Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Piret Reiljan
- 23. detsember 2013 kell 8:44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Maanteeameti veider hange
Maanteeamet maksab 7000 eurot numbri kohta oma ajakirja uuele peatoimetajale, kes on ameti ekstöötaja.
Möödunud nädalal teatas maanteeamet, et ameti ajakirja Teeleht uueks peatoimetajaks saab hiljuti maanteeameti avalike suhete osakonnast omal soovil lahkunud ekstöötaja Martti Naaber, kes on ka varem Teelehte teinud. Nelja ajakirjanumbri tasu Naabrile on lepingu järgi 28 000 eurot.Hanketingimused tekitavad kahtluse, et töökoht oli juba eos vahepeal FIEks hakanud Naabrile suunatud, kuna kandidaatidelt nõuti nii varasemat peatoimetamise kui ka avaliku sektori organisatsioonis töötamise kogemust. Hanke teise osaleja, Meta Advisory Groupi partner Andreas Kaju ütles Eesti Päevalehele, et sellised hanketingimused välistasid erasektori kogemusega toimetajad.Maanteeameti avalike suhete juht Meelis Kompus ütles Äripäevale, et väljamakseid hakatakse uuele Teelehe peatoimetajale Naabrile tegema igakuiselt. Igakuine tasu on fikseeritud ehk 28 000 eurot on jagatud 12 kuu peale. Kompuse sõnul sellele summale lisaks midagi ei maksta, fikseeritud tasu sisse peavad mahtuma kulutused töövahenditele, tasud kaasautoritele jne. Eelarvepiir kujunes Naabri arvutuste järgi, mis Kompuse sõnul ei hüpanud olulisel määral üle maanteeameti kavandatud hankemahust.Maanteeameti avalike suhete osakonnas on lausa kuus töötajat, kellest üks teeb küll praegu ajutiselt tööd väljaspool osakonda. Ometi ei suudeta Kompuse sõnul Teelehte osakonna olemasoleva ressursiga teha. „Ainuvõimalik lahendus on need töötunnid sisse osta,“ märkis Kompus. Ta selgitas, et tundub küll, et maanteeameti avalike suhete osakonnas on palju inimesi, kuid neil kõigil on erinevad ülesanded. Kompuse sõnul on varem püütud Teelehte ka osakonnas teha, aga see olevat päädinud sellega, et ajakiri ilmus nelja korra asemel kaks korda aastas.Miks üldse Teelehte vaja on? Kompus rääkis, et alles hiljuti lasi amet küsitleda oma koostööpartnereid, kellest 60% pidas Teelehte sisuliseks ja oluliseks infoallikaks. Teelehe tiraaž on 800-1000 eksemplari kandis, ajakirja saavad tasuta maanteeameti koostööpartnerid nagu ehitusfirmad, liikluskasvatusega seotud partnerid ja valitud raamatukogud. Ajalooliselt on Teeleht Kompuse sõnul olnud pigem siseleht, kuid on nüüd rohkem ka väljapoole suunatud.Lisaks peatoimetamisele kulutab maanteeamet aastas 10 000-15 000 eurot ajakirja väljaandmisele (trükk, levitamine jmt).Seda, miks Teelehe uuelt peatoimetajalt nõuti avalikus sektoris töötamise kogemust, põhjendas Kompus vajadusega, et toimetaja tunneks korda ja tavasid, mis valitsevad avaliku sektori organisatsioonis.Maanteeameti peadirektor Aivo Adamson ei soovinud Teelehe teemat kommenteerida ja suunas küsimused Kompusele.2012. aastal paljastas Äripäev maanteeameti endise juhtkonna lustireisid maksumaksja kulul. Pärast skandaali sai maanteeameti uueks juhiks Adamson.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Uuringud näitavad, et rämpstoit võib ajule kahjulikult mõjuda
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Suur ärikinnisvara ülevaade: büroopinnad löögi all, ladude äri jätkab buumimist
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.