Nõmmela: bitcoin on praegu eksperiment

Keskpank jälgib innovatsioone ja ilmselge on, et suurem trend saab alguse väiksemast eksperimendist. Tuleb aru saada, et tänapäeva reguleerimata virtuaalvaluutade teema toimub kasutajate enda vastutusel. See põhineb usaldusel ja see usaldus ja vastutus käivad seetõttu ka käsikäes.

Virtuaalvaluutad on ka investeerimisobjektid. Ei saa öelda, et need oleks täna väga laialdaselt kasutusel maksevahendina. Me näeme selles selgeid huvisid, kus üks soovib näiteks teenida väärtuse tõusu pealt tasu ja teine pool tahab luua globaalset maksekeskkonda selles eksperimendis.

Kui me võrdleme virtuaalrahade käsitlust teiste rahadega, siis siin konkreetselt puuduvad klienti kaitsvad meetmed. Selline tavaklient, kes ei ole väga nutikas ega tea kõiki krüptograafia nurgataguseid, ei saa aru, mis tal siis täpselt juhtus ja siis ta kipub tulema võimude juurde õigust nõudma. Tahame rõhutada, et osalege selles eksperimendis, aga kui midagi kaotate, ärge tulge võimude käest õigust nõudma.

Kuna bitcoin on arenemas globaalse võrguna, siis puudub ka keskne organisatsioon, kelle poole pöörduda. Virtuaalvaluutad on sündinud selle mõttega, et nad on täna väga algusfaasis. Tänane virtuaalvaluutade turumaht on 4,3 miljardit eurot, millest bitcoini osa moodustab 90%. Mis ei tähenda küll seda, et see ei võiks kasvada ega areneda.

Bitcoinimakseid on vähe, ööpäevas umbes 60-70 tuhat tehingut. Näiteks Eesti kaardimaksete maht päevas on 650 000 tehingut. Nii laialdaselt bitcoin veel kasutuses pole, kuid 10 aasta pärast võib seis olla teine.

Maksevahend saab kasvada siis, kui tema järele tekib vajadus. Palju kasutatud Sushicati näite põhjal võib öelda, et see lihtne inimene saab oma sushi kätte ka sularaha või kaardiga.

Isiklikult arvan, et virtuaalvaluutad on tulnud, et jääda. Küll nad siis jäävad, kui nad oma eksperimendifaasis edasi maksavad. Praegu on tegemist väga huvitava hetkega, kuidas edasi minnakse ja milliseid lahendused tulevad.