Bauhof, Maxima ja Selver jätkavad kasvusammul

EKI teatel on jaekaubanduses ettevõtjate ootused võrreldes teiste majandusharudega kõige optimistlikumad. Kindlustunde tõusu taga on viimase kolme kuu parem müük, laovarude vähenemine ja paranenud müügiprognoos. Küsitluse järgi 66% kaupluste hinnangul müük järgneva kolme kuu jooksul suureneb ja töötajaid soovib juurde võtta 22% juhtidest. Kuue kuu pärast on ettevõtjate hinnangul ärikonjunktuur sama (nii arvas 75% juhtidest) või parem (nii arvas 23% juhtidest).

Bauhof Groupi turundusdirektori Britte Maidra sõnul on 2014. aasta ettevõtte jaoks hästi alanud, kuna ehitus- ja aiakaupade sektoris on eriti oluline mõjutaja ilm. "Lumevaene talv ja varajane kevad on tublisti kaasa aidanud ehitus- ja aiakaupade müügile. Seda, et tarbijad on optimistlikumad, tõdesime juba 2013 aasta kevadel, mil selgus, et eestlased on majandususaldusindeksi osas optimistlikumad kui keskmised eurooplased," ütles Maidra.

Maidra sõnul on nende sektori puhul kindlasti oluline välja tuua, et kodu on koht, kuhu ollakse valmis investeerima, parandades sellega oma elukvaliteeti täna ja ühtlasi hoides ja tõstes kinnisvara väärtust juhuks, kui tulevikus seda müüa soovitakse. Turundusdirektor usub, et ka teine kvartal tuleb ettevõtte jaoks hea.

Maidra teatel suurendas Bauhof detsembris kollektiivi, kui ettevõte avas 13. kaupluse Mustika keskuses. Samuti plaanib ettevõte tänavu võtta hooajatöölisi mitmetesse Bauhofi Aiaparadiisidesse.

Selveri müügidirektori Kristi Lombi sõnul kasvas Selveri käive esimeses kvartalis 3,6 protsenti ning ettevõte prognoosib mõõdukat käibe kasvu ka edaspidiseks. Lomp lisas, et jaekaubanduse konkurentsiolukord on väga tihe ning heade tulemuste eelduseks on paindlik ja efektiivne tegutsemine. Lombi teatel avab Selver tänavu teise kaupluse Narvas ja järgmisel aastal poe Viimsis, mis kasvatab ka ettevõtte töötajate arvu.

Maxima Eesti kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid näeb optimistliku kindlustunde teguritena viimaste aastatega tõusnud palku. Tema sõnul pole Eestis näiteks tööpuudust karta, kuna näeb palju töökuulutusi. Kuigi ettevõtte müügikasv ei ole tänavu nii kiire kui eelmistel aastatel, siis käive ikkagi suureneb ning seda võib Erilaiu teatel võtta positiivse märgina.

Maxima järgib üldist trendi, mille järgi soovivad kauplejad lähikuudel müüki suurendada ning töötajaid juurde võtta. „Oleme ikka veel arengufaasis, kus tahame turgu võita ja plaanime avada uusi kauplusi,“ ütles Erilaid.

Samal ajal jätab kaupluseketi esindaja õhku ettevaatliku noodi, viidates välisteguritele nagu näiteks oodatust aeglasem majanduskasv Euroopas ja Ukraina kriis. Majanduses toimuv seisak hakkab mõjutama ka tarbijate ostukäitumist. „Millal need tegurid Eestisse jõuavad, on väga raske ennustada nagu ka seda, millal või millega lõppeb Ukraina kriis,“ ütles Erilaid.

Mustema stsenaariumi korral on Maxima valmis tagavaraplaaniks, mida rakendati ka 2008.-2009. aastal, kui külmutati laienemisprojekte. „Oht tarbimise vähenemiseks on olemas ning selleks tuleb valmis olla,“ märkis Erilaid. „Tuleb olla paindlik. Kui ei tundu õige avada uusi poode, siis me seda ka ei tee.“

EKI küsitluse andmetel näevad kuue kuu perspektiivis ärikonjunktuuri halvenemist kolmandik logistikafirmadest ja neljandik transpordifirmadest ning põhjuseks eelkõige Venemaa-Ukraina kriisiga seostuvad võimalikud rahvusvahelise kaubanduse tõrked.

Ekspedeerimis- ja logistikafirma Ace Logistics Estonia tegevjuht Andres Matkur seob ettevõtte käekäigu otse väliskaubandusega. Tema sõnul on näha mingeid ohumärke, kuid mitte Ukrainast või Venemaalt. Pigem hoiab kindlustunnet tagasi Soome, Skandinaavia ja Euroopa üldine majandusolukord.

Kuna suur osa ettevõtte tegevusest liigub ka Lääne-Euroopa suunal, siis täna jätkab logistikafirma stabiilse rütmiga.

„Ukraina kriis mõjutab meid lühiajaliselt väga vähe. Pigem mõjutab Euroopa riikide üldine majanduslik seisak, eriti Soome ja Rootsi majandusseis,“ ütles Matkur.

Kuue kuu perspektiivis näeb Matkur ärikonjunktuuri halvenemist sarnaselt kolmandikule logistikafirmadele. Näiteks Ukraina sündmused täna veel lühiajaliselt Eesti logistikasektorit oluliselt ei mõjuta, kuid kui kriis peaks kaasama terve riigi, siis võivad Matkuri hinnangul jääda tulevased mõjud hoomamatuks.