Korporatiivmaailma imelaps loobus

Jobs, kelle juhtimisel on Macintoshi arvutid, iPodid, iPhone'id ja iPadid saanud igapäevasteks tarbeesemeteks, teatas Eesti aja järgi ööl vastu neljapäeva avalikus kirjas töötajatele, et käes on päev, mil ta peab firma juhtimisest taanduma.

Ei Jobs ise ega Apple ei avaldanud mingit lisainfot mehe tervise kohta ja firma pressiesindaja ei ole vastanud kommentaaripalvetele. Küll aga mõjus teade negatiivselt firma aktsiale, mis järelturu kauplemises kukkus kohati kuni 7%.

Jobs asutas toona Apple Computeri nime kandnud firma 1976. aastal koos keskkoolisõbra Steven Wozniaki ja Ronald Wayne'iga. 1984. aastal tutvustati maailmale esimest Macintoshi personaalarvutit, mis nautis esimesena laiemat populaarsust hiire ja graafilise kasutajaliidesega.

1983. aastal meelitas Jobs PepsiCo'st Apple'i tegevjuhiks John Sculley, kellega suhted halvenesid 1984. aasta lõpus. Sisemise võimuvõitluse tagajärjel sunniti Jobs enda asutatud firmast lahkuma.

Vahepeal ostis Jobs tuntud filmirežissöörilt George Lucaselt ära Graphics Groupi, mis hiljem sai tuntuks Pixari nime all. See firma alustas 1990ndatel koostööd Walt Disney Companyga, mille tulemusel sündis hulga populaarseid animafilme: "Toy Story", "Monsters, Inc.", "Finding Nemo", "Cars" jne. 2006. aastal ostis Disney Pixari ära aktsiate vahetusega, Jobs omandas 7,4% osaluse Disneys, temast sai firma suurim aktsionär ja ta kuulus ka firma nõukokku.

Jobs leidis aga tee tagasi Apple'isse 1996. aasta lõpus, kui Apple ostis tema loodud tarkvarafirma NeXT. Järgmise aasta septembris nimetas toona rekordilise 1,8 miljardi dollarilise kahjumi teeninud Apple Jobsi ajutiseks tegevjuhiks. Seda, mis edasi toimus, võib pidada tehnoloogiliseks revolutsiooniks.

Neljateistkümne aastaga tutvustati maailmale iMaci lauaarvuteid, iPodi muusikamängijat, iTunes Store'i online-muusikapoodi, MacBooki sülearvuteid, iPhone'i nutitelefoni ja iPadi tahvelarvutit. Nišiarvutite tootjast sai nende innovaatiliste toodete abil maailma kalleim tehnoloogiafirma, mis selle kuu alguses tõusis korraks isegi kalleimaks ettevõtteks maailmas.

Jobs soovitas eilses kirjas enda järglaseks nimetada firma senine tootmisjuht ja Jobsi eemaloleku ajal tegevjuhi kohuseid täitnud Timothy Cook. Kuigi paljud kahtlevad, kas Cook suudab olla samaväärne visionäär, kui Jobs oli, peetakse Cooki siiski tootmisoperatsioonide geeniuseks, tänu kellele suudab Apple kvaliteetsete toodete ja materjalidega näidata väga kõrgeid kasumimarginaale.

Keegi ei tea veel, milliseks Apple'i tulevik kujuneb ilma Jobsita firma eesotsas, kuid dramaatilist ärakukkumist ka ei tohiks toimuda. Jobs jätkab firmas temale spetsiaalselt loodud kohal - nõukogu esimehena. Kas nüüd on lõpuks võimalus konkurentidel enda hädised minevikuponnistused heastada?

Apple'i aktsiad ostsin täpselt kuus aastat tagasi ning algselt oli see mõeldud lühiajalise investeeringuna. Olin mõelnud toona üsna riskantsena tundunud investeeringule tükk aega, kuid kui ühel päeval kuulsin juhuslikult teismelisi naabritüdrukuid omavahel rääkimas, et nad tahaksid endale iPodi, oli otsus tehtud.

Algselt ühe toote aktsiana tundunud Apple muutus mõne aja pärast ühe inimese aktsiaks. Pärast seda, kui Jobs oli tegevjuhi kohalt ajutiselt taandunud, sai ka selgeks, et ehkki tema roll ettevõtte käekäigus on üüratu, on Apple'i meeskond muutunud sedavõrd, et saab hästi hakkama ka ilma temata.

Praegu olen ma mures rohkem selle pärast, mida kavatseb Apple teha oma bilansis oleva 76 miljardi dollariga. Tehnoloogiasektoris on aktiivne ülevõtmiste periood ja ajalugu on näidanud, et sellistes olukordades on lollused kerged tulema.

Tim Cook uue juhina on minu arvates hea valik.