Aeg kaitsta teenitud tulu

Äripäeva eksperiment on tõestanud, et finantsteadmisi mitte omav inimene võib suuta edukalt aktsiatesse investeerida.

Teoreetiliselt sai 16. aprillil 2009 nelja Tallinna börsi firmasse investeeritud 10 000 krooni ehk kokku 40 000 krooni. Toona oli tegemist enam-vähem minimaalse summaga, mis väikese aktsiaportfelli koostamiseks Tallinna börsil vaja läheks.

Hinnates eksperimenti nüüd, viis aastat hiljem, võime öelda, et tegu oli õnnestunud ettevõtmisega. Äripäeva tollase börsitoimetaja Tarvo Vaarmetsa hüpotees, et investeerimisest mitte midagi teadev inimene võib õige ajastuse korral teenida priske kasumi, leidis kinnitust.

Kaks aktsiat tõid kasumi

Vaadates rahakühveldusindeksit lähemalt, siis kasum tuli kahe aktsia toel, samas kui ülejäänud kaks tahtsid indeksit madalamale kiskuda.

Tõeline silmarõõm on Olympic EG aktsia, mis enam kui neljakordistas algse üle 600-eurose investeeringu. Tallinki 159% tootlus on samuti vägagi muljetavaldav. Kuigi indeks ei arvesta makstud dividende, siis koos nendega oleks Olympic enam kui viiekordistanud algse investeeringu ning Tallink näidanud 175% tootlust.

Arco ja Baltika jäid miinusesse

Arco Vara ja Baltika on samas tõelised pettumused olnud. Selle viie aasta jooksul Arco ümber toimunud draamat ei saaks ühe leheartikliga kokkugi võtta ja kuigi firma on teinud kannapöörde, siis mitte taastunud aktsia peegeldab pingelist finantsseisu ja firma tegelikku väärtust.

Baltika pole samal ajal suutnud endiselt jalgu korralikult alla saada ja loodetud jooksmise asemel lonkab üht jalga. Nende kahe ettevõtte ebaedust on tingitud ka meie indeksi üha suurem hälve viimase kolme aasta jooksul võrreldes Nasdaq OMXT indeksiga.

Finantsturud sunnivad konservatiivsemaks

Ilmselgelt on ajad muutunud. MSCI maailma indeks on meie omale järele jõudnud, turud üle maailma on tegemas uusi või mitmete aastate tippe. Praeguses seisus on mitmed mainekad analüütikud ja turuosalised prognoosinud aktsiatele külg ees kõikumist või lausa kukkumist.

Näiteks USA suurim aktsiaindeks S&P 500 on praeguseks 670 päeva kaubelnud ilma 10% korrektsioonita. Ajalooline keskmine on 161 päeva! Tallinna börs on oma vähese likviidsuse tõttu ülejäänud maailma turgudest paraku üsna mõjutatud. Nii saime meiega tunda näiteks Jaapani maavärinat raputamas siinset turgu 2011. aastal.

Teenitud tulu tasub asuda kaitsma

Kui 2009. aastal oli finantskriis teinud aktsiad üliodavateks, siis praegu on olukord vastupidine - aastaid kestnud ralli on väärtpaberid teinud kalliks. Mida sellises olukorras ette võtta investoril, kes pole tuleviku suhtes kindel, ent kel on käes rahakühveldusindeksiga teenitud 5000 eurot?

Siinkohal on loogiline teha riskivõtmisele vastupidine samm ja asuda oma teenitud raha kaitsma. Ei, me ei pane raha kaduvväikse intressimääraga hoiusele, vaid investeerime ikka aktsiatesse, kuna soovime siiski ka kehval ajal viisakaid tootlusnumbreid näha.

Teenitud 5153 eurost premeerime end 153 euro jagu jäätise ja limonaadiga. Alles jäänud 5000 eurot jagame võrdselt nelja Tallinna börsi ettevõtte vahel. Kehval ajal jooksevad investorid üldjuhul dividendiaktsiatesse ja firmadesse, millel on kindel sissetulek.

Mõistagi Tallinna börsi väiksus seab omad piirangud ja ideaalseid firmasid me ei leia siit. Küll aga peaks olema ettevõte regulaarne dividendimaksja ja tema aktsia kasumi-hinna suhe (P/E) ei tohiks olla väga suur.

Tutvustame uut Tallinna dividendiindeksit

Uude nn Tallinna dividendiindeksisse toome tagasi Tallinki aktsia, mis küll veidi kõrge kasumi-hinna suhte (P/E 14,1x) juures omab tugevat ärimudelit ja firma P/B (turuhind/raamatupidamislik väärtus) suhtarv 0,71 on atraktiivne.

Loodetavasti kujuneb eesseisvate aastate jooksul Tallinkist Tallinna börsi kindlaim ja suurim dividendi maksja. Tallinna Kaubamaja on samuti kindel valik oma madala P/E (7,6x) ja 7,1% dividenditootluse tõttu.

Kui räägime dividendidest Tallinna börsil, siis mõistagi tuleb kohe Tallinna Vesi meelde. Murelikuks teeb vaid fakt, et veefirma aktsia on 2008. aasta suve tasemel. Sellele vaatamata on tegu kindla ja tulusa äriga. Kui me võrdleme teiste kasumis Tallinna börsi firmadega, siis 11 ettevõttest neli on kõrgema P/E suhtarvuga.

Indeksi must lammas on Silvano FG. Firma on viimased viis aastat maksnud omanikutulu ning uskuge või mitte, aga tegu on Tallinna börsi suurimat dividenditootlust pakkuva aktsiaga.

Paraku tuleneb see tugevalt kukkunud aktsia hinnast, mis on kahe teraga mõõk. Ühelt poolt on firma aktsia odav (P/E 8,5x) ja nagu rahakühveldusindeks näitas, siis ajastus on äärmiselt oluline. Teisalt on aktsia hind kukkunud põhjusega, sest Silvanol on peamistel turgudel (Venemaa, Ukraina, Valgevene) ees seismas tõelised väljakutsed. Lootus siiski jääb, et firma püsib kasumlikuna, frantsiisiäri kasv neutraliseerib muud negatiivsed tegurid, aktsia asub taas tõusuteele ning omanikutulu väljamaksmisega jätkatakse.

TAUST

Rahakühveldusindeks sai viieseks

Viis aastat tagasi tutvustas Äripäeva börsitoimetaja Tarvo Vaarmets nn Tallinna börsi rahakühveldusindeksit. Selle eesmärk oli näidata, et õige ajastuse korral suudab finantsteadmisi mitte omav tavaline inimene huupi Tallinna börsile investeerides teenida korraliku kasumi.

Idee oli lihtne - osta koledal masendusajal võrdse osakaaluga nelja riskantset Tallinna börsi ettevõtet ja hoida pöialt, et nad pankrotti ei läheks ning vähemalt ühe firma aktsia teeb kiire tõusu.

Vaarmets meenutab, et aluseks sai toona võetud kõige madalama P/B (turuhinna/raamatupidamisliku) suhtarvuga börsifirmad ning lisaks veel vaadatud, millised väärtpaberid on kõrgtasemelt kõige enam alla tulnud.

Näitlik aktsiaportfell sai koostatud neljast aktsiast, et minimeerida riski, et üks või kaks pankrotti terve aktsiaportfelli nulli viivad. Valituks osutusid Baltika, Arco Vara, Tallink Grupp ja Olympic EG.

Kuidas muutus viie aastaga Äripäeva koostatud riskantne aktsiaportfell?