Aasta ärimehe tiitlist kuuldes ütleb Kristo Käärmann, et nemad Taavet Hinrikusega end ärimeesteks ei pea, kui, siis ettevõtjateks.
“Ärimees on keegi, kes müüb Kadaka turul suhkruvatti,” teatas Käärmann (33) ettevõtte kaasasutaja Taavet Hinrikuse (32) noogutuse saatel TransferWise’i Tallinna kontoris Mustamäel ja märkis, et Äripäev võiks tiitli ümber nimetada.
Vastastikune noogutamine toimub kogu intervjuu ajal, kui küsimustele vastates teineteiselt tuge otsitakse. See, et tegemist on hästi toimiva kooslusega, paistab kaugele.
Te ei taha enda rolli TransferWise’is väga esile tõsta, vaid kiidate rohkem oma meeskonda. Kristo Käärmann (KK): Meie oleme ju kaks inimest 60st. Tegelikult on veel 58 inimest, kes iga päev seda edulugu elavad ja teevad. Meie kahe roll on tiimi ehitamine ja maailmas laiendamine.Taavet Hinrikus (TH): Kui mõtled ettevõtte juhtimise peale, siis see võtab sellise püramiidikuju (näitab kätega). Mida suurem ettevõte, seda vähem reaalset igapäevatööd teeb inimene ettevõtte tipus. (jätkab muigega) Võib-olla Äripäevas Igor ¬Rõtov kirjutab korra nädalas kommentaari, aga lehe panevad kokku teised inimesed. Sama on ka meil. (tõsisemalt) Ma arvan, et väga hea on see, et kui me mõlemad jääksime homme trammi alla, siis ettevõtte tegevus ei peatuks. See, et igapäevased operatsioonid toimuksid ilma meieta, on väga vajalik.
Kas tiimi ehitamine tähendab, et teie otsustate, kes meeskonnaga liituvad? (Hinrikus noogutab innukalt.)KK: Kas mina või Taavet või me koos intervjueerime kõiki töötajaid, kes meiega ühinevad.TH: See, et me mõlemad oleme värbamisega seotud, kestab veel mõnda aega. Mingi hetk kindlasti tekib füüsiline piirang. Ma arvan, et see jätkub veel terve järgmise aasta.(Arutavad omavahel, kui palju võiks neil järgmisel aastal tööintervjuusid olla – 80 inimest on vaja, seega kokku ilmselt 100 vestlust.)
Kuidas on teil rollid omavahel jaotunud?KK: (naeravad) Et nagu good cop ja bad cop (hea ja halb politseinik – toim)? Muidugi oleme rollid ära jaotanud ja üksteise tugevusi ära kasutanud ja ka oma tiimid nii jaotanud, et saaksime mõlemad anda ettevõttesse parima. Kasvame umbes kümme korda aastas ja selle kasvu tekitamine on üsna suur teema, millele me kahekesi mõtleme iga päev, kui magama läheme ja üles tõuseme.
Kuidas igapäevatöö sujub, kas on ka raskeid hetki?TH: See on nagu iga teine suhe inimeste vahel, kus inimesed loodavad ja tahavad, et suhe liiguks heas suunas üles, aga alati on väikseid tagasilööke. See on igati loomulik, et meil on erinevad arvamused, me oleme kaks erinevat inimest, aga oluline on see, et suudame need kaks erinevat arvamust kokku panna ja välja mõelda, mis on sealt parim TransferWise’i jaoks. See on siiamaani meie edu aluseks olnud.KK: Kui küsida riskikapitalistidelt, mis on enamasti põhjused, miks suured võimalused käest lähevad, on need paraku tihti just inimsuhted, asutajate omavahelised kemplemised. Me oleme sellest väga hästi üle, me teame, et see, mida me tahame saavutada, on palju olulisem kui meie egod või nääklemised.
Teie ettevõte on noorim, mida Äripäev on tunnustanud. Kas praegu ongi nii, et Eestis hakatakse rohkem tunnustama noori idufirmade tegijaid ja n-ö traditsiooniline ettevõtlus jääb tagaplaanile? KK: Kui räägime idufirmadest, räägime kiiresti kasvavatest tehnoloogiaettevõtetest ja küsimus on, kui suureks need ettevõtted võivad kasvada. Ma arvan, et see tunnustus, mida teie meile ja teistele noorematele ettevõtetele jagate, on pigem selle baasilt, kui suureks te näete, et nad võivad saada. Paraku see nii on, et maailm muutub tehnoloogilisemaks, küberneetilisemaks ja järjest suuremaid asju saab teha globaalselt.TH: Ma arvan, et see tehnoloogiaettevõtte definitsioon ei ole väga kohane. Kogu maailm põhineb tehnoloogial. TransferWise’i ma ei nimetaks tehnoloogiaettevõtteks, me oleme finantsettevõte. Iduettevõtte puhul on fookus kiirel kasvul, aga kui võtame maailma skaalal kiirelt kasvavad firmad, siis neid on kõigis valdkondades. Kui võtame ette riskikapitaliinvestorid, kes klassikaliselt investeerisid ainult tehnoloogiaettevõtetesse, siis praegu nad investeerivad uutesse kohvikutesse või taksofirmadesse.Küsimus on, kui suureks me arvame, et need kiirelt kasvavad ettevõtted jõuavad, kui kaua läheb ¬aega TransferWise’il või kellelgi teisel, et jõuda 1000 töötajani, et olla (teeb õhus jutumärgid) suur. Kuigi me palkame inimesi ja laieneme agressiivselt, siis teisipidi meile tegelikult meeldiks, kui leiaksime viisi, et peaksime palju vähem inimesi palkama, et olla efektiivsem. See on meie vaatepunktist palju olulisem.
Kas plaanite millalgi TransferWise’i maha müüa? TH: Meie praegune eesmärk on siit ehitada üks suur ja toimiv ettevõte.KK: Need ettevõtted, mida tehakse müümiseks, ei ole väga huvitavad lood. Me ei ole seda kunagi nii vaadanud. Me oleme vaadanud, kas saame teha toodet ja midagi, mis inimeste maailma muudab. Kui suureks me selle saame ehitada, kui palju me saame muudatust teha?TH: Keskendumine sellele, mis teeb õnnelikuks meie kliente, loob küllap ka mingisugust finantsväärtust kellelegi.KK: Ma tihti mõtlen sellele, et kui räägime Skype’ist, kui see müüdi 6 miljardi eest, et kui palju see maailmale tegelikult väärtust andis, et saame videokõnesid teha ja rahvusvaheliselt palju rohkem suhelda. Ma arvan, et väärtus maailmale on palju suurem kui see, palju Microsoft Skype’i eest maksis.
Kas teile on tehtud müügipakkumisi?TH: Me ei ole lasknud ühelgi pakkumisel muutuda tõeliseks pakkumiseks. See diskussioon pole huvitav.
Milline on TransferWise’i tulevik? KK: Üks asi, mida ei ole võib-olla lihtne näha ¬eemalt, et me oleme mõnes mõttes edulugu, aga teiselt poolt me oleme veel tee väga-väga alguses. Kõige suurem väärtus, mis me järgmise 12 kuu jooksul saame teha, on sellesama toote viimine palju laiematesse massidesse. Seda nii nendes riikides, kus me juba oleme, kui ka globaalselt.TH: Kasvamine on meie fookus number üks, number kaks ja number kolm. Ma arvan, et kui vaadata meie peale kaugelt 12 kuu pärast, võib see näha samamoodi välja, aga kui sisse vaadata, siis meie organisatsoon, kliendid, mahud on väga teistmoodi. See on see, mis nõuab palju tööd ja pingutust.
Kas teil on plaanis teha veel tooteid?TH: Kindlasti tulevikus mõtleme sellele, mida veel peaks tegema, aga praegu on rahaülekannetega veel nii palju teha. Selleks on natuke vara, et hakata oma fookust laiendama.KK: Me näeme panku tegemas neid vigu, et on traditsiooniline pank, kus on kõik maailma tooted, aga nad ei tee ühtegi neist hästi ja mõnes mõttes veavad oma kliente alt kõikides nendes toodetes. Meie seda viga ei taha teha, me tahame teha ühte toodet maailmas kõige paremini. Kui me õpime ka teisi asju nii tegema, siis kasutame ära oma klientide usaldust ja saame seda tulevikus teha. See võimalus ei lähe eest ära, see ainult kasvab ajaga.
Teie konkurendid on pangad. Kas on võimalik, et hakkate hoopis pankadega koostööd tegema? TH: Praegu ei suuda enamik pankasid pakkuda nii head teenust kui meie. Kui pangad on nõus leppima, et nad teenivad selle teenuse pealt vähem, siis järgmine loogiline parim samm on seda teha koos meiega, et nad saavad pakkuda parimat teenust oma klientidele. Ma olen kindel, et järgmisel aastal on meil sellest edulugusid rääkida.
KES ON KES?Kristo KäärmannTRANSFERWISE’I juhatuse esimees.KÄÄRMANN on näinud finantsmaailma seespoolt, töötades ärikonsultatsioone pakkuvates firmades PricewaterhouseCoopers ja Deloitte. Ta aitas pankadel ja kindlustusfirmadel viia oma süsteemid 21. sajandi tasemele. Samal ajal üllatas teda finantsinstitutsioonide ebaefektiivsus ja ta tahtis teha rohkemat. TransferWise’is on tema vastutada kõik operatsioonid, tegevused, tehnoloogia, arendus ja regulatsioonid.
Taavet HinrikusTRANSFERWISE’I tegevjuht.HINRIKUSELE meeldivad asjad, mis on lihtsad, töökindlad ja maksavad nii palju, kui peaksid. Skype’i esimese töötajana aitas ta ehitada ettevõtet, mis on muutnud sadade miljonite elusid. Pärast seda on ta aidanud ingelinvestori ja nõustajana erinevaid firmasid. TransferWise’is hoolitseb ta turunduse, tootearenduse, suhtekorralduse ja investoritega suhtlemise eest.
Autor: Kadri Põlendik, Ave Lepik
Seotud lood
Konjunktuuriinstituudi (EKI) detsembrikuine baromeeter näitas Eesti IT-sektori jätkuvat õitsengut.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.