• OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,61
  • OMX Baltic0,61%306,9
  • OMX Riga0,00%875,55
  • OMX Tallinn0,57%1 908,44
  • OMX Vilnius0,69%1 189,09
  • S&P 500−0,01%6 114,63
  • DOW 30−0,37%44 546,08
  • Nasdaq 0,41%20 026,77
  • FTSE 100−0,37%8 732,46
  • Nikkei 225−0,79%39 149,43
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%95,61
  • 15.07.13, 17:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Airest tõuseb jalgadele 

Veoste õhutranspordiga tegelev AS Airest on aastaid kehvas seisus olnud, kuid nüüd on väljavaated positiivsemaks muutunud.
Praegu otsitakse aktiivselt nii uusi töötajaid kui kapitali. Firma juhi Avo Tölpti sõnul pankadelt lennukite tagatisel laenu ei saa. 
Airest tahab osta uusi lennukeid. Selleks meelitatakse kapitali argumendiga, et lennukid on tagatiseks sobilik vara - tänu pidevale hooldusele ei kahane nende väärtus aja jooksul oluliselt. Samuti olevat kaupade transport reisijateveost kasumlikum. Firma kasutab praegu kolme lennukit Saab 340A - kaks on saadud Leedu sama sektori ettevõttelt Avion Express, ühte renditakse nõukogu liikme Erko Kundla firmalt Justkull OÜ. Eelmisel aastal küsis Kundla firma lennuki eest renti 63 tuhat eurot. Ühe sellise lennuki turuväärtus on Airesti väitel viimastel aastatel olnud 1-2 miljonit dollarit. Kundla on firma nõukogus eelmise aasta jaanuarist, enda sõnul kutsuti ta firmasse, kuna neil oli vaja uut investorit. Kundla seletas oma huvi ettevõtte vastu ka sellega, et on ise erapiloot.
31. mail ostis Avion Expressi omanik, Islandi ärimeestele kuuluv Prantsusmaal registreeritud investeerimisfirma Eyjafjoll SAS kõik Airesti aktsiad. Tölpt selgitas, et Avion on Airesti pikaaegne hea koostööpartner, praegu Eyjafjollile müüdud aktsiad on tagatiseks Avionilt saadud lennukitele ja ostetakse hiljem sama hinnaga tagasi. Töltpti sõnul pärineb ka Airesti ärikontseptsioon Avionilt. "Oleme nendele meestele väga tänulikud," ütles Tölpt.
Töötajate leidmine on Tölpti sõnul üsna raske. Lendureid on nad juba varem palganud, sealhulgas Põhjamaadest ja Saksamaalt, hetkel töötab firmas 12 pilooti. Praegu otsib firma aga insenere. Uute töötajate otsingul tehakse koostööd ka Lennuakadeemiaga, kõige lihtsam on spetsialiste leida aga siiski välismaalt, paar inimest ongi juba leitud. Tööle võetakse ka mehhaanikuid, eesmärk on suuta ise oma lennukeid hooldada, seni on seda teenust sisse ostetud firmalt Air Maintenance Estonia.
Firmas kehtib Tölpti sõnul põhimõte, et mujalt, näiteks Air Maintenance'ilt,  töötajaid üle ei osteta. Air Maintenance'ist teemat aga kommenteerida ei soovitud.
Tölpt ütles, et tšarter - ja tellimuslende, nagu varasematel aegadel, enam ei tehta. Tema sõnul on vedude äri karm, juba lennuki minutilist hilinemist loetakse tõsiseks eksimuseks. Targem on täielikult vedudele keskenduda ja mitte juhuotsadega riskida. "Me püüame seda tööd hästi teha ja mitte muude asjadega tegeleda," ütles Tölpt. Käesoleva aasta juuli seisuga on Airest välislepinguid sõlminud 6,1 miljoni euro eest, koostööd tehakse kolme suure kullerteenuseid pakkuva firmaga.
UPSi jaoks lennatakse Tallinna ja Helsingi vahel, TNT jaoks Norras ja Rootsis marsruudil Oslo-Stavanger-Göteborg-Jönköping-Oslo ja Lufthansa Cargo tütarfirma time:matters jaoks liinil Baden-Baden-Jönköping-Billund-Baden-Baden. Kõik lennud peale Tallinn-Helsingi liini toimuvad öösiti.
Majanduskriis mõjutas Airesti tugevalt. 2007. aastal oli firmal töös veel neli lennukit, kuid 2009. aastal koondati kõik töötajad peale juhatuse liikme Avo Tölpti ja ühtegi lendu ei tehtud, firma tegeles vaid kontoriruumide rentimisega. Perioodil 2009. - 2011. Tölpti sõnul tegelikku äritegevust ei toimunud. 2010. aasta tegevusaruandes on küll kirjas, et loodeti juba järgmine aasta taas lendudega alustada, kuid see siiski ei õnnestunud.
Põhitegevusega hakati taas tegelema 2012. aastal - augusti lõpus saadi Lennuametilt ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit vajalikud load kätte, müügitulust tuli 94% lendudest.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.02.25, 16:50
Kulla ülemaailmne nõudlus tõusis 2024. aastal uue rekordini
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele