Tammeoks - jäätmeäri niiditõmbaja

Tammeksa üheks suuremaks skeemiks nimetavad jäätmeäri telgitaguseid tundvad inimesed tema loodud taaskasutusorganisatsioone - MTÜ Eesti Pakendiringlus, MTÜ Rehviliit ja MTÜ Elektroonikaromu ning mitmeid  teiste inimeste nimel olevaid firmasid, mida kasutab Tammeoks rahade liigutamiseks.

Keskkonnavaldkonnas liigub palju eurotoetusi, lisaks mõjutab äritegevust väga otseselt seadusandlus. Osavad õngitsejad püüavad juba aastaid siin suuri kalu. Võib vaid imetleda Pakendiringluses tagasihoidlikku tootmis- ja logistikajuhi ametit pidava Tammeoksa lobeerimisoskust. Kunagine Ragn-Sellsi töötaja on suutnud jäätmeäris saada arvestatavaks tegijaks. Osav suhtleja, kes avalikult hoiab varju, on seda aktiivsemalt kulisside taga niite tõmbamas.

Skeemides ka Reform ja IRLTa on osava mehena suutnud enda skeemidesse siduda ka Reformierakonna ja IRL-i mõjukad poliitikud, kelle toel proovitakse konkurente kõrvale lükata. Konkurentide tõrjumiseks üritatakse kasutada erinevaid seadusemuudatusi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ning EASi jagatavaid eurorahasid, mis annavad konkurentsieelise. Tammeoks kuulub sõpruskonda, mille esindajatega on mehitatud KIKi ja EASi nõukogud.

Tammeoksa tuttavaks on Reformierakonna halliks kardinaliks nimetatud, praeguse keskkonnaministri Keit Pentuse elukaaslane Rain Rosimannus, kellega koos istus Tammeoks ka lühikest aega riigikogus. 2004. aastal sai Tammeoks parlamendiliikme kohast loobunud Ülo Vooglaiu asemel riigikogusse, kus toonane Res Publica liige sai kohe ka keskkonnakomisjoni liikmeks. Seal oli ta koos Rosimannusega üks aktiivsemaid jäätmevaldkonna seaduste tegijaid ja eelnõudele muudatuste väljapakkujaid.

KIKi nõukokku kuuludes toetas Rosimannuse Tammeoksaga seotud projekti. Näiteks seisis Rosimannus aktiivselt selle eest, et KIK jagaks toetust Võru vallas Umbsaarele Eesti Pakendiringluse kinnistule rajatud jäätmekeskusele. Sealse jäätmekeskuse juht, reformierakondlane Olev Lüütsepp on ka Polli Prügila nõukogu liige.

Karjäär riigikogus lühikeTammeoksa enda karjäär jäi riigikogus lühikeseks, sest Juhan Partsi valitsuse lagunemise järel pidi ta oma koha loovutama sinna naasnud ministrile. Kuid juba riigikogu liikmena asutas ta MTÜ Rehviliit, mis sai KIKilt miljoneid kroone toetust rehvipurustusmasina ostuks. Masin renditi kohe umbes 20 000 euro suuruse aastatasuga välja Priit Halleri firmale Nordline Baltic. Rehviliit maksis omakorda Halleri ettevõttele aastas ligikaudu 300 000 eurot, et nad kokkukogutud rehve purustaks.

Sarnastest skeemidest räägitakse ka Pakendiringluse, Elektroonikaromu, Nelitähe ja veel mitmete firmade vahel. Samad firmad esitavad ka pakkumisi hangetel ning taotlevad abirahasid. Näiteks oli Eesti Pakendiringluse partneriks OÜ Keskkonnatehnika, mis oli aastaid Nord Systemsi tütarfirma. Nord Systemsi omanik on endine hoiupankur ja endine Eesti Raudtee juhatuse liige ning finantsjuht Priit Haller.

Keskkonnatehnika tegeles keskkonnaseadmete rentimisega. See edukas äri oli 2009. aasta lõpuks toonud ettevõttele 1,15 miljonit eurot jaotamata kasumit. Ühel hetkel otsustas aga Haller millegipärast 90 protsenti osalusest maha müüa ja teenis 1,15 miljoni euro väärtuses osade müügist 64 000 eurot. 1,09 miljonit eurot kanti aga Nord Systemsi raamatupidamises finantskuludesse.

Pärast seda tehingut kuulub kolmandik Eesti Pakendiringluse partnerist Keskkonnatehnikast IRLi liikmele Toomas Tautsile. Tema abikaasa istus koos Tammeoksaga EASi nõukogus. Toomas Tautsist sai aga majandusminister Juhan Partsi toetusel Eesti Energia nõukogu liige. Kümnendik Keskkonnatehnikast kuulub endiselt Hallerile. Teiste omanike puhul muutub aga olukord segasemaks, sest 13 protsenti kuulub advokaat Martin Traadile ning suurim osalus, 43,6 protsenti läbi firmade ja MTÜ Parem Tulevik ettevõtete asutamisäris tegutsevatele Argos Krachtile ja Rauno Kuberile. See kohati salapäraste omanikega firma Keskkonnatehnika on KIK-lt saanud aga toetust 966 024 eurot pakendite kogumise efektiivistamiseks vertikaalpresside abil.

Intervjuu Tammeoksaga

Kuidas kommenteerite uudist, et teid kahtlustatakse petuskeemi organiseerimises?

Mina olen mõlemasse Nelitähe projekti kaasatud tehnilise eksperdina. Midagi ebaseaduslikku enda teada teinud ei ole. Võib olla on kellelegi jäänud mulje, et kelmid on raha tasku pannud ja midagi tehtud pole. Tegelikkuses aga töötavad nii kummimattide ümbertöötlemise tehas kui plastpakendite ümbertöötlemise liin täistuuridel ja annavad kvaliteetset toodangut ja tööd kümnetele töötajatele.

Vaidlus käib selle üle, kas taaskasutustehasesse paigaldatud tootmisseadmete maksumus on Nelitähe poolt KIK-ile ja EAS-ile esitatud summa või sellest odavam nagu kahtlustab prokuratuur. Keskne süüdistus puudutab tehast, mis toodab Saksa TÜV sertifikaadiga laste mänguväljaku kummimatte kogu Baltikumi jaoks. Nelitäht soetas kõnealuse tehase ca 440 000 euroga, sest selline on tehase turuhind. Prokuratuuri arvutuste kohaselt pidanuks EAS-i abiga soetatud tehas maksma ca 250 000 eurot.

Miks Te esitasite avalduse IRList väljaastumiseks?

Sest minevikus on loodud juba küllalt alusetuid seoses minu ettevõtlustegevuse ja poliitilise tegevuse vahel. See ei tule kasuks ei mulle, IRL-ile ega uurimisele.

Teid peetakse ühe jäätmevaldkonnas tegutseva ärigrupeeringu liidriks. Teil olevat head suhted teatud poliitikutega, mistõttu on KIK-ist ja EAS-st abirahade saamine üsna lihtne. Kuidas kommenteerite selliseid jutte?

Ma ei tunne ühtegi poliitikut, kellel on mõju EAS-i või KIK-i rahastamisotsustele.

TAUST

Keskkriminaalpolitsei tegi kolmapäeval ja neljapäeval üle Eesti mitmeid läbiotsimisi ja esitas kahtlustused seoses Euroopa Liidu toetusraha kasutamist puudutava kriminaalasja uurimisega. Kelmuseskeemi peamise organiseerijana on kahtlustuse saanud nüüd juba endine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogu ning Isamaa ja Res Publica liige Anti Tammeoks. Kelmuse täideviimises kahtlustatakse OÜ Nelitäht juhatuse liiget Mario Sootnat. Sootna oli kuni 2010. aasta lõpuni toonase Rahvaliidu liige, on olnud ka erakonna aseesimees ning lühikest aega Mustamäe linnaosa vanem.

Kahtlustuse said kümme ettevõtjat, kes kõik on ka politsei poolt üle kuulatud. Uurimise andmetel aitasid nad oma firmadega kaasa kelmuse teostamisele.Kahtlustuse järgi taotles Nelitäht 2010. aastal EAS-ilt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) toetust jäätmete ümbertöötlemise seadmete ostmiseks ja esitas seejuures valeandmeid seadmete maksumuse kohta, et saada suuremat toetust.

Toetussumma on nimelt protsentuaalses sõltuvuses projekti ehk seadmete kogumaksumusest - EAS-i puhul on toetuse määr 40 ja KIK-i puhul 50%.

EAS kiitis 6,95 miljoni krooni suuruse kogumahuga projekti heaks ja maksis 2011. aastal OÜle Nelitäht välja 2,78 miljoni krooni ehk 178 000 eurose suuruse toetuse. KIK-le esitatud projekti kogumaht on 15,02 miljonit krooni (958 000 eurot) ja küsitud toetuse osa 7,51 miljonit krooni (480 000 eurot), kuid taotlus on jätkuvalt menetluses ja selle projekti osas ei ole väljamakseid tehtud.