Välismaal teenib paremat intressi

Kuigi uudis inflatsiooni kukkumisest 0,2 protsendile peaks silmad särama panema kõigil hoiustajatel, kahvatub see rõõmusõnum Eesti rekordmadalate intressimäärade taustal. Jätkuvalt Euroopa riikide üht madalaimat protsenti põhjendavad pangad vähese konkurentsi ja hoiuste lühiajalisusega.

Euroopa Keskpanga läinud nädalal avaldatud statistika järgi oli Eesti kodumajapidamiste kuni aastase tähtajaga hoiuste keskmine intressimäär 0,38%, edestades üksnes Luksemburgi. Eurotsooni kõrgeimat ja Eesti pankade keskmisest pea kümme korda kõrgemat intressi maksavad hoiustajatele Rumeenia ja Bulgaaria pangad.

Nordea Balti säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht Ege Metsandi selgitusel deponeerivad eestlased eelkõige väga lühikeseks perioodiks ja seetõttu on lühiajaliste intressimäärade mõju keskmise kujunemisele väga suur. “Lääne-Euroopas on säästmine ja investeerimine rohkem levinud ning võib oletada, et kasutatakse pigem pikemaajalist hoiust ja sellest johtuvalt on ka keskmine intressimäär kõrgem,” leidis ta.

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask ütles, et euroala riikides on Euroopa Keskpanga intressitase kõigile võrdne, kuid erinev on pankade võime turult vahendeid kaasata. Samuti on Eestis kasvanud säästmine ning kuna hoiuste kasv on olnud laenuportfelli kasvust kiirem, siis on laenude-hoiuste suhe alanenud.

Kase kinnitusel on 60% Eesti majapidamiste hoiustest arvelduskontodel ning kuna madal intressimäär ei motiveeri tähtajalisele hoiusele raha paigutama, kasvab heitlike finantsturgude valguses see number tulevikus arvatavasti veelgi.

LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu märkis, et kuna laenude ja hoiuste suhe on paigas, ei ole pankadel vaja hoiuseid juurde otsida. Pigem tegeletakse intressikulu vähendamisega ja hoiuseintresside alandamisega, et panga efektiivsust suurendada. “Madalad hoiuseintressid on kinnituseks, et Eesti pangandussektor on tugev,” toonitas ta.

Lisaks majandusolukorrale sõltub konkreetse valuuta intressitase Metsandi sõnul riigi keskpanga baasintressist, panga krediidimarginaalist ehk panga üldisest finantseerimiskulust ja pankadevahelisest konkurentsist. OECD 2010. aastal tehtud uuringu põhjal eestlased hoiustamisel erinevaid võimalusi ei kaalu ja lepitakse vaid kodupanga pakutuga. Metsandi soovitab uurida ka teiste pankade võimalusi ning aidata seeläbi tugevdada konkurentsi pangandusturul.

Tõsiasjast, et eestlased hoiavad suuri rahasummasid hoiustel ja arvelduskontodel, võib Metsandi sõnul järeldada, et inimestel puudub veel piisav kogemus ja oskus olla oma säästudele parem peremees. “Inimesed pole teadvustanud võimalusi, mis lubaks osa rahast pikemaks perioodiks kõrvale panna, suunates selle näiteks investeerimisportfelli või vabatahtlikku pensionifondi,” möönis ta.

Kõigis ELi riikides on nii ettevõtete kui ka eraisikute  hoiused 100 000 euro ulatuses tagatud. Ideesse suunata oma lühiajalised säästud hoopis kümme korda kõrgemat intressi pakkuvate Bulgaaria või Rumeenia pankade hoiustesse suhtusid Eesti pankurid skeptiliselt.

Kilu kinnitusel on Lääne-Euroopa pankades konto avamine äärmiselt keeruline ning ka riskantne. “Ma ei tea küll ühtegi inimest, kes julgeks hoiustada Rumeenias, kohalikus pangas ja kohalikus valuutas,” märkis ta. “Valgevene pankadel on veel kõrgemad hoiuseintressid ja see on meile hulga lähemal, aga ka seal ei julge keegi hoiustada.”

Sama meelt oli Metsandi, kelle hinnangul tuleks enne välispankadesse hoiustamist koduturul kõik võimalused ära kasutada. “Kui eksisteeriksid sellised arbitraaživõimalused, kus sama riskiga saab rohkem tulu, siis oleks need juba ammu ära kasutatud,” tõdes ta.