Tartu Kunstimuuseum on välja tulnud kolme uue näitusega, millest kaks ajavad endale selga ununenud kultuurkihid.
Esimese korruse saalides avatud “Kampsunid ja Kostabid. Tartu näitusepaigad 1990–2014” taasetableerib Tartu kui murrangulistel 1990ndatel vilka kunstieluga linna.
Noor kuraator Triin Tulgiste on sukeldunud arhiividesse ja toonud sealt välja nii artikleid, fotosid näituste avamisest kui ka valiku märgilisi teoseid.
Kunstitehase toodang. Kampsunid seletavad ennast boheemlasliku ülikoolilinna kontekstis ise ära. Ent kes ei tea Kalev Mark Kostabi nime, ei tea Eesti skandaalsest kunstielust midagi.
1992. aastal oli Tartu kunstielu vaieldamatuks suursündmuseks Kostabi näitus, kus Eesti juurtega kuulsaim kunstnik ise ka kohal käis. Sellest kirjutasid kõik endast rohkem või vähem lugupidavad meediaväljaanded.
Kostabi sündis USAs Eesti immigrantide peres ja vallutas 1980. aastatel New Yorgi kunstielu ühe hoobiga. Liinitööl põhinevas Kostabi Worldi n-ö kunstitehases töötas sadu madalapalgalisi kunstitudengeid, kes Kostabi kavandite järgi maalisid.
Kostabi tööks jäi vaid signeerimine ja töö mitmesajakordse hinnaga mahamüümine. Sellega provotseeris Kostabi kunstiturgu ja -maailma enam, kui Andy Warhol kunagi oleks suutnud.
Teiselt korruselt algab kunstimuuseumi kaksikprojekt “kunstnikud kogudes”, kus kunstnikud Rauno Thomas Moss ja Flo Kasearu on töötanud muuseumi kollektsiooniga ning teinud oma kuraatorinäituse.
Maikade entsüklopeedia. Mossi näitus “Loodusmaagia – müstilised hetked Eesti kunstis” puhub eesti loodusele salapärase hinge sisse. Nii nagu Mossi enda looming on tihedalt põimunud läbi religiooni ja müstitsismi, nii peegelduvad tema vaated ka näitusel. Alates Oskar Kallisest ja Konrad Mäest käsitleb Moss looduse kui elava olendi kujutamist eesti kunstis Jaan Toomiku ning Anna Hõbemäeni välja. Flo Kasearu kureeritud “Valge maika” näitus on puhtakujuline valge maika entsüklopeedia. Kasearu on kogu eesti kunstiajaloost kullipilguga üle käinud ja pannud välja peaaegu kõik maalid, fotod ja videod, kus valge maika kuidagi teemaks on.
Kasearu on huvitanud, kuidas maika defineerib meest. Kõhna poisikese, metroseksuaali või higise lihamassi Kaur Kenderi seljas mõjub maika isemoodi.
Maal
“Kampsunid ja Kostabid”
Näitus on avatud 1. juunini
“Valge maika” ja “Loodusmaagia”
Näitused on avatud 8. juuniniTartu Kunstimuuseum, Raekoja plats 18, Tartu
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”