Rendiloomaga saab rajada oma karja

Vjatšeslav Leedo Tuule Gruppi kuuluvad loomakasvatusettevõtted Audla OÜ ja Saare Veisekasvatus OÜ Saaremaal rendivad möödunud kevadest huvilistele lihaveiseid. Tänaseks on ettevõttel kolm lepingulist rentnikku, kes kokku rendivad 40 looma, rääkis ettevõtte veiste rentimise projektijuht Helerin Opp.

Rendihuvilisi oli rohkemgi, kuid kõik ei jõudnud selleks talveks vajalikke ettevalmistusi loomade võtmiseks teha. Palju küsitakse loomi lähenevaks kevadeks. Oppi sõnul võiks selle aasta lõpuks olla sõlmitud juba 40 rendilepingut. Loomi, keda rendile anda, jagub - praegu on nende karjas 3000 veist.

Üks rentnikest on Karalas 13 looma rendile võtnud põllumajandustudeng Mihkel Raud, kes on Saarte Häälele öelnud, et näeb rendiloomades head võimalust oma karjale aluse panemiseks, kuna iga teine karjas sündiv vasikas jääb temale.

Lihaveise pidamine ei nõua rendilevõtjalt suuri ettevalmistusi ja investeeringuid. Lihaveist võib Opi sõnul pidada ka väljas, kui seal on varjualune. Varjualuseks võib olla ka mets. Kõige olulisem lihaveise pidamisel on, et loomal oleks alati söök ees.

"Kui inimene võtab meiega ühendust ja soovib loomi rentida, siis vaatame kõik tingimused üle ja uurime inimese tausta, et ei oleks tegemist sellisega, kellelt on loomad ära võetud," selgitas Opp. "Vähemalt kord kuus käime rentniku juures kohapeal loomi üle vaatamas".

Kuna on nii vähe loomi peredesse läinud, siis on hea jälgida, kuidas loomad arenevad. Palju paremini on jälgitavad kui suures karjas.

Kõige enam kardavad rentijad looma suremist. Kes vastutab ja kahjusid kannab, sõltub sel juhul, kas tegemist oli inimese süü või õnnetusega.

"Kui lahkamisel selgub, et loomal oli sisemine häda, siis see on paratamatus ja nii oleks võinud temaga juhtuda ka meie karjas. Kui aga loom sureb kopsupõletikku, siis seda oleks saanud ravida ja looma päästa. Sellisel juhul peab rentnik looma välja maksma või asendama teise samaväärse veisega," rääkis Opp.

Kui on tegemist mitmeaastase rendilepinguga, siis enamjaolt on iga teine või iga kolmas vasikas rentijale tasuks. Rentija kohustus on hoolitseda söögi ja igapäevase kontrolli eest. Loomade paljundamine on eraldi kokkuleppe küsimus.

Üks tingimus siiski on - need vasikad, kes jäävad rentijale, peavad jõudma Saaremaa lihatööstusesse. Kui tegemist on pullvasikaga, siis kasvatatakse teda 1,5 aastat ja realiseeritakse Saaremaa lihatööstuse kaudu.

Kui inimene võtab rendile äsjavõõrutatud 6kuused vasikad ja kasvatab neid 1,5-2aastaseks, siis hüvitatakse rentnikule looma kaalu järgi nende kasvatus.

Kui inimesed tahavad ainult suveks rannakarjamaade puhastamiseks loomi rentida, siis peab rentija maksma looma eest renti. Kui suur on summa, Opp öelda ei osanud, sest ühtegi sellist lepingut neil veel tehtud ei ole.

Ehkki lihaveiste rentimisel on ettevõte orienteeritud eelkõige Saaremaale, et aidata taastada loomapidamist ja rannaalade korrashoidu, renditakse loomi ka mandrile.

Inimene, kes võtab rendile ohustatud tõugu looma, saab selleks küsida riigilt toetust. Ohustatud tõugu loomadeks loetakse eesti ja tori tõugu hobust, eesti raskeveohobust ning eesti maatõugu veist.

Eelmisel aastal sõlmiti Eestis 33 uut ohustatud tõugu looma rendilepingut, ütles rendilepingute üle arvet pidava veterinaar- ja toiduameti põllumajandusloomade aretuse büroo juhataja Maie Help. Kokku taotles mullu ohustatud tõugu looma pidamise toetust Eestis 820 loomapidajat 3100 loomale.

Ohustatud tõugu looma pidamise toetust maksab PRIA. Toetuse määr eesti hobuse ja tori hobuse pidamise eest on 186,62 eurot aastas, eesti raskeveohobuse pidamise eest 199,08 eurot aastas ja eesti maatõugu veise pidamise eest 196,21 eurot aastas. Viie aasta jooksul, mil toetust on makstud, on ohustatud tõugu loomade pidajate arv ja loomade arvukus kasvanud ligikaudu 10%.