Riik hakkab riskantsete äriideede riske maandama

KredExi juhi Andrus Treieri sõnul ei tee riiklik fond investeeringut otse ettevõttesse, vaid valib välja usaldusväärsed erafondihaldurid, kes omakorda kaasavad enda loodavatesse fondidesse lisaks riigi investeeringule ka enda ja investorite eraraha. "Osaluse kaudu riske jagades tagatakse riigi ja erakapitali huvide kooskõla ning äripõhimõtete alusel fondi juhtimine. Selline mudel on kasutusel paljudes riikides ning ka Eestis on seda juba rakendatud," selgitas ta.

Fondifondi mudel aitab Treieri sõnul tuua siia professionaalseid fondihaldureid, mis omakorda meelitab siia investeerima. See võimaldaks riigil pikapeale riskikapitali-investeeringuist väljuda. "Eeldatavasti on sel viisil võimalik pakkuda atraktiivseid võimalusi siinsesse regiooni investeerimiseks nii rahvusvahelistele investoritele kui ka kohalikele pensionifondidele," lisas ta. 

Fondifondi loomiseks on kavas kasutada järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi (2014–2020) struktuuriraha, esialgses summas 55 mln eurot, millele lisandub erainvestorite panus. Kokku peaks lähiaastatel ettevõtjateni jõudma ligikaudu 80 mln eurot lisakapitali investeeringute elluviimiseks.

KredEx osaleb investorina ka Balti riikide ja Euroopa Investeerimisfondi loodud Balti Innovatsioonifondis (BIF), mis alustas tegevust selle aasta algul. Kui BIF keskendub peamiselt juba ennast tõestanud kasvuettevõtete rahastamisele (erakapital ehk Private Equity), siis loodav fond pakub Tederi sõnul kapitali just alustavatele ja varase faasi ettevõtetele (riskikapital ehk Venture Capital).