Ettevõtluses kogu aeg üks ressurss puudujäägis

Eile vastas Äripäeva lugejate küsimustele ettevõtja Jüri Mõis, kes arvab, et majanduskriis on Eestis lõppenud. Samuti annab Mõis paar kasulikku näpunäidet, millises valdkonnas võiks noor ja innukas ettevõtja tegutsema hakata.

Aasta algusest on hakatud rääkima, et Eesti toibub kriisist ja et olukord paraneb. Ega Teile ei tundu, et tegelikult kriis alles algab, et enne oli n-ö ettevalmistus ja eelsoojendus? Kui ma eksin, siis mis viitaks olukorra paranemisele, millised on faktid? Majanduskriis on Eestis ja kogu Põhja-Euroopas kindlasti lõppenud. Olukorra paranemisele viitab esiteks majanduskasvu statistika, aga ka igasugused lihtsad nn kiirindeksid. Uute autode müük on Eestis aastaga kahekordistunud jne. Et ma olen seotud ASiga Talot, on hea võimalus lähedalt näha, missuguse hooga kasvab betoontoodete müük. Ainult edukas saab ehitada ja betoonimüügi numbrid vaid kinnitavad edukate arvu kiiret kasvu. Muret oskan tunda araabia maailmas toimuva pärast, seal ei paista lahendust kusagilt ja seal on minu arvates küll alles õige kriis algamas. Lootus on, et see jääb meist kaugele, aga ma ei usu, et selle mõjudest pääseme.

Majanduse numbrid kosuvad, kuid millal hakkavad palgad kasvama? Mis tarbijakindlustunde kasvust me räägime, kui palgad koos hindadega ei kasva. Palgad hakkavad kasvama siis, kui ettevõtted suudavad nii palju toodangu hindu tõsta, et saavutavad normaalse rentaabluse. Ettevõtluses on kogu aeg üks ressurss puudujäägis. Praegu on üldiselt olemas nii tooraine, turud kui ka tööjõud ja tootmisvõimsused, aga kõige kitsam on likviidsuse ehk rahaga. Kui õnnestub veidi rohkem teenida, pangad lahkemaks lähevad ja turud ära ei kuku, siis arvatavasti ongi järjekorras järgmine probleem tööjõunappus, mis viib palgad kiiresti üles.

Kas usute, et Lasnamäe muulast on võimalik kuhugi tööle rakendada. Ta ei oska keelt, pole autojuhiluba, ta pole ka lojaalne meie riigile. Samas maksab Eesti riik neile veel toetusi. Kuidas edasi? Mida nendega peale hakata, see koormab kogu Eestit tervikuna? Lasnamäelased on minu arvates kokkuvõttes Tallinna parim tööjõud. Nad paiknevad tänapäevastes ökonoomsetes eluasemetes, st saavad hakkama suhteliselt väiksema palgaga, olles samas n-ö tsivilisatsiooni täisliikmed. Kui küsijal oli etnilisi probleeme, siis tuletaksin meelde, et venelased on kogu maailma lemmikmigrandid - kohusetundlikud ja haritud töötajad, keda kodumaa ei hinda sel määral, et nad seal tahaksid elada.

Mida öelda inimestele, kes on saanud kaks kõrgharidust ja loevad majandusraamatuid, et arendada asjalikkust, aga ikka tunnevad end abituna ses maailmas? Ei tohi jääda eluaegseks õppuriks. On vaja teha otsus hakata õpitut elus rakendama. Kas või kõige madalamal ametiredeli pulgal. Kui niimodi alustada, siis jõuab päris ruttu oma õigele tasemele välja.

Kas usute Rootsi pankade juttu, et nad said viimase kriisiga Baltimaadest hea õppetunni ja on suutelised - või vähemalt püüavad - sama stsenaariumi kordumise Baltimaades edaspidi ära hoidma? Kõik said hea õppetunni. Täpselt niisugune uus kriis hoitakse muidugi ära, aga uus kriis tuleb veidi teistsugune. Üldiselt on nüüd juba kuulda rohkem juttu sellest, et kriis oli oma puhastava mõju tõttu rohkem hea kui halb ja paistab tõesti, et ka seekord kehtis reegel "kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks".

Kui noor inimene peaks täna alustama ettevõtlusega ja ainult oma teadmistega (s.o ilma rahalise sisendita), siis mis valdkonda julgete soovitada? Kui haridust on rohkem, siis IT-sektor, eriti tarkvara. Kui on lihtsalt hakkaja inimene, siis põllumajanduslik tootmine. Kui 100 aastat tagasi töötasid kõik võimekamad insenerid kogu maailmas raudteel ja 50 aastat tagasi autoehituses, lennunduses, siis tänapäeval istuvad kõik insenerid arvutite taga.

Põllumajandussaaduste kasvatamist julgen propageerida seepärast, et väiksem uus sõiduauto maksab 10 000 eurot ja kaalub 1 tonn ehk 10 eurot/kg. Helsingi turul maksab värske kartul samuti 10 eurot/kg. Eeldan, et autot on keerulisem ehitada kui tonni kartulit kasvatada. Eestis on liialt tähtsaks peetud kõrgtehnoloogilise tootmise arendamist ja lihtsad võimalused on tagaplaanile jäetud.