BLRT miljardärid tülis dividendide pärast

Aastaid on BLRT juht ja suuromanik Fjodor Berman ajanud dividendide mittemaksmise poliitikat, suunates kasumi firma arengusse. Siiani on omanikutulu aeg-ajalt nõudnud väikeaktsionärid, juuni lõpus toimunud aktsionäride koosolekul toetasid seda ka suuromanikud Valeri Kovalenko ja Mihhail Gnidin.

Bermanil õnnestus teema maha võtta, tuli jäi aga süte alla hõõguma. Juulis kutsuti Kovalenko ootamatult BLRT Grupi juhatusest tagasi. Pealtnägijate sõnul toimus enne seda Kovalenko ja Bermani vahel kontoris kõva sõnavahetus. Probleemiks ettevõtte dividendipoliitika.

Bermani kinnitusel oli Kovalenko pidanud dividendide teemal salaja läbirääkimisi tema selja taga. "Üllatus oli seda suurem, et Kovalenko oli järk-järgult eemaldunud ettevõtte juhtimisest juba mõne aja jooksul, sekkumata ettevõtte ellu ja osalemata juhatuse koosolekutel," märkis ta.

Fjodor Bermanil oli koos venna Igor Bermani, poeg Mark Bermani ning suuruselt neljanda aktsionäri Valeri Karkatšoviga eelmise nädala keskpaiga seisuga kokku 47,1% aktsionäride häältest. Kovalenkol ja Gnidinil on kahepeale 33,9% häältest, kuid nad on rääkinud, et tahavad ettevõtte juhtimise üle võtta.

"On äärmiselt ebameeldiv ja kahetsusväärne, et inimesed, kellega oled üle 20 aasta koos töötanud, peavad kulissidetaguseid läbirääkimisi ettevõtte ülevõtmiseks. Dividendide teema on lihtsalt kattevari," sõnas Berman.

Et kummalgi pole enamusosalust, on asutud väikeaktsionäridelt aktsiaid kokku ostma. Seda kinnitab ka väärtpaberite keskregister, kus viimastel päevadel on aktiviseerunud tehingud BLRT aktsiatega.

Tegu on ettevõttega, mille väärtus ulatub ligi 6,4 miljardi kroonini. Ühe A-aktsia väärtuseks teeb see jämedalt võttes 7,6 miljonit krooni ning B-aktsia omaks 385 000 krooni. Äripäeva andmeil makstakse väikeaktsionäridele A-aktsia eest 120 000 krooni ning B-aktsia eest 2500-5000 krooni.

Tehasest pärineva info järgi kutsus juhtkond läinud kolmapäeval mitu ettevõttes töötavat keskastmejuhist väikeaktsionäri vaibale ning neile pandi aktsiate müügi leping nina alla. Müügi alternatiiviks olevat olnud töölt lahkumine. "Minule teadaolevalt selliseid asju tehtud ei ole," kinnitas aga Berman.

Tema sõnul on praegu eesmärk lõpetada ebameeldivad ja ettevõttele ohtlikud protsessid. "Tänases makromajanduslikus olukorras on dividende maksta ohtlikule teele minek. Samas ei välista ma tulevikus ei dividendide väljamaksmist ega BLRT börsil noteerimist," kinnitas ta.

Valeri Kovalenko ütles, et vaidlust aktsionäride vahel pole ja kõik on korras. Kas olete kuulnud, et tehases survestatakse väikeaktsionäre aktsiaid müüma? "Olen puhkusel ja ei tea, mis seal toimub, aga võtan teie info teadmiseks," märkis ta vaid.

Dividendide teema kerkis üles viimasel aktsionäride koosolekul ette teatamata, kui Valeri Kovalenko tegi ettepaneku maksta välja sada miljonit krooni. Eelnevalt ta seda teemat juhatuse koosolekuil ei tõstatanud, kuigi nüüdseks on selgunud, et salajasi läbirääkimisi peeti. Aktsionäride enamus ei toetanud ettepanekut.

Toon välja mõned argumendid: esiteks toimus Baltimaade suurima laevaehitusettevõtte Baltija ost Leedus. Teiseks ehitab Elme Messer Gaas üht kaasaegseimat tööstuslike gaaside tehast Dnepropetrovskis. Projekti algatajad BLRT ja Saksa Messer Grupp on võtnud vastu otsuse finantseerida projekt omadest vahenditest, kuna Ukrainas polnud võimalik kasutada selleks pankade vahendeid.

Allkirjastatud on leping analoogilise tehase ehituseks Liepajas Lätis. Samuti on juhatus võtnud vastu otsuse suurte projektide kohta Kaliningradis, Leedus ja Eestis. Spetsialistid ja konsultandid peavad ka läbirääkimisi uute võimalike ostude üle Baltimaades ja Skandinaavias.

Lisaks nõuavad suured laevaehitusprojektid, kestusega 2-3 aastat - näiteks Saaremaa Laevakompanii uued laevad ning WindLift - mahukaid finantsvahendeid poole kuni ühe miljardi krooni ulatuses, et ettevõte ei kaotaks likviidsust.

Kolmandaks on sada miljonit krooni tähelepanuväärne summa. Selle väljamaksmiseks oleks korrektne planeerida see aasta eelarvesse. Eelarve koostamise protsessis Kovalenko ettepanekuid dividende välja maksta ei esitanud.

Gruppi kuuluvad mitmed suured tehased mitmes erinevas riigis. Kui eelmisel, majanduskriisi aastal, mil kaotasime sadu miljoneid kroone, ei oleks me omanud finantsressursse (oleksime need näiteks dividendidena välja maksnud), oleksime täna väga nukras seisus ja aktsia hind oleks nullilähedane - nagu on juhtunud paljude Balti riikide ja Euroopa ettevõtetega.

Minu poole pöörduti, et ma aktsiad maha müüksin. Kuna 15 aasta jooksul ei ole ettevõte dividende maksnud, siis ma võtsin pakkumise vastu. Müügihinda ma ei kommenteeri, aga arvan, et sain aktsiate eest normaalse hinna.

Aktsionäride üldkoosolekul ma ei käinud, kuid mulle räägiti, mis seal toimus. Konflikti põhjustest ma rääkida ei tahaks. Mul on kahju, et see info on väljunud aktsionäride ringist ning jõudnud avalikkuse ette. Ausalt öeldes on seal lahkhelisid alati olnud, kuid need pole varem võib-olla nii suured olnud.

Loomulikult pole see normaalne, et dividende ei maksta. 15 aastat on ettevõttesse kapitali akumuleeritud ning ettevõte on kasvanud väga suureks. Kuid ka sel aastal ei maksta dividende. Seepärast pole ka väikesel aktsionäril mitte mingisugust motivatsiooni aktsionäriks edasi jääda.

Mul on väike kogus aktsiaid ning neid ma maha ei müü. Kaks aastat tagasi lahkusin tehasest pensionile ja need aktsionäride vahelised kokkupõrked mind ei puuduta. Alguses elasin sellele kaasa, enam mitte.

Mäletan, et omal ajal oli tehasel raske ja võib-olla oli juhatusel õigus, et kogu raha pandi ettevõtte arengusse. Loodan, et kunagi hakatakse ka dividende maksma. Ma arvan, et kõik laheneb ja asjad loksuvad oma kohale.