Viljandi firma jahib itaallaste raha

“Kui palju su kasutatud auto maksab?” küsib itaaliakeelne veebileht auto-prezzo.net oma päises suurte tähtedega. Et seda teada saada, pead täitma küsimuse all oleva ankeedi. Muu hulgas küsitakse seal ka auto numbrit, mida hinnata.

Heauskne tarbija ei saa aru, et see teenus maksab, sest selgelt pole seda väljendatud. Pealegi: paljud sarnast teenust pakkuvad veebisaidid hindamise eest raha ei küsi. Kasutaja täidab lahtrid. Saadud teenus ise pole kuigi kõneväärne, vaid ongi kokku pandud teistel veebisaitidel tehtud hindamiste põhjal.

Mõne aja pärast saab aga kasutaja arve: 59 ­eurot. Arve saaja on portaalipidajad kindlaks teinud sisestatud autonumbri järgi, kohalikust registrist kontrollides. Teisisõnu on heauskne tarbija ära lollitatud, ja paljud maksavadki arve.

Itaalia ametivõimud teatavad juulis, et on pettuse tõkestanud, ja teevad kindlaks portaali taga olevad isikud – kolm itaallast ja ühe poolaka. Neid süüdistatakse karmilt: kuritegeliku ühenduse loomises pettuse läbiviimiseks, väljapressimises ja autonumbrite järgi nende omanike selgitamiseks andmebaasidesse sissemurdmises. ­Uudisnupu järgi pannakse kaks süüdistatavat koduaresti ja kahel keelatakse riigist lahkuda. Samuti teatab uudis, et autoportaalide haldajana on küll märgitud USA maksuparadiisina tuntud Delaware osariik, ent nendega on seotud ka Eestis registreeritud firmad.

Eestisse ulatuvad otsad tõesti. Natuke itaaliakeelsetes internetifoorumites sobramist ja selgub, et teemat omavahel arutavad kasutajad toovad välja neilt võlga nõudma asunud Eesti ettevõtte Law Office Janssen & Larsen OÜ. Nõue on selle Viljandisse registreeritud firma käes kasvanud juba 260 euroni ja tasuda palutakse see ettevõtte arveldusarvele Swedbankis. Firma omanik on Eestis tegutsev taanlane Morten Flendt.

Eesti äriregistri järgi omab kolme tänavu jaanuaris asutatud firmat Eestis ka üks kahtluse alla sattunud itaallastest – Giovanni Russo.

Itaalia pole ainus. Itaalia ei ole sugugi ainus riik, kus sisult ühesugustel hindamislehekülgedel äravahetamiseni sarnaseid probleeme on.  2011. aastal kirjutati portaalidest Rootsi meedias ning riigi tarbijakaitseamet soovitas saabunud võlanõudeid mitte maksta.

Tänavu aprillis käsitles teemat Taani ringhäälingu tarbija­telesaade Kontant. Nende fookus on Flendti kõrval ka teisel Eestis tegutseval taanlasel, Øyvind Hjulmandil.

Kui Flendti kohta kuigi palju avalikku infot ei leidu, siis Hjulmand on varemgi siinse ajakirjanduse veergudele sattunud. Viimati sellega, et edastas 2008. aastal LHV aktsiamängu “Börsihai” mängimise ajal päris-börsile oma mänguedu tagamiseks pisikesi ordereid selleks, et olla mängus edukam. See tõi kaasa väärteokorras karistuse 9000 krooni .

Taani teleajakirjanikud peavad Flendti ja Hjulmandit nende kummaliste hindamisportaalide taga olevateks inimesteks.

Lahtised otsad viivad taanlaste firmadeni. Ajakirjanike kahtlus, et mõlemad Eesti kaudu tegutsevad taanlased nende portaalidega kergemeelsemalt tarbijalt raha püüavad välja meelitada, ei põhine mitte ainult sellel, et telesaate tegijaid säärase vihje said. Kontanti ajakirjanik kirjeldas Äripäevale, kuidas veebilehe kasutajatoele helistades ja omanikega rääkida soovides suunati neid Flendti ja Hjulmandi juurde.

Flendt ja Hjulmand ütlevad, et  Hjulmandi seostamine portaalide tegevusega on vale.

Samas on Hjulmandi õigusbüroo Law Office Sjö & Hämäläinen varem Rootsis Flendti äri võlglastega tegelenud. Flendti õigusbürool Janssen-Larsen ja Hjulmandi õigusbürool Sjö-Hämäläinen on stiililt ka üllatavalt sarnased veebilehed, kus on küll ilusad pildid advokaadi välimusega inimestest, aga infot ühegi töötaja või firmaga seotud isiku kohta ei ole. Büroode Eestis asuvad aadressid on küll erinevad, ent kontaktiks on mõlemal ettevõttel märgitud sama mobiiltelefoni number. See on välja lülitatud.

Flendt: olen üksi portaalide taga. Peale selle paistavad kahe mehe seosed välja Eesti äriregistrist. Lisaks õigusbüroo on Flendt asutanud Eestis alates 2011. aastast 17 firmat. Mitte ükski neist pole äriregistrile esitanud majandusaasta aruannet. Firmad on registreeritud aadressile Valgas, Viljandis ja Tallinnas, kus asub Hjulmandi enda või tema firmaga seotud kinnisvara. Ka eespool mainitud itaallase Russo Eestis asutatud firmade registrijärgsetel aadressidel asub Hjulmandiga seotud kinnisvara.

Üks suur üle-Eestilise kinnisvaraportfelliga Hjulmandi ettevõte kannab nime General Equity CIS OÜ. Firma tegeleb kodulehe andmetel mitmesuguste projektidega: näiteks otsitakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu toel Põhjamaade kaaviarile kvaliteedistandardit (sellise projektiga Hjulmand tõesti tegeleb – toim.). Firma kontaktnumbrile helistades ja hindamisportaalidega seoses küsides, öeldakse esialgu, et ühtegi kommentaari selle kohta ei saa. Siiski helistatakse hiljem tagasi ja suunatakse küsimused Morten Flendti e-aadressile.

Teeme Flendtile kirja teel ettepaneku kohtuda või telefoni teel suhelda. Ta on nõus vastama ainult e-kirja teel. Flendt ütleb, et on veebilehtede taga üksi ja on lihtsalt kasutanud Hjulmandi õigusbüroo teenuseid: ettevõtete asutamist ja majutamist, faktooringut ja võlanõudemenetluse teenust. “Kui nad (Hjulmand – toim) mõistsid, et see seab nad avalikkuse ees halba valgusse, katkestasid nad meile osutatud faktooringu ja võlamenetluse teenused,” selgitab ta.

Sugugi mitte illegaalne. Flendt kinnitab ka, et on  Itaalia portaalidega seotud ning lisab, et kogu tema äritegevus on korrektne: nad on alati kohaliku tarbijakaitse ettepanekul teinud lehe kujunduses muudatusi. Eesti keelde ümber panduna võiks see  tähendada vaid esialgsete hägusate tingimuste korrektsetemat edastamist.

Flendt ütleb, et ei saa kommenteerida seda, kas nende partnerid Itaalias käitusid autoomanike andmeid hankides seaduslikult. “Me oleme nendega koostöö lõpetanud ja ostame andmeid otse Itaalia autoregistrist ilma vahendajata,” selgitab ta.

Taani kohta ütleb Flendt, et tema portaal on Taanis teinud 100 000 hindamist ja suutnud nüüd tarbijakaitsele selgeks teha, et selle pealt pole 200 kaebust sugugi palju. “Ma arvan, et me peame seal (Itaalias – toim) läbima samasuguse protseduuri tarbijakaitsega, kuni nad aru saavad, milline situatsioon tegelikult on ja saavad aru, miks neile kaevatakse,” lisab ta.  Ta ei ole nõus avaldama infot, palju sellise äri aastakäive on.

Veebilehed on endiselt üleval nii Taanis kui Itaalias. Heausksete tarbijate lõks seega töötab, ehkki tarbijakaitsjate nõudmisel on tingimusi ja hindu selgemalt väljendatud.

Taani tarbijakaitse: lehti on muudetud

Taani tarbijaombudsmani büroo nõunik Sigurd Jacobsen kinnitab, et on Morten Flendtiga portaalide osas ühenduses olnud. “Veebilehti on muudetud ja me ei ole saanud pärast nende muutmist kaebusi. Aga me saame ikka veel kaebusi nende lehtede kohta enne muutmist ja kaalume seaduslike sammude astumist,” sõnab ta. Ta lisab, et lehtedel pakutav teenus ise maksab umbes 60 ­eurot ning tema arusaamise kohaselt saab kasutaja selle eest auto hindamise ja soovitusi, mida silmas pidada auto ostmisel ja müümisel. Teenus ise võib olla küsitava väärtusega, aga seda tarbijakaitse ei vaata. “Me vaatame sõlmitavaid kokkuleppeid: seda, kas kasutajaid on korrektselt informeeritud lepingu sõlmimisest, kas neid on korrektselt informeeritud teenuse hinnast ja faktist, et pärast “ok” vajutamist ei ole neil õigust tellimust tühistada,” selgitab ta. Lõplikku otsust nende portaalide puhul pole tema sõnul veel tehtud.Eesti tarbijakaitseameti avalike suhete juht Hanna Turetski kinnitab, et Flendti ja Hjulmandiga seostatud tegevus on ametile tuttavad. “Amet on saanud infot nii Rootsi kui ka Itaalia tarbijatele suunatud tegevuste kohta Rootsi ja Itaalia kolleegidelt. Taani elanikele suunatud tegevuse kohta aga taani ajakirjanikult. Erinevates riikides tegutsetakse erinevate ettevõtete nime alt, kuid läbivalt on probleemiks pettused, mis paraku ei kuulu tarbijakaitseameti pädevusse,” selgitab ta ja lisab, et tarbijakaitseametile teadaolevalt Eestis selliseid teenuseid ei pakuta.

“Reserveerige inter  vjuuks kuus tundi”

Pikalt Eestis tegutsenud taanlasest ettevõtja Øyvind Hjulmand on pöördunud enda autoportaalidega seostamise tõttu Taani kohtusse. Äripäevale pikema intervjuu andmiseks esitab ta kummalisi tingimusi.Kui Hjulmandi firma kontorisse helistades tema kontakte ei anta, saadame talle intervjuu­palve e-kirja teel. Äripäev soovib teada, mis seob Hjulmandi välismaal tarbijaid lollitavate hindamisportaalidega ja millega tegelevad tema Eesti ettevõtted.Äriregistris on Hjulmandiga seotud firmasid  mitukümmend. Suuremal osal neist on viimased aruanded esitatud 2011. aasta eest ja märkimisväärseid rahaliikumisi neist ei paista.Firmade tegevusalasid on märgitud seinast seina: ärikonsultatsioonid, kliendi esindamine kohtus,  inkassoteenused, investeerimistegevus, kinnisvara, kaubandus ja palju muud.Hjulmandile või tema firmadele kuulub kinnisvara mitmel pool Eestis, ka Tallinnas Kentmanni tänaval. Antud aadressidele on muu hulgas registreeritud ka autode hindamise portaale pidava Morten Flendti firmad.

Üllatavad tingimused intervjuule. Teatame Hjulmandile, et Äripäev kirjutab artiklit, mis puudutab teda ja tema ärisid ja kus käsitleme tema seoseid Skandinaavia ja Itaalia tarbijaid hullutavate autohindamissaitidega.Tema vastus üllatab suuresti. Mitte see osa, kus ta kinnitab, et pole hindamisportaalidega seotud, vaid see, kus ta intervjuuga nõustub – aga teatud tingimustel. Esiteks: “Te peate intervjuu tegemiseks reserveerima 6 tundi.”Teiseks: “Ma tahan, et vähemalt pool intervjuust käsitleks mu karjääri muusikuna; teine pool võib olla minu ettevõtlusest Eestis.”Kolmandaks: “Ma tahan, et osa intervjuust / artiklist puudutaks mu paljastust, kus ma tõestasin korruptsiooni LHV ja Finantsinspektsiooni vahel mõni aasta tagasi. See on aktsiaturul manipuleerimise kaasus, mis ei saanud kunagi sellist meedia tähelepanu, mida oleks pidanud, ma saadan teile dokumendid enne intervjuud. /…/ Ma tahan, et te seda edasi uuriksite, ja kindlust, et te ei heitu ega karda ametivõimude vastu minemist isegi siis, kui nad teid taga kiusama hakkavad.” Vastame, et me pole huvitatud tema muusikukarjäärist, kuid ta võiks meile siiski selgitada oma firmade tegevust Eestis ja võib soovi korral ka LHV kaasusest rääkida, samuti mõnest teisest seigast oma minevikus.

Osanik Peeter Rebase firmas. Kuna ta esialgu teisele e-kirjale ei vasta, hakkame otsima inimesi, kes teda Eestis tunda võiks. Näiteks on Hjulmandiga seotud ettevõttel viieprotsendiline osalus Peeter ja Priit Rebase valdusfirmas BDG Holding.Peeter Rebane: “Jah, ta investeeris meile umbes 15 aastat tagasi ja omab 5 protsenti meie ette­võttest. Tol ajal oli see meile väga oluline ja abiks. Ma ei oska öelda tema muude tegemiste kohta, me ei suhtle väga tihedalt.” Teiste seas helistame ka jurist Reimo Metsale, kes on Hjulmandi kohtus esindanud. Mets ütleb, et Hjulmand on tema klient ja arusaadavatel põhjustel ei saa ta kliendiga seotud teemadele viimase nõusolekuta vastata.Lõpuks helistab Hjulmand meile tagasi. Ta ütleb telefonis veel kord, et pole otseselt seotud Flendti hindamisportaalidega. Ta selgitab, et tema õigusabifirma pakub klientidele kõiksugu tugiteenuseid ning saadab Äripäevale ka pakutavate teenuste nimekirja. Seal on näiteks ettevõtete asutamine, aastatepikkuse ajalooga riiulifirmade müük, anonüümsuse tagamiseks varidirektorite määramine juhatusse ja aadressiteenused.Ta lisab, et Taani teleajakirjanikele võis tunduda huvitav teda portaalidega seostada tema tausta tõttu.

Minevikus ka pettus. Hjulmandil on kahtlemata õigus, et tema taust on huvitav. Mõne aasta tagusest LHV kaasusest kirjutades nimetas Postimees teda taanlasest petturiks ja elukunstnikuks. Kunsti ja pettusega seoses on ta tõesti varasemalt tähelepanu saanud. 2006. aastal kirjutas Postimees, et Hjulmand tahab Kunstimuuseumile laenata kunstnik Jüri Palmi maale, muuseum neid aga ei taha. Vaid mõni aasta enne seda mõistis Taani kohus talle kaheaastase vabadusekaotuse selle eest, et ta pettis IT-tehnika vahendajatelt välja kaupa ja jättis selle eest tasumata. 2003. aastal oli ta Sõpruse kino erastamise taga, mille müüs toona kohe edasi Kawe Plaza ASile. Hjulmand ei taha endast telefonis rääkida ja arvab, et temast kirjutamine hindamisportaalide kõrval pole õigustatud. Tema sõnul võiks ta büroo pakutavaid teenuseid võrrelda näiteks panga omadega. Ehkki ta ütleb, et on selgeks saanud, et tema kliendi Flendti äritegevus on seaduslik, loobus tema õigusabifirma siiski halva avaliku tähelepanu tõttu Flendti veebilehtede võlglastega tegelemisest. Hjulmand on Taani telesaate vastu sealsele pressinõukogule kaebuse esitanud ja enda sõnul ka kohtusse pöördunud. Lahendeid veel pole.

Värvikas minevik on ka Morten Flendtil

Morten Flendti minevik pole ehk nii värvikas kui Hjulmandil, kuid siiski koorub ka tema taustast välja kelmikaid detaile. Flendt tunnistab, et oli sajandi alguses seotud ühe Skandinaavia telefoniseksi- ja veebi teel pornograafilise sisu esitamise äriga. Vanadest Rootsi välja­annetest selgub, et äri oli lihtne: saidi külastaja sai arve vastavalt sellele, kui kaua ta lehel viibis. Iga alustatud tund maksis 180 rootsi krooni.“See äri oli täiesti seaduslik,” kommenteerib Flendt vana äri ­e-kirja teel. “Oleks seal olnud mingigi kahtlus ebaseaduslikust tegevusest, oleks me saanud süüdistuse,” lisab ta.

 

Kes on kes

Morten Flendt

Sündinud 06.07.1967Omab Eestis registreeritud firmasid Askvoll Systems OÜ, Barents Systems OÜ, Group Commerce OÜ, Hadsel Interactive OÜ, HBF Nordic OÜ, I. K. A. FACTORING OÜ, Iveland Online OÜ, Karasjok Internet Sales OÜ, Larvik On Demand OÜ, LAW OFFICE JANSSEN & LARSEN OÜ, Meland International OÜ, Molde Internet Solutions OÜ, Moss Online OÜ, Posh OÜ, Ski Net Systems OÜ, Tana E-commerce OÜ, Voss InterWeb OÜÜkski firmadest pole äriregistrile esitanud majandusaasta aruannet.

Oyvind Hjulmand

Sündinud 04.01.1968Omab Eestis ametlikult Øyvind Hjulmand OÜd ning 11,36% Eesti Internet OÜst. Ülejäänud Eesti Internet OÜst kuulub USAs Delaware’is registeeritud Ishizaka Venture Capitalile. Kuulub lisaks enam kui 30 ettevõtte juhatusse.Sattus viimati Eesti meedia huviorbiiti, kui sai väärteo korras 9000 krooniga karistada 2008. aastal LHV aktsiamängu “Börsihai” ajal Tallinna börsiga manipuleerimise eest.

 

Tasub teada

Kuidas püütakse lihtsameelseid

Ettevõtte kodulehel pakutakse auto hindamisteenust.Sarnast teenust pakuvad paljud veebisaidid, tehes seda tasuta.Veebisaidil olev teave teenuse tingimuste kohta on segane või puudub info selle kohta, et teenus  on tasuline.Autoomanik täidab hindamiseks küsimustiku, kus muu hulgas küsitakse ka auto numbrit.Autonumbri järgi saadakse kätte omaniku andmed ning esitatakse talle arve.Enamik maksab arve ära.