EL sai paika pankade kriisihalduse reeglid

Sündinud kompromiss toob kaks aastat lähemale – 2016. aastasse – tähtaja, mil saneerimisel tuleb panus anda ka pankade võlausaldajatel. Samas jääb ka poliitikutele võimaluse teatud piiritletud juhtudel ja Euroopa Komisjoni heakskiidul pankadele maksumaksja rahaga appi minna, kirjutas Financial Times.

Ühtsed reeglid hakkavad kehtima 2015. aastast. Võimalike saneerimiskulude katteks loovad liikmesriigid kriisihaldusfondid ühe protsendi ulatuses tagatud hoiustest.

Nüüd, kus need reeglid on paigas, peaks pankade päästmine maksumaksja rahaga jääma minevikku, ütles Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Micher Barnier.

Neist värskelt kokku lepitud reeglitest (nn BRRD direktiiv), mis kehtestatakse kogu Euroopa Liidus, hakatakse johtuma pankade saneerimisel ka euroalal loomisel olevas pangandusliidus.

2016. aastast võidakse pankade saneerimisel panust nõuda ka aktsionäridelt, panga võlakirjade omanikelt ning osadelt (eelkõige suur)hoiustajatelt. Tagatud hoiuseid 100 000 euro ulatuses ei kaasata. Minimaalne nõue on sellisel moel katta vähemalt 8% panga kohutustest, alles siis saab kasutada kriisihaldusfondi vahendeid.

Samas said liikmesriigid kompromissi tulemusel manööverdamisruumi juurde, mis võimaldab teatud juhtudel ja teatud mahus pankade rekapitaliseerimisel ka maksuraha kasutada.