Oravad aitas tagasi võimule hämar raha

Äripäeva käsutuses olevale pangakonto väljavõttele tuginedes saame täna avalikustada ühe pikalt saladuses olnud Reformierakonna varjatud rahastamise juhtumi, mida teatakse R-Hoolduse nime kandva ettevõtte järgi. Kuigi rahastamisskeemist on möödas 14 aastat, on see juhtum endiselt oluline, sest loo peategelased mängivad siiani poliitikas võtmerolli. Siim Kallas on Euroopa Komisjoni transpordivolinik, Märt Rask riigikohtu esimees, Heiki Kranich riigifirma Eesti Loto juht ja Andres Lipstok oli kuni eelmise aasta suveni Eesti Panga president. Üks asjaosalistest – Meelis Atonen – istub aga erakondade rahastamise järelevalve komisjonis.

Parteikassasse laekunud hämar raha oli oluline päästik nende meeste poliitilisele tähelennule ning aitas opositsioonis olnud Reformierakonna 1999. aastal taas võimule. Nende võimuperiood pole pärast seda kordagi katkenud.

Sularahapakid Reformierakonna seifis. Külmal hilissügisesel pärastlõunal, 27. novembril 1998 pakib R-Hoolduse raamatupidaja Karin Remmelgas Tõnismäel Reformierakonna kontoris asju. Ta valmistub sõiduks reformierakondlase Toivo Asmeri firmasse Itaalia Auto, kus töötab täiskohaga raamatupidajana. Reformierakonna peasekretär Heiki Kranich peatab parteikaaslase poolel sammul. Erakonna halliks kardinaliks nimetatud mees võtab peakontori ruumis asuvast koodlukuga seifist 100 000 krooni. Rahapakkidel on veel paberist pangalindid ümber. Pikema jututa palub Kranich, et Remmelgas viiks raha panka ja kannaks R-Hoolduse kontole. See on Siim Kallase, Andres Lipstoki ja Märt Raski juhitud ettevõte, mis loodi aasta varem partei juhatuse korraldusel valimiste rahastamiseks.

Remmelgal on kaunis tumepruun kasukas. Ta pistab 100 000 krooni taskusse ja sõidab Tallinnas asuvasse Hansapanga kontorisse ning palub telleril sularaha R-Hoolduse kontole kanda.

See ei jää viimaseks korraks. 1999. aasta märtsis pakib Kranich raamatupidajale veel 100 000 krooni kaasa. Maikuus viib Remmelgas juba 292 000 krooni panka. Viimane sularaha sissemakse on juunis. Siis oli ka summa kõige suurem – pool miljonit krooni. Tundmatu päritoluga raha koguneb R-Hoolduse kontole pisut alla miljoni krooni. Nädal hiljem kannab R-Hooldus 474 518 krooni Reformierakonnale poliitreklaame teinud firma Brand Sellers DDBN kontole.

Silmapaistev valimiskampaania. Reformierakonna 1999. aasta riigikogu valimiskampaania kannab loosungit “Tugev majandus, kindel tulevik!” Liberaalse vaatega partei lubab tõsta keskmise palga 9000 kroonile. Kui teiste erakondade reklaampildid on lehtedes sageli must-valged, esitlevad Kallas, Lipstok ja Rask end valimisreklaamidel enamasti sini-kollasel taustal.

Kuu hiljem, kui avaldatakse valimiskampaania kulutused, avastavad ajakirjanikud, et Reformierakonna kontori aadressile registreeritud R-Hooldus oli Reformierakonna suurim annetaja. Terve valimiskampaania maksis 5,1 miljonit krooni, sellest 2,1 miljonit krooni tuli R-Hoolduselt.

“Seostada OÜd R-Hooldus mingite hämarate tehingutega on alusetu,” märgib Kranich esimeses R-Hooldust puudutavas artiklis. Ta väidab, et R-Hooldus on loodud Reformierakonnale täiendava tulu teenimiseks ja tulu tuli osaühingu ettevõtlustegevusest.

Raha päritolu ei teata. Anonüümsust palunud endise reformierakondlase väitel juhtus aga hoopis nii, et Kranich tuli erakonna kontorisse, portfell sularaha täis. Võib-olla mõni üksik teadis, kellega Kranich kohtumas käis ja mis asju ajas. Erakonna kontoris käisid ärimehed harva, kui üldse. “Mida vähem sa tead, seda rahulikum on elada,” rahustasid küsijaid teised parteikaaslased. Väiksemad oravad said kiiresti selgeks, et erakonna rahaasjades urgitsemist ei sallita.

Siiski sosistasid reformierakondlased, et parteid toetavad salaja Vene ärimehed. Toona nimesid ei mainitud. Küll on aga hiljem Reformierakonnaga seostatud, põhjendatult või mitte, Transgroup Investi omanikke. Näiteks sai Maksim Liksutov Andrus Ansipi valitsuselt 2005. aastal Eesti kodakondsuse. Praegu on mees ametis Moskva abilinnapeana. Ja ka Venemaa kunagise raudteeministri poeg Rustam Aksenenko sai Ansipi valitsuselt eriliste teenete eest Eesti kodakondsuse. Samuti räägiti toona Kranichi headest suhetest Eestis tegutsenud piimaärimehe Yaqub Haidariga.

Kui 1999. aastal ütleb Kranich, et R-Hoolduse raha tuli ettevõtlustegevusest, räägib ta nüüd, 14 aastat hiljem, juba annetajatest. “Minu andmetel mingit sularaha tassimist kindlasti polnud. Kõik tegevused toimusid erinevate lepingute alusel ja olid lepingutega kaetud,” väidab Kranich veendunult. Äripäeva käsutuses on R-Hoolduse 1998.–1999. aasta kontoväljavõte, millest selgub, et ligi miljoni krooni väärtuses sularaha viis panka firma kontole raamatupidaja Karin Remmelgas ja keegi Kaja Remmelgas.

Kranich ütleb, et kui ettevõtjad isegi tõid sularaha, siis “kindlasti laekus see sularaha R-Hoolduse kassasse kassa orderite alusel, millel oli peal selle kassasse sissemaksja nimi.” Reformierakonda varjatult toetanud ettevõtjate nimesid Kranich ei ütle.

Endine Reformierakonna liige ütleb aga, et tegelike sularaha maksjate kohta infot ei olnud.

Raamatupidaja vaikib. Remmelgas ise ei kinnita ega lükka Kranichilt sularaha saamise väidet ümber: “Ma pole volitatud isik R-Hooldusest rääkima.” Ta lausub, et astus möödunud sügisel erakonnast välja ega soovi minevikusündmustel peatuda.

“Kuulge, sõitke seenele oma jutuga!” ärritub Kranich väite peale, et tema andis tundmatu päritoluga raha raamatupidajale käsuga see panka viia.

R-Hoolduse rolli Reformierakonna tõusul on raske üle hinnata. Arvestades, kui palju Reformierakonna liikmeid sai 1999. aastal riigikogusse, maksis üks koht üle 280 000 krooni. Tänu R-Hoolduse rahale sai Toompeale seitse Reformierakonna liiget.

Kõik R-Hoolduse juhtimisega seotud isikud saavad pärast 1999. aasta valimisi kõrge ametikoha. Kallasest saab rahandusminister, Raskist justiitsminister, Kranichist keskkonnaminister, Lipsto­kist riigikogu majanduskomisjoni esimees.

Eurovolinik Siim Kallas põgenes küsimuste eest

R-Hoolduses toimunu selgitamist on suutnud edukalt vältida Reformierakonna endine esimees, praegune Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas. Teda ei küsitlenud ajakirjanikud ka 1999. aasta suvel, kui R-Hoolduse juhtum avalikuks tuli. Selle aasta veebruaris küsisime Kallaselt, kes olid R-Hoolduse rahastajad. Vastust ei tulnud. Küll aga vastas Kallas ühe lausega, et VEB Fondi jaR-Hoolduse omavahelise seostamise puhul “on tegu laimuga”. Vahepeal said aga ettevõtte rahaasjad tänu uutele dokumentidele klaarimaks. Otsustasime Kallasele esitada küsimusi silmast silma. Pärast majanduskonverentsil esinemist Swissotelis põgeneb eurovolinik aga ajakirjaniku eest.Selgitusele, et valijad peaksid teadma, kelle raha eest ta valituks osutus, vastab Kallas: “Nägemist!” ja kõnnib kiirel sammul eest ära. Ka tema abilisest naisterahvas manitseb ajakirjanikku korduvalt, et ta enam neid küsimusi ei esitaks. Küll aga annab Kallas meelsasti intervjuusid teistele ajakirjandusväljaannetele, kui kõneleda tuleb Euroopa Liidust.Kui ajakirjanik astub Kallasega ühte lifti, et intervjuuks sobivat aega kokku leppida, paneb ta jala lifti ukse vahele ja lükkab õlast: “Minge välja! Minge ära siit! Jätame ära nüüd, aitab küll!” Mõne hetke pärast ta rahuneb, ent kinnitab selgesõnaliselt, et ei soovi siiski R-Hoolduse teemal ühtegi intervjuud anda.Nädalaid hiljem kirjalikult saadetud küsimustele vastab Kallas: “Erakonna esimehena ei tegelenud ma annetustega – ei küsinud ega võtnud neid vastu.” Ehkki ajakirjanik pakkus Kallasele nende kohtumisel mitu korda võimalust R-Hoolduse dokumentidega tutvuda, keeldus eurovolinik sellest. Oma kirjas ütleb ta, et tal on raske kommenteerida väidetavaid vihjeid. “Esmalt peaksite oma kahtlusi ja süüdistusi tõendama ning põhjendama,” kirjutab Kallas. Ta ei vasta ka küsimusele, kas erakonna juhina tundis erakonna rahastajate vastu huvi.

“Mida ei mäleta, seda ei mäleta”

Lisaks sularahamaksetele on segane lugu ka R-Hoolduse teise suure rahaallikaga, ettevõttega Teabekoda, mille üks juhatuse liige oli praegu erakondade rahastamise järelevalve komisjoni kuuluv Meelis Atonen. Teabekoda kandis R-Hoolduse kontole 1999. aasta esimeses pooles 1,18 miljonit krooni.“Ma ütlesin teile väga selgelt, ma ei ole selle ettevõttega (R-Hooldusega – toim) kunagi kokku puutunud ega oska sellest midagi rääkida. Kui teil on andmed, mis vastupidist tõestavad, siis palun kirjutage sellest oma lehes!” väitis Atonen esimesel vestlusel, kui ajakirjanik mainis ettevõtet R-Hooldus.R-Hoolduse pangakonto väljavõte näitab, et Atoneni juhitud firma Teabekoda kandis R-Hoolduse kontole enam kui miljon krooni.Anonüümseks jääda soovinud Reformierakonna endine liige ütles Äripäevale, et Teabekoda võis olla sarnane R-Hooldusega: “Kõik need toredad kehad loodi sellepärast, et raha liiguks ühest kohast teise ja jäljed kaoksid ära.”

Erakondlaste firmad. Mõlemad ettevõtted – nii R-Hooldus kui ka Teabekoda – olid Reformierakonna liikmete firmad. R-Hoolduse juhatuses olid Siim Kallas, Märt Rask ja Andres Lipstok. Ettevõtte peamiseks rahaasjade ajajaks peeti toona erakonna peasekretäri Heiki Kranichit. Tema juhtis ka alates 1996. aastast firmat Teabekoda, mille juhtimise andis õige pea üle parteikaaslastele, Valga linnapea ametist lahkunud Atonenile ja erakonna rahastajast ettevõtjale Randar Tammele. SarnaseltR-Hoolduse juhatuse liikmetega tegi märkimisväärset karjääri pärast 1999. aasta riigikogu valimisi ka Teabekoja seltskond. Atonenist sai riigikogu liige. Tamm kuulus hiljem Tallinna Soojuse nõukogusse ja EASi juhatusse.Äripäeva andmetel esitas R-Hooldus Teabekojale arveid, mille sisuks oli sageli “juriidiline konsultatsioon”. See tähendas, et Atoneni ja Tamme juhitav firma võis 1999. aasta valimiste eel ja järel maksta erakonnakaaslastele nõuannete eest üle miljoni krooni. Kuna Märt Rask on tunnustatud jurist, võis tema tunni eest krõbedat hinda küsida. Küll aga on teadmata, millised olid Teabekoja enda rahaallikad. Ettevõtte majandusaasta aruanded pole säilinud.“Mis ta peaks mulle ütlema?” vastas Atonen küsimusele, mida ütleb talle ettevõte Teabekoda. Mainides Atonenile, et ta võiks erakondade rahastamise järelevalve komisjoni liikmena Reformierakonna 1999. aasta valimiskampaania tuluallikatest rääkida, küsis Atonen: “Kas teate, millal Teabekoda tegutses?”Jaatava vastuse peale ütles Atonen, et komisjonil ja Teabekojal pole mitte mingisugust seost. (Erakondade rahastamise järelevalve komisjon loodi ülemöödunud aasta kevadel, et tagada parteide rahaallikate suurem läbipaistvus – toim)Atonen kordas Teabekoda puudutanud küsimustele vastates, et tal pole sel teemal ajakirjanikule midagi rääkida, ja lõpetas kõne.

“Mis see teie mure on?” Kuna Atonen ei vastanud esimesel kõnel ühelegi Teabekoda puudutavale küsimusele, helistasime talle uuesti. “Ärge teie mulle rohkem helistage, eksju!” oli Atoneni esimene reaktsioon pärast seda, kui ajakirjanik end tutvustas.Küsimusele, kuidas ta Teabekoja juhatuse liikmeks sattus, vastas Atonen: “Mis see teie mure on, issand jumal?! Ma olen väga paljudes kohtades juhatuse liige olnud!”Selgitusele, et tegu pole lihtsa ettevõttega, vaid erakonna valimiskampaaniat rahastanud ettevõttega, vastas Atonen: “Mis see teie mure on? Mis see t e i e mure on? Meie sõpradega tegelesime sellega, millega me tahtsime!”Vestlus aga võttis üpris varsti teise suuna. “Lõpetage ära või ma olen sunnitud kuhugi pöörduma, et teie ahistamise käest pääseda!”. “Ma täiesti kurjalt ütlen, et lõpetage ära. Täiesti kurjalt ütlen,” lasusus ta.Hoopis teisiti reageerib koos Atoneniga Teabekoja juhatusse kuulunud Randar Tamm. Kuid ka tema ei mäleta, et oleks kunagi Teabekojas juhatuse liige olnud: “Teabekoda? Mul ei tule küll ette. Randar Tamm on minu nimi.” Seepeale hakkas Tammel ühtteist meenuma ja ta sõnas, et Teabekoda tegeles tõenäoliselt trükiste ilmutamisega. Äriregistri andmetel oli siis ettevõtte põhiline tegevusala majandusalaste konsultatsioonide andmine ja suhtekorraldus.

Oli “kehaks” ettevõttes. Tamm vabandas korduvalt, et ta tõepoolest ei mäleta selle ettevõtte tegevusest eriti midagi. “Sellega (Teabekojaga – toim) ja konkreetsete projektidega tegelesid natuke teised inimesed seal all,” sõnab Tamm. Ta täpsustab, et need olid erakonna juhatuse liikmed. Enda sõnul oli ta selles ettevõttes vaid “kehaks”.Küsimusele, kas ka Teabekoja arvele kanti sarnaselt R-Hooldusega tundmatut päritolu sularaha, vastas Tamm: “Ma ei mäleta küll, et keegi kuskil kilekotiga raha oleks tassinud. Mulle ei ole selline tegevusviis vastuvõetav, kus mingit raha dokumenteerimata vastu võetakse või liigutatakse,” räägib Tamm. Ta lisab, et tema head tuttavad Kranich ja Atonen on asjast samal arvamusel. “Vastasel juhul ma nendega nii pikalt ei oleks suhelnud,” oli Tamm veendunud.Praeguse Eesti Loto juhi, toona Reformierakonna ja R-Hoolduse rahaasjadega aktiivselt  tegelenud Heiki Kranichi mälu on Teabekojaga seoses täielikult kustunud. “Mul pole õrna aimu ka, mis ettevõttest te räägite.” Kranich väidab, et ta tõepoolest ei mäleta ka seda, et ta oleks Teabekojas juhatuse liige üldse olnud. “Mida ei mäleta, seda ei mäleta.”

Pangadokument lükkab seminaride alibi uppi

Reformierakondlased on erineval ajal andnud R-Hoolduse tegevuse kohta vastukäivaid selgitusi. Senise info põhjal saab öelda, et kõige ausam on olnud praegune rahandusminister Jürgen Ligi. 1999. aasta suvel ütles Ligi Äripäevale: “Tegu oli mõne sponsori tungiva palvega neid mitte erakonnaga seostada.” Ta lisas, et kõige ebameeldivam asi poliitikas on raha otsimine, sest ka mujal maailmas ei taha sponsorid ennast eksponeerida.R-Hoolduse juhatuse liige, hilisem Eesti Panga president Andres Lipstok aga ütles 1999. aasta suvel, et ei oska ettevõtte R-Hoolduse tegevusest midagi rääkida. “Firmaga tegeles Kranich,” lausus Lipstok siis Päevalehele.

Uuesti päevakorral. R-Hooldus tuleb taas päevakorda tänavu jaanuaris seoses Eesti Panga auditiga, mis tuvastas 1995. aastal Eesti Pangas võltsitud dokumendi. Aastaid VEB-fondis toimunut uurinud ajakirjanik Toomas Kümmel viskab õhku spekulatsiooni, et Vnešekonompanki blokeeritud kontolt välja võetud raha võis jõuda R-Hoolduse arvele. Seetõttu küsib selle aasta alguses Lääne Elu Lips-tokilt ka kunagise reformierakondlaste firma R-Hoolduse rahaallikate kohta. “R-Hooldus tegeles partei seisukohtade tutvustamisega ja esinemiste eest laekus raha,” väidab jaanuaris Haapsalu aukodanikuks valitud Lipstok.Veidi hiljem Äripäevale antud intervjuus räägib ta juba detailsemalt: “Tehti mingisugune tuluüritus, kus Reformierakonna liikmed pidasid spetsiifilisi ettekandeid, tutvustasid teemasid ja kohal kuulajate hulgas olid siis näiteks Eesti ärieliit. Selle eest laekus Reformierakonnale raha.” Siiski ei soovi Lipstok nimetada ühegi ettevõtja nime, kes neil seminaridel osales.Ka praegune riigikohtu esimees Märt Rask kinnitab käesoleva aasta veebruaris, et Reformierakond korraldas tuluõhtuid. “Mäletan mõnda kohtumist, kus oli ettevõtjatele eraldi seminar korraldatud,” räägib Rask. Kes täpsemalt nende eest maksid, selle peale ütleb Rask: “Kas te saate Jaak Joala käest küsida, kellele ta on laulnud? Ma olen käinud ülikoolides esinemas ja ma ei ole küsinud kunagi, kes selle korraldas. Ma olen käinud rahvakoosolekutel ega ole kunagi küsinud, kes need korraldas. Ükskõik millise vande all ma võin öelda, et ma ei teaR-Hoolduse raha liikumistest midagi. Asi pole minu mälu kehvuses, aga ma tean kindlalt, et aktiivset tegevust R-Hooldusega seoses minul ei olnud.”Paraku ei kinnita Äripäeva käsutuses olev R-Hoolduse pangakonto väljavõte seda juttu. R-Hoolduse arvele ei ole kordagi seminari osalemistasu laekunud.

Rask jääb endale kindlaks. “Jään endiselt selle juurde, et olen esinenud seminaridel ja aruteludel, millest võtsid osa mitmete tollel ajal tegutsenud ettevõtlusliitude esindajad, kes olid ka Reformierakonna toetajad. Millise osa moodustasid need toetused erakonna käibest,  ei oska ma öelda,” jääb Rask enda varem öeldule kindlaks, kui saab teada, et Äripäeval on R-Hoolduse pangakonto väljavõte.Ta lisab, et vaatamata R- Hoolduse juhatuse liikmeks olekule pole tema erakonna rahastamise ja arvete maksmisega kunagi tegelenud.“Minu käsutuses ei ole mitte ühtegi dokumenti ega kirjalikku allikat, millele tuginedes saaks meelde tuletades Teie väiteid kommenteerida, kinnitada või ümber lükata. Kuna Teil need dokumendid on ilmselt olemas, millest peaks nähtuma vaadeldaval perioodil erakonna rahastamine, siis leiate vastused oma küsimustele sealt,” lausub Rask.

 

Kronoloogia

+ 100 000.00 27.11.1998  R-Hoolduse raamatupidaja Karin Remmelgas viib esimese Heiki Kranichilt saadud sularahakoguse panka R-Hoolduse kontole.

+ 292 000.0010.05.1999  raamatupidaja Karin Remmelgas viib kolmandat kor sularaha R-Hoolduse pangakontole.

+ 100 000.0016.03.1999  raamatupidaja Karin Remmelgas viib teise koguse sularaha R-Hoolduse kontole.

+ 500 000.0022.06.1999  neljas sularahamakse R-Hoolduse pangakontole. Seekord on maksjaks märgitud  Kaja Remmelgas.

 

Kes on kes

Teabekoja peategelased

Randar Tammsündinud: 1957. aastal.Reformierakonda toetanud ettevõtja. Oli 1990ndatel eelkõige tuntud kui BMW autode edasimüüja ja alkoholimüügifirma Sinebrychoff Eesti ASi tegevdirektor.Osales nõukogudes: Aastatel 2001–2002 kuulus ta Tallinna Soojuse nõukogusse.2002–2003 oli EASi juhatuse liige.2005–2007 oli elektrienergia müügiga tegeleva Aulepa Tuuleelektrijaam OÜ juhatuse liige ja osanik.2007. aastal teatas Eesti Energia, et ostis Aulepa tuulepargi projekti. Eesti Energia nõukogu liige oli sel ajal Tamme hea sõber ja tuttav Meelis Atonen.Tamm oli Aulepa tuulepargi osanik ettevõtte King Systems kaudu, mille tegevusalaks oli märgitud äri- ja juhtimisalane nõustamine.Praegu on Tamm osanik ettevõttes Tuulearenduse OÜ, mis on loodud alles 2012. aastal.2001–2007 oli Tamm Reformierakonna all tegutseva kodanikuhariduse sihtasutuse nõukogu liige.

Meelis Atonensündinud 1966. aastal.Alustas karjääri Viljandi metsakombinaadi transporditöölisena.Alates 2007. aastast on Atonen valuutavahetusettevõtte Tavid nõukogus, mille enamusaktsionär on Reformierakonna suurrahastaja Alar Tamming. Poliitiline tegevus: Atonen kuulub Reformierakonda algusaegadest saati.  Enne Reformierakonna loomist oli Liberaalide fraktsiooni nõunik ja seejärel kaitseministri nõunik.1994. aastal sai temast Valga linnapea.1997–1998 oli ta Reformierakonna nõunik.1999. aastal sai Atonenist riigikogu liige, enne seda oli ta Valga linnavolikogu liige. Ta on kuulunud kolme riigikogu koosseisu.Aastatel 2003–2004 oli ta majandus- ja kommunikatsiooniminister, kuni tema asemele tuli Tartust Andrus Ansip.Töö nõukogudes: 1999–2003 oli Tallinna Lennujaama nõukogu liige2004–2005 Eesti Raudtee nõukogu liige.2005–2007 kuulus ta ka riigiettevõtte Eesti Vedelkütusevaru Agentuur nõukogusse.2002–2007 oli EASi nõukogu liige.2005. aastast on Eesti Energia nõukogu liige.2007. aastast on Eesti Posti nõukogu esimees.Kuulub ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.

Heiki KranichSündinud: 1961. aastal Haapsalus.1980–1992 töötas telefonivõrguettevõttes ja juhtis Lääne-Eesti Panga Haapsalu filiaali.1996. aastal esitati Kranichile süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises ja riisumises Lääne-Eesti Panga Haapsalufiliaali direktorina 1992. aastal. Kohus mõistis ta õigeks.Poliitiline tegevus:  Ta kuulus 1990. aastal Eesti Liberaaldemokraatliku Partei asutajate hulka ning valiti 1992. aastal Isamaa nimekirjas riigikokku.1995. aastal valiti ta riigikokku Reformierakonna liikmena ja sai erakonna peasekretäriks.1999. aastal sai Kranich keskkonnaministriks ja taandus peasekretäri ametist.2009. aastal valiti Kranich Eesti Loto juhiks.Ta valis ametisse nõukogu, mida juhtis Ardo Ojasalu, kes praegu juhib riigikogu erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.

 

Taust

Tamm oli mõjukas reformierakondlane

Teabekojaga seotud olnud Reformierakonda kuuluv ettevõtja Randar Tamm on tuntud 1990date keskpaigast populaarsust kogunud KOFFi õlu edasimüüjana. Riigikogu Isamaaliidu ja Parempoolsete saadikurühmade algatatud seaduseelnõu importõlle aktsiisi tõstmiseks pälvis tugevalt Reformierakonna vastuseisu. Kui kõik teised Toompeal esindatud erakonnad toetasid importõlle aktsiisi tõstmist, oli Reformierakonda kuuluvad riigikogu liikmed selle vastu. 2002. aastal sai aga Randar Tammest lühikeseks ajaks EASi juhatuse liige. EASi kolmeliikmelisse komisjoni kuulunud Meelis Atonen kostis EASi juhatuse liikmete valimistel oma sõbra ja erakonnakaaslase Randar Tamme eest.Kui Tamme poliitiline kuuluvus tekitas küsimusi, ütles Atonen: “Ta ei ole tõsine poliitik”.Aasta enne seda kirjeldati ajakirjanduses, kuidas Tamme juhitavat piimandusettevõtet Lacto süüdistati võltsitud päritolu või müümises Euroopa turule ja sellega seotud maksupettuses. Lacto sai siis ridamisi pankrotihoiatusi.Lisaks ootas firmat Hollandi hiigelnõue Euroopasse Eesti või pähe Uus-Meremaa või müümise eest. “Uurisime ka Lacto asja ja selgus, et kõik oli enne teda toime pandud,” ütles Atonen toona Tamme kaitseks.Lacto põhiomanik oli Heiki Kranichi hea tuttav, Afgaani ärimees Yagub Haidar, kes hiljem sattus kohtu alla seoses maksupettuse juhtumiga.