kahtlane. Nad kontrollisid hindu nii hästi, et meile jäigi arusaamatuks, kas nemad üldse sinna mingit raha reaalselt panid. Põhimõtteliselt said nad meie rahaga omanikeks," lausub teine eestlasest Družba-3 osanik.

Kolm-neli aastat tagasi oli Eestis elu ilus - majandus kasvas mühinal ja kinnisvarabuum tõotas üha suuremat rikkust. Eestlaste taskutes sügeles vaba raha. Osa neist tõttasid Gildi omanike mesijuttu kuuldes Armeeniasse kulda kaevandama. Teised jäid uskuma hästiriietatud ingušši Ahmed Ozdojev imelisi lugusid Musta mere ääres asuvast Varna linnast ning selle ümbruses olevatest kuurortidest.

"Mina tunnen seal kõiki ja aitan teil odavalt maad osta," oli investorite sõnul Ozdojevi pika jutu põhiline sõnum.

Ozdojevi vanlga-aastad investoreid ei häirinud

Eestlased hakkasidki raha tuulutama. Kes võttis oma väikefirmast välja kogu kasumi, kes lootis siinsel kinnisvaraturul teenitud miljoneid võimendada Bulgaarias.

Kedagi ei heidutanud teadmine, et Ozdojev oli hiljuti vabanenud vangist, kuhu ta pisteti mitmeks aastaks grupiviisilise väljapressimise eest, kui üritas 1990ndate lõpus toore jõuga võtta üle ühte toidutööstust.

Iga ettevaatlikuma inimese jaoks piisanuks ahvatlusest keeldumiseks lihtsast guugeldamisest ja paari 1990ndate lõpus ilmunud artikli lugemisest, kus kohtu all olnud Ozdojevit nimetati koguni Eestis tegutseva ingušši maffia juhiks. Üllatuslikult ütlevad ettevõtjad, et kuritegelik taust neid ei häirinud. Vastupidi, sisendas hoopis julgust, sest selliste karmide meestega on kindlam tundmatus kohas vette hüpata - omasid ju ei peksta?

Varnas oli Ozdojev loonud sidemed Jahia Hašieviga, keda Bulgaaria meedias on nimetatud ka Varna piirkonnas tegutsevaks tšetšeeni allilma liidriks.

Hašievi taust on sedavõrd kirju, et selle põhjal annaks vändata mõne kassahiti. Näiteks on ta istunud aastaid vangis ulatusliku käibemaksupettuse eest, teda on seostatud Iiri Vabastusarmee (IRA) ninameestega, kes on paigutanud suuri summasid Ida-Euroopa kinnisvaraturule. Lisaks on Hašievi partnerite hulgas nii prostitutsiooni organiseerimise, narkoäri, väljapressimiste kui ka relvade salakaubanduse kahtlusega Bulgaaria uurimisorganite huvi all olnud tegelasi.

Vabaduses olles viie ihukaitsja saatel ringi liikuv Hašiev vahistati Bulgaaria politsei poolt uuesti selle aasta märtsis. Ta ootab praegu kohut. Seekord süüdistatakse teda väljapressimises.

Pärast Ozdojevi keelitusel rahapakkidega Varnasse suundumist hargnesid sündmused eestlaste jaoks valdavalt ülikiiresti. Bulgaarias asutati ettevõtted ja loetud päevad hiljem ilmusid firmade nimele erinevad maatükid, kord koos majadega, kord lihtsalt põllud.

Maatükid valisid välja ja hinnad leppisid müüjatega kokku tšetšeenid, kellest said mõnel juhul eestlaste kaasosanikud Bulgaarias asutatud firmades. Eestlaste uued äripartnerid olid kohalike ajakirjanike sõnul teada-tuntud kuritegeliku jõugu liikmed.

Tšetšeenid küsisid eestlastelt kõrget hinda

Skeem, kuidas Varnas kanda kinnitanud tšetšeenid eestlaste abil oma taskuid täitsid, oli lihtne. Nad otsisid vastavalt eestlaste rahakoti paksusele maatükid või arendused ning leppisid müüjatega kokku, et lepingusse kirjutatav hind saab olema tegelikust mitu korda suurem.

Näiteks osteti eestlastele maatükid Varna lähedal asuva kaheldava väärtusega ja mustlastega asustatud Ignatievo küla lähistel 2 euroga ruutmeeter, lepingutesse kirjutati aga hinnaks 18 eurot ruutmeetri eest. "Kohalikud arvavad, et toimub rahapesu, kuid tegemist võib olla ka lihtsalt eestlastest partnerite petmisega," nentis Äripäeva abistanud Varna ajakirjanik Rositsa Penkova.

Bulgaarias on ebatavaline, et lepingus tahetakse näidata tegelikult makstust suuremat hinda, vastupidine käitumine on maksudest hoidumiseks hoopis levinum.

Kirjeldatud maatehingud organiseeris eestlastele Hašievi lähikondlane Umalt Osmaev, kes hiljem koos eestlastega ka firmas Družba-3 omanikuks sai.

Üks müüjatest ütles Varna ajakirjanikule, et talle jäi arusaamatuks, miks tema maad osta taheti, sest sinna ei saa midagi ehitada. "Maa osteti selleks, et see kallimalt edasi müüa," arvab maast lahti saanud kohalik elanik.

Eestlaste äripartnereid kardetakse

Sarnaseid lugusid võivad jutustada mitmed Varna ümbrusse investeerima meelitatud eestlased. Üks petta saanud eestlasi aidata püüdev ja siinse allilma tegemistega kursis olev inimene lausub, et avalikult julgeb enda nöörimisest nimetatud seltskonna poolt rääkida üks inimene kümnest. Ülejäänud loodavad, et läheb veel hästi või lihtsalt kardavad. Ka tema ei taha oma nime avaldada ja soovib jääda anonüümseks.

Inguššide kohta ütleb ta, et nende esindajad ei ole Eestis kümne mõjuvõimsama kurjategija seas, aga oma sigaduste poolest on nad siin üks püsiv rahvuslik grupp.

"Seda, et siinne ingušši jõuk ja Bulgaaria tšetšeeni jõuk on seotud, on rääkinud nii need, kellel on seal hästi läinud, kui ka need, kellel on probleeme olnud. Need grupid, inguššid, tšetšeenid, nad on võrdlemisi jultunud küll," lisab ta.

Kõnekas fakt on seegi, et üleriigilises meediaväljaandes töötav ja meid samuti aidanud Bulgaaria uuriv ajakirjanik, kel Äripäev palus Hašievit iseloomustada, vastas lühidalt, et Hašiev on liiga ohtlik ja et ta soovib jääda anonüümseks.

Prominentsed ärimehed tekitasid usaldust

Mis on eestlaste värbamisega tegelenud Ozdojevi edu võti, et talle pimesi järgneti? Mehega kokku sattunud nimetavad tema trumbiks eelkõige soravat juttu, aga ka prominentseid ärimehi, kes Ozdojevi sõnul "temaga pundis" olevat.

Bulgaaria registritest ja internetist andmeid otsides ilmneb, et Ozdojevi firma on otsapidi seotud Hansapanga asutaja Andres Saame ettevõttega, mis tegeleb suurarendusega Varna lähedal Kuldsetel Liivadel. Selle projektiga oli seotud ka Sampo Panga endine juht Härmo Värk. Saame ja Värgi kaudu enese reklaamimisel Ozdojev end Äripäeva allikate kinnitusel tagasi ei hoidnud.

Värk tunnistab Äripäevale, et tema on Ozdojeviga kohtunud küll. Kuuldes väidet, et mitmete eestlaste sõnul on Ozdojev inimesi meelitanud ja ka rahustanud just Värki ja Saamet kui oma partnereid mainides, hakkab Värk naerma ja ütleb, et sellise promotsiooniga ta kursis ei olnud.

Ozdojev ise aga ütleb, et ta ei ole mingeid kinnisvaraprojekte eestlastele vahendanud. Andres Saamet ja Härmo Värki ta enda sõnade kohaselt ei tunne, kuigi Värk väidab vastupidist. Samuti eitab ta tutvust Jahia Hašieviga.

Ozdojevi meelitusel Bulgaaria kinnisvarasse raha matnud investorid aga jutustavad, et Hašieviga viis nad kokku just Ozdojev. Väidetavalt on Ozdojev ja Hašiev tülli pööranud, kuna kohale meelitatud eestlaste raha kippus Ozdojevist mööda liikuma.

Autor: Piret Reiljan, Aivar Hundimägi