Osaline tööaeg soodsamaks

Riigikogu on kiirkorras valmis seadustama osalise tööajaga madalapalgaliste töökohtade sotsiaalmaksu alandamise, mis kehtiks küll vaid pikaajaliste töötute palkamisel. Rahanduskomisjoni ettepanekul peaks riigikogu seaduse vastu võtma 16. juunil ja kehtima hakkab maksualandus juba 1. juulil 2010.

Paljudes Euroopa riikides on osaline tööaeg küllaltki populaarne. Eestis on selle kasutamine tööandjale kulukas, kuna sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär on võrdne alampalgaga. See on praeguses keerulises majandussituatsioonis pannud paljud tööandjad esimesena koondama osalise tööajaga töötajaid. Probleemiks on ka laialdasem ümbrikupalkade maksmine ning muud maksudest kõrvalehoidmise viisid.

Nii on paralleelselt tulnud Keskerakonnalt ja valitsuselt seadusemuudatused, mille eesmärk on väiksepalgaliste osalise tööajaga töökohtade maksukoormuse kergendamine.

1. jaanuaril 2009 tõusis väikesepalgaliste, osalise tööajaga töötavate inimeste pealt makstav sotsiaalmaks märgatavalt. Kui 2008. aastani oli sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 2700 krooni, millest minimaalne sotsiaalmaks oli 891 krooni, siis nüüd on arvutuste aluseks miinimumpalk 4350 krooni. Seega praegu on minimaalne sotsiaalmaks 1450 krooni.

Valitsus on tulnud välja ettepanekuga, et alates 1. juulist saab vähemalt 6 kuud töötu olnud inimese palkamisel madalapalgalisele tööle maksta sotsiaalmaksu temale tegelikult makstud tasult. Soodustus kehtib aasta.

Paraku neid inimesi, kellel juba on töö, valitsuse seaduseelnõu ei aita. Valitsuse sotsiaalmaksu muudatuse eesmärk on kaasa aidata pikaaegsete töötute tööjõuturule tagasitoomistele. Ametliku töötustatistika järgi otsib praegu 41 900 inimest tööd üle kuue kuu.

Eri huvirühmad, näiteks Eesti Tööandjate Keskliit või maksumaksjate liit, on öelnud, et nad tervitavad sellist tegevust. Samas leiavad mõlemad, et erandit ei tuleks teha üksnes pikaajalistele töötutele, vaid ka neile, kes juba töötavad osalise tööajaga - nii saaks neid töökohti säilitada. Selles seisnes ka Keskerakonna seaduseelnõu erinevus valitsuse omast.

Keskerakonna idee, mis on riigikogu menetlusest välja hääletatud, laiendas maksualanduse nii praegu töötavatele madalapalgalistele kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaile.

Valitsus kritiseeris seda mõtet, öeldes, et maksualandus läheb riigile liiga kalliks maksma, ning hindas, et FIEde ja tööl olevate inimeste kaasamine teeks kulutused riigi jaoks viiskümmend korda kallimaks.

Kuu aja taguse seisuga oli äriregistrisse kantud 38 729 FIEt. Maksu- ja tolliameti andmeil oli nende seas neid, kes möödunud aastal on vähemalt ühe kuu eest maksnud sotsiaalmaksu, napilt üle 20 000.

Keskerakond alandaks lisaks FIEdele sotsiaalmaksu ka tööl olevatele 18 000 osalise tööajaga töötavale inimesele. Selleks on vajadus, kuna vastasel juhul osutub näiteks praegu koristajana töötava inimese palgalhoidmine märksa kallimaks kui tema asemele uue inimese palkamine.

Valitsuse seadusmuudatus aitab väheseid, samuti ei tee see osalist tööaega Eestis populaarsemaks. Ent iga algatus, mis aitab vähendada tööpuudust, on väärt toetamist. Nagu ka see sotsiaalmaksu alandus, mis on kergenduseks inimestele, kes on valmis tööle asuma, kuid pole vaatamata pikkadele otsingutele senimaani tööd leidnud.