Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia uus suund

    Rahandusminister Jürgen Ligi ootab Eesti Energialt investeerimise osas konservatiivsemat hoiakut. Ettevõtte tahab panustada õlitootmisse.

    Kui sa ei näe artiklit täismahus, siis vormista endale nädalane tasuta proovitellimus, minnes SIIA.
    “Kui kogu põlevkivi, mis meil kasutada on, keerata põlevkiviõli tootmiseks, siis me toodaks kaks miljonit tonni õli aastas,” ütles Eesti Energia juht Sandor Liive sel nädalal toimunud Maailma Energeeti­kanõukogu energiakonverentsil, kus ta tutvustas oma ettevõtte uut strateegiat.
    Ka Eesti Energia nõukogult heakskiidu saanud plaan seisneb selles, et elektrienergiat toodetakse õlitootmise kõrvalproduktidest – uttegaasist ja poolkoksist. Kõrvalprodukte saab põletada uutes kateldes ja kui vanemad katlad ära kukuvad, saab neid juurde ehitada. Nii suudetakse ära kasutada 80% põlevkivis olevast energiast, kusjuures saadav elektrienergia on väikese CO2-sisaldusega. Võrdluseks: näiteks Auvere valmiva elektrijaama efektiivsus on 40%.Liive tõi välja, et  üleminek saab toimuda samm-sammult. “Praeguse plaani puhul on investeerimis­samm 250 miljonit eurot ehk üks Enefit 280 seade. Paneme ühe käima, ehitame järgmise,” rääkis Liive.
    Õlitootmist võiks kümnekordistada. Nii võiks juba aastaks 2018 olla olemasoleva jaama kõrval püsti uus Enefit 280.“See ei vaja toetust ja annab tegelikult ka kindluse, et meil on olemas põlevkivist toodetud elektri­energiat rohkem, kui Eesti suudab tarbida,” rääkis Liive. Lisaks on tema sõnul siis ka põlevkiviõli, mida saab müüa, ja sellega saab investeeringule hea tootluse. Ta tahab õlitootmise aastaks 2025 kümnekordistada.Selle plaani murekoht on aga see, et esimene Enefit 280 ei tööta. Riigikogu liige, Eesti Põlevkivi endine juht Lembit Kaljuvee ütles, et tulpasid ja kasutegureid vaadates on plaan ilus, kuid millal esimene Enefit 280 käiku läheb, pole teada.
    “Nad võivad ilusaid plaane teha, aga reaalne elu näitab seda, et nad ei ole hakkama saanud – kaks aastat tagasi pidi esimene jaam esimest õli andma,” ütles ta. “Mul on jäänud selline mulje, et selles sektoris on raha rohkem kui mõistust. Suund on nagu õige, aga liiga suur tükk on võetud selle Enefit 280ga,” rääkis ta.Kõige suurema riskina nimetaski Kaljuvee seda, kas lõpuks mõistus probleemidest üle käib ja tehas tööle hakkab. “Praegu teevad nad kogu tehnoloogiale esimest ringi peale, aga asi on selles, et nad lähevad samm-sammult ja kui sa näiteks viienda sammu teed, siis viienda muutusega nõuab see esimene muutus jälle muutust,” selgitas ta.
    Liiga suur tükk? Kaljuvee sõnul on põlevkivi kütusena kapriisne, aga arvestada tuleb, et erinevad metallid ja erinevad temperatuurid käituvad erinevalt. “Teatud asju ei saa lõpuni välja arvutada. Konkreetses kohas arvutad välja, aga üks komponent muutub ja juba tekibki ummistus,” lisas ta.Kaljuvee arvates poleks pidanud nii suurt tükki ette võtma ja astuda oleks tulnud väiksema sammuga.
    Kommunikatsiooni õppetund. Samal ajal, kui vaadata ajagraafikut, peaks riigifirma juba järgmisel aastal uue õlitehase projektiga edasi minema.Liive sõnul on üks õppetund see, et tähtaegade lubamisega tuleb ettevaatlik olla. Ta vaidles vastu – päris kahte aastat need käivitamisraskused kestnud pole, sest esimene käivitus toimus 2012. aasta lõpus.“Igasuguste tähtaegadega, eriti optimistlikega, tuleb olla väga ettevaatlik. Tõsi on see, et me pole ju lihtsalt ehitanud mingit järjekordset seadet, mis meil kõrval töötab, vaid me tegime tehnilise innovatsiooni, me tegime selle kaks korda suuremaks,” rääkis ta.Liive sõnul on selge, et õlitehas paari kuu jooksul stabiilselt tööle veel ei hakka. “Me teame väga selgelt, milliseid muudatusi me tahame teha selle aasta esimese poole lõpuks. Enne teist poolaastat sel aastal stabiilset pikemaajalist tööd veel ei prognoosi ja me praegu planeerime maisse-juunisse sellist kahekuulist pikemat pausi, kus me isegi käivitusi ei tee,” rääkis Liive.Ta ei lubanud enam ühtegi konkreetset tähtaega: “Kindlasti anname teada, kui käima läheb.”
  • Hetkel kuum
Tarmo Toiger: IT-sektorist kostab appihüüdeid. Asi ongi tõsine Nortal muneb endiselt kuldmune
Palgaralli ITs jätkub, mis on juba tõsine oht sektori ettevõtete konkurentsivõimele, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga programmeerimise konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Palgaralli ITs jätkub, mis on juba tõsine oht sektori ettevõtete konkurentsivõimele, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga programmeerimise konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Hiina vastus majandusraskustele: triljoni jüääni võlakirjade emissioon
Hiina hakkab käesoleval nädalal müüma oma esimest triljoni jüääni (138 miljardit USA dollarit) suurust erakordselt pikaajalist riigivõlakirjade partiid, et turgutada maailma suuruselt teist majandust.
Hiina hakkab käesoleval nädalal müüma oma esimest triljoni jüääni (138 miljardit USA dollarit) suurust erakordselt pikaajalist riigivõlakirjade partiid, et turgutada maailma suuruselt teist majandust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti mõjukaim finantsjuht: need kolm õppetundi muutsid mu karjääri
Ühel mu tiimiliikmel oli kujunenud sügav depressioon ja ma olingi viimane inimene, kes teada sai, meenutab Sunly finantsjuht Lili Kirikal finantskonverentsi laval ühte valusamat hetke oma karjääris.
Ühel mu tiimiliikmel oli kujunenud sügav depressioon ja ma olingi viimane inimene, kes teada sai, meenutab Sunly finantsjuht Lili Kirikal finantskonverentsi laval ühte valusamat hetke oma karjääris.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Tartu ja Pärnu saavad kümneid miljoneid jalgrattateede ehitamiseks
Euroopa Liidu toel eraldatakse Pärnu linnale 12 miljonit eurot ja Tartu linnale pea 14 miljonit eurot jalgrattateede rajamiseks.
Euroopa Liidu toel eraldatakse Pärnu linnale 12 miljonit eurot ja Tartu linnale pea 14 miljonit eurot jalgrattateede rajamiseks.
Puuluubi Marko Veisson: 5Miinust kukkus tooli pealt maha, kui kuulsid, et ropendasin
Eurovisioonil Eestit esindav Puuluubi liige Marko Veisson rääkis, et folgiansambli ja 5Miinuse klapp on müstiliselt hea vaatamata vanuste ja žanri erinevustele.
Eurovisioonil Eestit esindav Puuluubi liige Marko Veisson rääkis, et folgiansambli ja 5Miinuse klapp on müstiliselt hea vaatamata vanuste ja žanri erinevustele.