Eestile ei meeldi plaan väikeettevõtete aruandlust vähendada

Komisjon soovib kehtestada väikeettevõtetele  aruandluse nn minirežiimi, et ettevõtjad saaks raamatupidamiskulude jms pealt kokku hoida. Eesti ettevõtjale tooks muudatus kaasa loobumise kahest põhiaruandest – rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest – ning umbes pooltest lisadest. Praegu oodatakse riikide seisukohti.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa sõnul on ministeerium küsinud ettepaneku kohta arvamust kaubandus-tööstuskojalt, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonilt, audiitorkogult, raamatupidamise toimkonnalt ja raamatupidajate kogult. “Nad kõik hindasid direktiiviga saavutatava halduskoormuse kahanemise üksmeelselt väheoluliseks ning olid mures ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse halvenemise, finantsaruannete kvaliteedi languse ja selle majandusliku mõju üle, mis väikeettevõtete suure osakaalu tõttu meie majanduses võib Eestis olla märksa tugevamad ­Euroopa keskmisest,” ütles Ojamaa.

Koormust võiks vähendada e-lahendused. Ojamaa sõnul jagab rahandusministeerium ettevõtjate ja erialaühenduste väljendatud muret ning võtab seda riigi seisukoha väljatöötamisel arvesse. “Peame oluliseks, et raamatupidamist puudutavates regulatsioonides ei tehtaks õige ja õiglase kajastamise põhimõtte arvel kompromisse ning et Eestile ei surutaks peale otsuseid, mis võivad meie majandusruumi ebasoodsas suunas mõjutada,” ütles Ojamaa. “Usume, et Euroopa peaks halduskoormuse vähendamisel vaatama pigem e-lahenduste kasutuselevõtu ja dubleeriva informatsiooni kogumise lõpetamise poole.” Ta lisas, et seisukohad on leidnud tunnustust ka riigikogu komisjonides.

Väikeettevõtjaid koormab pigem statistikaaruandlus

Väikeettevõtjatele tekitab tööd juurde pigem pidev aruandmine mitmesuguse statistika jaoks kui majandusaasta aruande esitamine.Põllumajandusliku tootmisega tegeleva ettevõtte Österby OÜ omanik Margus Kask ütles, et ühelt poolt oleks aruande nõuete lõdvendamine kokkuhoid, sest palgal oleval raamatupidajal oleks vähem tööd.“Teistpidi võttes kahaneks minul kui firmaomanikul ülevaade ettevõtte tegevusest. See sunnib raamatupidajal end kokku võtma, et käia kogu aasta finantspool läbi ning teha sellest kokkuvõte. Ma ei näe sel muudatusel vajadust.”Kask märkis, et laenu või liisingut taotledes tuleks see töö aga lõppkokkuvõttes ikkagi ära teha.“Ehk tõesti neile firmadele, kus üks inimene on nii töötaja, omanik kui ka raamatupidaja, on see leevendus. Kui mul aga on raamatupidaja täiskohaga palgale võetud, ei näe ma vahet.”

Raamatupidajate vähesuse tõttu tooks kergenduse. Hiiumaal asuva rõivatööstusfirma Meritik OÜ juhatuse liige Jaak Hiiemets ütles, et oskajaid raamatupidajaid tuleb tikutulega taga otsida ning selles mõttes aitaks aruannete lõdvendused mikro- ehk kuni viie töötajaga ettevõtetel  halduskoormust vähendada.Väikeettevõtjad tõid välja, et pigem koormab nendesuguseid statistikaaruannete esitamine. “Statistika nõuab minu kui põllumehe käest pidevalt aruandeid seemnete, külvide ja tont teab mille kohta ning seda ajal, kui tegevus ise pole veel lõppenud. See on palju segavam ja koormavam minu töö juures kui majandusaasta aruande koostamine,” rääkis Kask.Hiiemets lisas, et tal tuleb ametkondadele pidevalt esitada andmeid, mis peaks neil juba olemas olema.“Igal juhul küsivad kõik riiklikud ametkonnad andmeid uuesti, nad nagu ei oskakski lugeda. Päris kindlasti aitab bürokraatia vähendamine ettevõtjaid. Pole vaja kümnekordset statistika aruandlust, sest pidevalt tuleb vastata küsimustele, mis peaks arhiivides olemas olema.”

 

Tasub teada

Väikeettevõtetele minirežiim

Euroopa Komisjoni ettepanekLeevendada nõudeid finantsaruannete lisadele.Lõdvendada veelgi kohustusliku auditi nõuet.Vabastada väikeettevõtted konsolideeritud finantsaruannete koostamisest.Kokkuhoid:  kokku 1,7 mld eurot raamatupidamisfirmadele või arvestusekspertidele makstavate tasude pealt. Eesti mikroettevõtete halduskoormus väheneks rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt 1,6 mln eurot ning väikeettevõtete oma 0,2 mln eurot.Eesti ettevõtjale tooks kaasa loobumise kahest põhi­aruandest – rahavoogude ja omakapitali muutuste aruandest – ning umbes pooltest lisadest.

 

Mis on mis

Ettevõtete suurus

jaotus eurodirektiivi põhjal

Väikeettevõtevastab vähemalt kahele tingimuseleNetokäive < 10 mln €Varade maht < 5 mln €Töötajaid kuni 50

MikroettevõteNetokäive kuni 750 000 €Varade maht kuni 350 000 €Töötajaid kuni 10

 

Kommentaar

Läbipaistev aruandlus vähendab juba ise bürokraatiat

Ranno Tingas, Ernst ja Young Baltic ASi partner ja maksunõustajaPraegu tugineb usaldus ettevõtluses suuresti auditeerimisele ja info avalikustamisele. Kui äriühingute majandusregulatiivset poolt vähendatakse, läheb ka maksuametil ja pankadel keerulisemaks.Kui vaadata Euroopat suuremas plaanis, siis bürokraatia takistab äri ja piirkonna konkurentsivõimet, võrreldes näiteks USA ja Aasiaga. Teatud ulatuses hoiab aga bürokraatia majanduskeskkonna läbipaistva ja konkurentsivõimelise, kus on võimalik kiiresti ja lihtsalt kontrollida oma tehingupartneri tausta.Euroopas tahetakse ka vabastada väiksed ja keskmised ettevõtted auditi kohustusest. Sel juhul läheb pankadel ärilaenude andmine keerulisemaks ja nad hakkavad endiselt nõudma äriühingute finantskontrolle.Sama teema on maksuametiga. Kuna praegu peab Eestis Euroopa mõttes väikseid äriühinguid auditeerima, siis on  maksuametil lihtsam – teatud riskide kontrollimise teeb maksuameti eest ära erasektor ja seda äriühingu enda raha eest.