Rosimannuse tõde

"Saan aru, et minu suhtes langetatud ebaõiglane otsus tuginebki põhiosas lausetele minu väidetava, mitte vahetu, vaid kolmanda isiku kaudu käiva psühholoogilise mõju kohta teisele täiskasvanud inimesele," teatas Rosimannus muu hulgas. Ka kinnitas ta, et tal ei jää muud üle, kui kohtuotsus edasi kaevata. 

Avaldame järgnevalt Rosimannuse kirjaliku pöördumise muutmata kujul:

"Olen nüüd jõudnud veidi lähemalt tutvuda ka kohtuotsuse põhjendustega, mis lükkasid ümber valdava enamuse selles majandusvaidluses meie vastaspoole leiutatud konstruktsioonidest. Kuna enamik neist vastaspoole väidetest on ka ajakirjanduses kajastatud, siis saadan teile mõned tähelepanekud:

Pangaülekanded. Palju üritati ažiotaaži tekitada sellest, kes ikkagi tegi hagejate poolt välja nopitud ülekanded. Kohus kinnitas üle, et ükski ülekanne, mida hageja üritas mulle või Keidule omistada, ei ole tehtud meie poolt. Lisaks nimetas kohus asjakohatuks hageja käsitlust, kus meie vastu esitatud nõuded nende Väino Pentuse tehtud ülekannetega seoti.

1) Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viie nõudega ei seondu ükski viidatud ülekanne. Hageja ei ole väitnud ega välja toonud, et ühegi ülekandega, milliseid ta seostab kostjaid Rain Rosimannuse või Keit Pentus-Rosimannusega, oleks tekitatud hagejale kahju. Hageja väited selle kohta, et ülekannete tegemine muutis nad nn varidirektoriteks, on asjakohatud, sest Eesti kehtiv seadus ega kohtupraktika ei tunnusta varidirektori mõistet ega näe ette, et varidirektoriks saaks pidada isikut, kes teostab ettevõtte pangakontodelt ülekandeid. Veelgi enam, Eesti kehtiv seadus ega kohtupraktika ei näe ette, et nn varidirektori suhtes, kes teostab kontodelt ülekandeid, kohalduks automaatselt sama vastutus, mis kohaldub formaalsete juhatuse liikmete suhtes. Seetõttu on hageja vastavasisuline käsitlus hageja nõuete kontekstis asjakohatu.

2) Kohus nõustub, et IP-aadresside kaudu ei ole võimalik kindlaks teha, kes ülekandeid tegi. Iseenesest ei ole välistatud, et Keit Pentus-Rosimannus või Rain Rosimannus oleksid võinud teha ülekandeid Väino Pentuselt saadud kasutajatunnustega, kuid asjas kogutud tõenditest nähtub, et 03.05.2010.a kell 15.08 ja kell 15.09 viibisid nad kindlasti Riigikogu istungil ega saanud seetõttu teha ülekandeid paar minutit varem ehk kell 14:55. 06.05.2010.a olid nad samuti kella 10-st Riigikogu istungil ega saanud teha ülekandeid kell 10.01. 31.05.2010.a osalesid nad alates kella 15.00-st Riigikogu istungil ega saanud teha ülekandeid samal päeval kell 14:53. Riigikogu istungi stenogrammist 08.06.2010.a (toimiku 4. kd, lk 147-208) nähtub, et istungil osales Keit Pentus aseesimehena, võttes korduvalt sõna, mistõttu võib järeldada, et ta viibis istungil kogu selle toimumise aja jooksul ega saanud samal ajal teha ülekandeid.

3) Tunnistajana üle kuulatud Väino Pentus (toimiku 15. kd, lk 9-16) selgitas, et ta tegi hulgaliselt ülekandeid. Haiglas viibimise ajal ei olnud tal ligipääsu Internetile ning seetõttu käis ta palju haiglast väljas. Väino Pentuse sõnul keegi teine tema panga kasutajatunnuseid ei kasutanud. Haiglas viibimise ajal külastas Väino Pentus tihti oma tütart, sest tal oli vaja kasutada arvutit ülekannete tegemiseks. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja väited kostjate Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse poolt Autorollo OÜ kontolt ülekannete tegemise kohta ei ole tõendatud. Ainuüksi IP-aadressi järgi ei saa tuvastada konkreetset isikut, kes ülekandeid tegi. Ülekandeid, mis on tehtud kostjatega seostatavatelt IP-aadressidelt, on tehtud Väino Pentuse kasutajatunnustega ning ta on kinnitanud, et tegi ülekanded ise. Samuti on tõendatud, et Väino Pentusel oli võimalik haiglast väljas käia ning selleks ei olnud talle seatud piiranguid. Kohus kordab veel kord, et käsitles ülekannatega seotud küsimusi vaid selleks, et vastata hageja väidetele. Isegi juhul, kui oleks leidnud tõendamist mõne ülekande tegemine kostja Keit Pentus-Rosimannuse või Rain Rosimannuse poolt, ei tõendaks see hageja nõudeid, sest hageja ei ole kahjunõuete esitamisel tuginenud ühelegi tema viidatud ülekandele.

E-kirjad. Samuti aplombiga hagejate poolt ajakirjandusele "tilgutatud" e-kirjade kohta leiab kohus, et "hageja järeldused e-kirjadest on meelevaldsed ja liialt kaugeleulatuvad." /---e-kirjade pinnalt ei saa järeldada, et kostjad Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus oleksid asunud Autorollo OÜ igapäevaselt juhtima või et nad oleksid olnud enne või pärast 2010.a aprilli Autorollo OÜ nn varidirektorid või tegelikud omanikud."

4) Kohus leiab, et sarnaselt hageja viidatud ülekannetega ei saa enamikku hageja viidatud e-kirju otseselt seostada ühegi hageja kahjunõudega. /…/ Antud e-kirjadest võib kohtu hinnangul järeldada, et kostja Keit Pentus-Rosimannus ei olnud varem Autorollo OÜ tegevusega kokku puutunud, sest ta pidi ennast raamatupidajale tutvustama. Samuti ta teavitas raamatupidajat, et on sunnitud Autorollo OÜ asjadega ise tegelema isa haigestumise tõttu. Viidatud e-kirju ei ole võimalik seostada ühegagi hageja viiest nõudest.  /…/ Samal päeval on Janos Sillamaa saatnud e-kirja ka Keit Pentus-Rosimannusele (koopia saajate real on Siim Roode ja Rain Rosimannus), tehes talle ettepaneku asuda Autorollo OÜ varasid päästma enne, kui pank hakkab sõidukeid ära võtma. Eeltoodud e-kirjast nähtub kohtu hinnangul see, et ettepaneku asuda Autorollo OÜ varasid kõrvaldama tegi tegelikult Janos Sillamaa kostjatele, mitte vastupidi. Milles täpselt pidi seisnema Janos Sillamaa hinnangul vara päästmine, e-kirja alusel siiski järeldada ei saa. /…/ Kohus leiab, et antud e-kirja ei saa seostada ühegagi hageja viiest nõudest ning selle pinnalt ei saa ka järeldada, et kostja Keit Pentus-Rosimannus asus ise ülekandeid tegema. Asjaolu, et ta varem Autorollo OÜ igapäevase tegevusega kursis ei olnud, tõendab asjaolu, et Keit Pentus-Rosimannus ei olnud enne raamatupidajale e-kirja saatmist teadlik sellest, kes ja kuidas ettevõttes ülekandeid tegi.

5)  Kõiki eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et e-kirjade pinnalt ei saa järeldada, et kostjad Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus oleksid asunud Autorollo OÜ igapäevaselt juhtima või et nad oleksid olnud enne või pärast 2010.a aprilli Autorollo OÜ nn varidirektorid või tegelikud omanikud. Hageja järeldused e-kirjadest on meelevaldsed ja liialt kaugeleulatuvad. Kostjad on küll soovinud saada ettevõtte kohta informatsiooni ning on andnud mõningaid töötajaid puudutavaid korraldusi, kuid need ei ole seostatavad ühegi hageja nõudega. Nagu kohus eelnevalt juba rõhutas, ei näe Eesti kehtiv õigus ette varidirektori regulatsiooni ega sätesta, et nn varidirektori suhtes oleksid automaatselt kohaldatavad juhatuse liikme vastutuse sätted. Seetõttu ei saa üksikute korralduste andmisest järeldada, et kostjad on automaatselt vastutavad kõigi hageja viie kahjunõude puhul.

AutoHills. Kohus on lükanud ümber hagejate konstruktsiooni, nagu oleks Keit osalenud AutoHillsi asutamisega seotud otsuste vastu võtmisel. Küll aga on kohus pidanud ses osas minu peamiseks teoks mu jaoks õiguslikult täiesti arusaamatut asja - psühholoogilist mõju Väino Pentusele, mida ma olevat rakendanud Siim Roode kaudu. Sisuliselt möönab kohus, et ehkki pole otseseid tõendeid, mis seoksid mind Autohillsi asutamist puudutanud otsustega, oli mul müstiline psühholoogiline mõju.

6) Asjas kogutud tõendid ei tõenda kogumis seda, et Keit Pentus-Rosimannus mõjutas Autorollo OÜ juhatuse liiget Väino Pentust tegema AutoHills OÜ asutamisega seonduvaid tehinguid, mis tõid kaasa kahju Autorollo OÜ vastu. TsMS § 436 lg 3 sätestab, et kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurija, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. /../ Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kostja Keit Pentus-Rosimannus pidi olema teadlik Autorollo OÜ majanduslikust olukorrast ning oli üheks isikuks, kes võis anda Siim Roodele juhiseid. Samuti nähtub tõenditest, et kostja Keit Pentus-Rosimannus pidi olema teadlik AutoHills OÜ asutamisest. Seda aga, et kostja Keit Pentus-Rosimannus oleks andnud Siim Roodele korralduse AutoHills OÜ asutada või oleks temaga AutoHills OÜ asutamise küsimust arutanud, e-kirjadest siiski järeldada ei saa. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et Keit Pentus-Rosimannus oleks huvi tundnud AutoHills OÜ asutamise või Autorollo OÜ sõidukite vastu. Samuti ei saa tõenditest järeldada, et Keit Pentus-Rosimannus mõjutas oma isa Väino Pentust AutoHills OÜ asutamisega seotud tehingute tegemisel. Hageja väidet, et kõik kostjad sõlmisid omavahel kokkuleppe Autorollo OÜ varatuks muutmise eesmärgil, asjas kogutud tõendid ei tõenda.

7) Hinnates kogumis kolmandate isikute Janos Sillamaa ja Tiit Pohla ütlusi, leiab kohus, et nende ütlused ei tõenda kostja Keit Pentus-Rosimannuse osalemist AutoHills OÜ asutamisega seotud otsuste vastuvõtmisel. Kolmandad isikud ei ole välja toonud ühtegi korraldust või juhist, mida Keit Pentus-Rosimannus oleks seoses AutoHills OÜ asutamisega andnud neile või Väino Pentusele. Nende ütlustest ei saa järeldada, et kostja oleks Autorollo OÜ juhatuse liiget Väino Pentust AutoHills OÜ asutamisel mõjutanud. Ainuüksi asjaolust, et kostja palus talle e-kirjad edasi saata, seesugust mõjutamist seoses AutoHills OÜ asutamisega järeldada ei saa. /…/ Asjas puuduvad otsesed ja kaudsed tõendid selle kohta, et kostja Keit Pentus-Rosimannus oleks faktiliselt mõjutanud Väino Pentust tegema AutoHills OÜ asutamisega seotud vaidlusaluseid tehinguid. Tunnistajad on kostja isiklikku seotust nende tehingutega eitanud. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et hageja esimene nõue tuleb kostja Keit Pentus-Rosimannuse suhtes jätta rahuldamata.

8) Kohus nõustub kostja Rain Rosimannuse väidetega, et asjas ei ole kogutud otseseid tõendeid, mis viitaksid AutoHills OÜ asutamisele ja sellega seotud tehingute tegemisele Rain Rosimannuse juhiste alusel. Samas nähtub asjas kogutud tõenditest, et Rain Rosimannus omas Väino Pentuse üle usalduse kaudu psühholoogilist mõju ning seda mõju ta teostas Siim Roode kaudu.

Käsundusleping. Selle vastaspoole konstruktsiooni kohta leidis kohus, et minu ja Keidu kohta esitatud väited on täielikult tõendamata. Vastaspoole konstruktsiooni "varidirektorite" kohta nimetas kohus kohatuks.

9) Kohus leiab, et hageja alternatiivsed väited käsunduslepingu sõlmimise kohta Autorollo OÜ ja kostjate Rain Rosimannuse ning Keit Pentus-Rosimannuse vahel on täielikult tõendamata. Vastava käsunduslepingu sõlmimise kohta ei ole hageja tõendeid esitanud ning sellise käsunduslepingu olemasolu ei saa järeldada hageja viidatud e-kirjadest, asjas üle kuulatud tunnistajate ning kolmandate isikute ütlustest. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus oleksid avaldanud tahet mistahes käsunduslepingu sõlmimiseks Autorollo OÜ-ga. Hageja ei ole tõendanud, mis oli vastava käsundi sisuks. Kohus nõustub kostjate Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse väidetega, et TsÜS § 68 lg 4 järgi loetakse vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Seadusest ei tulene, et käsunduslepingut saaks lugeda sõlmituks käsundisaajate vaikimise või tegevusetuse tõttu. Kohus nõustub kostjate väidetega, et hageja seisukohad on vastuolulised. Kui hageja väidete kohaselt vastutavad kostjad kahju õigusvastase tekitamise eest ÄS § 1671 järgi seetõttu, et nad on Autorollo OÜ juhatuse liiget mõjutanud, ei saa kostjad olla samaaegselt sõlminud käsunduslepingu Autorollo OÜ-ga. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja esimest nõuet kostja Keit Pentus-Rosimannuse vastu ei saa rahuldada ka alternatiivsel alusel ehk väidetava Autorollo OÜ-ga sõlmitud käsunduslepingu rikkumise tõttu.

Kassa ja sularaha. Kohus leidis, et väited, nagu oleks Autorollos olnud 2010. aasta kevadel üle 220 000 euro sularaha, ei vasta tõele. Kuivõrd keegi kostjatest raha 2010.a aprillis ega hiljem kõrvaldada ei saanud, on asjakohatud hageja väited, et tõendeid raha kasutamise kohta peavad esitama kostjad. Kuna varasemalt on läbi käinud ka Moiseevi nimi, siis on vajalik vast üle märkida, et Roman Moiseev ise on kinnitanud, et talle on täiesti tundmatud teiste kõrval nii mina kui Keit.

10) Kohus leiab, et hageja teine nõue kostjate vastu tuleb jätta rahuldamata. Hageja on antud nõude alusena viidanud asjaolule, et seisuga 19.04.2010.a oli Autorollo OÜ kassas raha summas 220 889,65 eurot, mida pankroti väljakuulutamise ajaks enam olemas ei olnud, mistõttu kostja kõrvaldasid raha 2010.a kevadel ja suvel ning varjasid raha kõrvaldamist fiktiivsete laenulepingutega. Tegelikult on asjas kogutud tõenditega tõendatud, et seisuga 19.04.2010.a Autorollo OÜ-l hageja viidatud sularaha summat ei olnud ning raha oli ettevõtte kontodelt välja võetud juba varem. Kohus on hagimenetluses asja lahendamisel TsMS § 5 lg 1 järgi seotud poolte esitatud asjaolude ja taotlusega ning peab lähtuma nõudest. Seega ei saa kohus asjas kogutud tõendite pinnalt asuda hageja nõude alust ümber formuleerima ega rahuldada hageja nõuet kostjate vastu mõnel sellisel alusel, millele hageja ise tuginenud ei ole. Kuna asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et Autorollo OÜ-l oleks seisuga 19.04.2010.a olnud hageja viidatud summas raha, ei saa hageja teist nõuet ühegi kostja vastu rahuldada ühelgi hageja poolt esile toodud alternatiivsel alusel. Kohus selgitas hagejale 26.06.2013.a eelistungil (toimiku 6. kd, lk 44-49), et väljendist „nö sularaha“ ei saa järeldada, et tegemist oli reaalselt olemasoleva sularahaga. Asja sisulisel arutamisel 04.06.2014.a selgitas kohus hagejale, et kogutud tõenditest ei nähtu hageja väidetud sularahasumma olemasolu 2010.a aprillis (toimiku 15. kd, lk 125-132). Vaatamata kohtu selgitustele jäi hageja enda esitatud nõude aluse juurde. TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama oma väiteid. Hageja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et Autorollo OÜ-l oli 2010.a aprillis 220 889,65 eurot. Kuivõrd hageja ei ole sellise summa olemasolu tõendanud, ei saanud ükski kostjatest raha kõrvaldada hageja viidatud perioodil. Hageja väited, et kostjad oleksid pidanud tagama raha säilimine ning tähtsust ei oma see, kuidas raha täpselt kasutati, on asjakohatud. /…/ Kohus leiab, et pankrotihalduri järeldused Autorollo OÜ-l püsiva maksejõuetuse kujunemise aja kohta on iseenesest vastuolus käesolevas menetluses esitatud halduri väitega, et Autorollo OÜ-l oli seisuga 19.04.2010.a olemas 220 889,65 eurot sularaha. /…/ Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et Autorollo OÜ-l ei saanud seisuga 19.04.2010.a olla kassas ega muul moel olemas hageja viidatud sularaha summat. Hageja on nõude esitamisel tuginenud ainult raamatupidaja Maris Metsise 25.04.2010.a e-kirjas toodule, kuid raamatupidaja tõi esile üksnes raamatupidamisliku kassa puudujäägi, mitte ei viidanud raha reaalsele olemasolule. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud Autorollo OÜ-l tema viidatud summa olemasolu 2010.a aprillis, ei ole tõendatud hageja väited selle kohta, et keegi kostjatest eraldi või kostjad kooskõlastatult koos oleksid sularaha kõrvaldanud 2010.a aprillis või hiljem 2010.a jooksul. Kuivõrd keegi kosjatest raha 2010.a aprillis ega hiljem kõrvaldada ei saanud, on asjakohatud hageja väited, et tõendeid raha kasutamise kohta peavad esitama kostjad.

11) Roman Moiseevi ülekuulamise protokollist kriminaalasjas nr 12730000126 tuleneb, et ta kuulis alles Eesti Ekspressi ajakirjaniku käest Väino Pentuse ning Autorollo OÜ nimesid. /…/ Lisaks Väino Pentusele olid talle tundmatud ka Tiit Pohl, Janos Sillamaa, Siim Roode, Rain Rosimannus, Keit Pentus-Rosimannus ja Erkki Kibbermann.

Autorollo pankrotiavalduse mitteesitamise sidumine minu ja Keiduga  lükati samuti kohtu poolt tagasi. "Asjas kogutud tõenditest ei nähtu otseselt ega kaudselt, et kostjad Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus oleksid mõjutanud Autorollo OÜ juhatuse liikmeid mitte esitama võlgniku pankrotiavaldust. Seesugust mõjutamist ei nähtu ühestki asjas kogutud tõenditest ega kohtule esitatud e-kirjadest. /---/ Seetõttu ei kuulu hageja antud nõue kostjate Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse vastu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud antud nõude osas kostjate poolt õigusvastase teo toimepanekut ÄS § 1671 lg 1 mõistes. Hageja ei ole isegi välja toonud, millal ja kuidas oleksid kostjad nimtatud õigusvastase teo toime pannud."

12) Kohus palus hagejal 27.09.2013.a eelistungil selgitada, kuidas on kostjatele Keit Pentus-Rosimannusele ja Rain Rosimannusele ette heidetav pankrotiavalduse õigeaegne esitamata jätmine, kui see on juhatuse liikmete kohustus, kuid vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja oma nõuet täiendavalt põhjendanud ega tõendanud. Kohus on käesolevas asjas juba tuvastanud, et hageja käsitlus varidirektorite õiguslikust vastutusest ja selle samastamisest formaalsete juhatuse liikmete vastutusega ei ole kohane ega tulene Eestis kehtivast õigusest. Seetõttu võiksid kostjad Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus vastutada ÄS  1671 lg 1 järgi vaid siis, kui nad oleksid mõjutanud Autorollo OÜ juhatuse liikmeid mitte esitama ise ettevõtte pankrotiavaldust. Seesugust mõjutamist ei nähtu otseselt ega kaudselt kohtule esitatud tõenditest.

13) Hageja antud nõue kostjate Keit Pentus-Rosimannuse, Rain Rosimannuse ja OÜ Roode & Partnerid vastu tuleb jätta rahuldamata. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu otseselt ega kaudselt, et kostjad Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus oleksid mõjutanud Autorollo OÜ juhatuse liikmeid mitte esitama võlgniku pankrotiavaldust. Seesugust mõjutamist ei nähtu ühestki asjas kogutud tõenditest ega kohtule esitatud e-kirjadest. Kohus saab otsuse tegemisel tugineda üksnes asjas kogutud tõenditele. Autorollo OÜ juhatuse liikmed Väino Pentus, Tiit Pohl ja Janos Sillamaa on eitanud, et nad oleksid kostjate Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannusega arutanud pankrotiavalduse esitamise küsimust või et viimased oleksid neid selles osas mõjutanud. Keit Pentus-Rosimannusel ja Rain Rosimannusel endal ei olnud seadusest tulenevat kohustust ega õigust esitada Autorollo OÜ nimel võlgniku pankrotiavaldust kohtule. Seetõttu ei kuulu hageja antud nõue kostjate Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse vastu rahuldamisele, sest hageja ei ole tõendanud antud nõude osas kostjate poolt õigusvastase teo toimepanekut ÄS § 1671 lg 1 mõistes. Hageja ei ole isegi välja toonud, millal ja kuidas oleksid kostjad nimtatud õigusvastase teo toime pannud.

Nõuete pantimine jäi kohtu otsusega samuti minu ja Keidu vastu täielikult rahuldamata. Kohus leiab, et "Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud antud nõude puhul kummagi kostja õigusvastast tegu ÄS § 1671 lg 1 mõistes ega ühtegi muud õigusvastast tegu."

14) Kohus leiab, et hageja neljas nõue tuleb kostjate Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse vastu jätta täielikult rahuldamata. Kohus nõustub kostjatega, et ühestki asjas kogutud tõendist ei nähtu nimetatud kostjate otsest või kaudset seost Arco Transport OÜ-le ja TranTec OÜ-le saadetud nõude pantimise teatiste koostamise, allkirjastamise või edastamisega. Kohus saab otsuse tegemisel tugineda ainult asjas kogutud tõenditele. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad Keit Pentus-Rosimannus ja Rain Rosimannus oleksid omandanud nõude pantimise teatiste alusel üle kantud summasid. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud antud nõude puhul kummagi kostja õigusvastast tegu ÄS § 1671 lg 1 mõistes ega ühtegi muud õigusvastast tegu. Tõendamata on hageja väited, et nõuete pantimisteadete allkirjastamisel tegutses Väino Pentus kostjate Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse loodud infoväljas. Panditeatiste allkirjastamise ajal ei viibinud Väino Pentus enam haiglas. Kostjate poolt Väino Pentuse mõjutamist antud osas hageja samuti tõendanud ei ole. Hageja väited, et kostjad oleksid pidanud tagama Autorollo OÜ vara säilimise või oleksid ise pidanud esitama Autorollo OÜ esindajatena võlgniku pankrotiavalduse, on põhjendamatud. Kohus on juba käesolevas lahendis tuvastanud, et Eesti kehtiv õigus ei reguleeri hageja viidatud varidirektori mõistet ega laienda nn varidirektoritele formaalsete juhatuse liikmete õigusi ega kohustusi.

Varade võõrandamise, sh Ford Turneo kohta leidis kohus, et nõue minu ja Keidu vastu tuleb jätta rahuldamata.

15) Samas ei nähtu ühestki asjas kogutud tõendist, et kostjad Rain Rosimannus või Keit Pentus-Rosimannus oleksid mõjutanud Väino Pentust sõiduki võõrandamistehingu sõlmimisel. Hageja ei ole vastavaid asjaolusid välja toonud, vaid on kostjate vastu nõude esitamisel tuginenud ekslikule väitele, et nn varidirektoritena laienesid kostjatele formaalsete juhatuse liikmete kohustused ja vastutus, kuid sellist võrdsustamist kehtiv seadus ette ei näe. Seega tuleb hageja nõue kostjate Keit Pentus-Rosimannuse ja Rain Rosimannuse vastu jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud kostjate poolt õigusvastase teo toimepanekut ÄS § 1671 lg 1 mõistes.

16) Kohus nõustub iseenesest kostjate väidetega, et hageja ei ole tõendanud kahe avariilise haagise võõrandamist LKW Trucks OÜ-le alla nende turuväärtuse. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et haagised võõrandati Autorollo OÜ-le kahjulikel tingimustel ehk turuväärtusest odavamalt, ei ole kohtu hinnangul võimalik rahuldada viidatud tehingust tulenevat nõuet kostja Rain Rosimannuse vastu. Nõude rahuldamine kostja Rain Rosimannuse vastu eeldaks ÄS § 1671 lg 1 mõistes õigusvastase teo toimepanekut ning sellest tulenevalt VÕS § 127 lg 4 alusel kahju tekkimist äriühingule. Janos Sillamaa ütlustega on tõendatud, et kahe avariilise sõiduki võõrandamistehingu sõlmimiseks mõjutas Autorollo OÜ juhatuse liikmeid Väino Pentust ja Janos Sillamaad kostja Rain Rosimannus. Samas ei saa asjas kogutud tõenditest järeldada, et tehingust endast tulenes osaühingule kahju. Kui sõidukid võõrandati nende turuväärtuse alusel ja tasu oleks kantud Autorollo OÜ-le, oleks osaühing saanud vastu samaväärse soorituse. Seda, et Rain Rosimannus oleks mõjutanud pärast tehingu tegemist Väino Pentust viisil, kus saadaolevad summad kanti mitte Autorollo OÜ kontole, vaid Renaldo Invest OÜ kontole, asjas kogutud tõenditest ei nähtu. Tegemist on üksnes hageja spekulatsiooniga, mida teised asjas kogutud tõendid ei toeta. Asjas puuduvad otsesed või kaudsed tõendid selle kohta, et Rain Rosimannus oleks andnud Väino Pentusele korraldusi või juhiseid alla kirjutada nõuete pantimise teatisi, milliste alusel kanti Autorollo OÜ-le tasumisele kuuluvad summad Renaldo Invest OÜ-le. Seega ei saa kahe avariilise haagise müügilepingust tuleneva kahju nõuet kostja Rain Rosimannuse vastu rahuldada, sest temapoolne mõjutamine tehingu tegemiseks iseenesest Autorollo OÜ-le kahju ei tekitanud.

Lisaks soovin seoses ülejäänud detailidega osundada paarile minu jaoks olulisele asjaolule, milles minu vaade kohtu omast minu hinnangul rohkem tõe poole püüdleb:

1) Kohus väidab punktis 457: 10.05.2010.a saatis Rain Rosimannus Janos Sillamaale kirja, milles ta andis korralduse pakkida kõik olulised dokumendid kastidesse ja visata ebaoluline minema. Samuti soovis ta teada, millised on üürilepingu lõpetamise tingimused ning palus autojuhtidele teatada, et nad ei tülitaks Väino Pentust tema telefonile helistamisega. Samal päeval saatis Rain Rosimannus veel teise e-kirja, kus ta palus Janos Sillamaal teada anda, kui kastid on koos, sest siis tuleb keegi kastidele, samuti arvutitele ja printeritele järele. Antud e-kirja võib seostada hageja viienda nõudega, mis puudutab Autorollo OÜ vallasvara kõrvaldamist.

Mina pole sellises kontekstis mingit korraldust andnud. Ma üksnes vahendasin firma omaniku ja juhatuse liikme otsust tuua enne ettevõtte kontori üürimise lõpetamist sealt ära kõik seaduse järgi säilitamisele kuuluvad dokumendid ja kõne all olevad arvutid ja printerid. Omanik ja juhatuse liige soovis kulude kärpimise eesmärgil kontori üürimist lõpetada, ettevõtte vara arvuti ja printeri näol aga asus selles kontoris. Mul paluti aidata see ära tuua, mida ma ka tegin, paludes seal samas kontoris igapäevaselt elaval juhatuse liikmel Janos Sillamaal need eelnevalt kokku pakkida. Nimetatud arvuti ja printer pole kunagi olnud kauem minu valduses kui sellel konkreetsel päeval teel Lasnamäe kontorist Väino Pentuse elukohta Viimsis ja need mõlemad on täna minu teada pankrotihalduri valduses.

2) Kohus väidab punktis 458: Rain Rosimannus saatis Tiit Pohlale 22.04.2010.a tekstisõnumi, milles ta muuhulgas avaldas: „2) kui Sa peaksid telefonitsi, mailitsi või füüsiliselt Väinole läheneda üritada, lasen ma kohtul seada lähenemiskeelu 3) kui Sa veel kord peaksid tegema Sulle mittekuuluva firma arvelt ülekande, teen avalduse politseisse. Rain“. Eeltoodud SMSi ei saa kohtu hinnangul seostada ühegi hageja nõudega. Samuti ei saa sellest teha järeldust, et Rain Rosimannus ei lubanud Tiit Pohlal teostada oma juhatuse liikme kohustusi, sest seesugust keeldu sõnumist ei järeldu.

Selle minu SMSi sisu näitab üheselt, et mul polnud Autorollo igapäevaste tegemiste osas mingit adekvaatset teadmist. SMSi saatmise hetkel oli Väino Pentus mulle avaldanud, et ta on avastanud, et keegi on juba teinud firma kontolt tal juhatuse liikme Janos Sillamaa poolt teha palutud ülekanded ja ma olin juhatuse liikmelt Janos Sillamaalt järele pärides telefonitsi kuulnud, et see “keegi”, kes need ülekanded tegi, oli Tiit Pohl. Kuna ma polnud Autorollo asjadega ülemäära hästi kursis, arvasin, et Tiit Pohl on kasutanud Väino Pentuse ajutist eemalolekut ära firma kontode ebaseaduslikuks kaaperdamiseks, sest minu teadmise kohaselt oli Tiit Pohl Autorollo Väinole maha müünud ja juhatusest lahkunud. Mul polnud mingit teadmist selle kohta, et Pohlast on vahepeal jälle saanud Autorollo juhatuse liige. Meie peres olid sel hetkel üsna keerulised ajad.

3) Kohus väidab punktis 579: Samas nähtub asjas kogutud tõenditest, et Rain Rosimannus omas Väino Pentuse üle usalduse kaudu psühholoogilist mõju ning seda mõju ta teostas Siim Roode kaudu. /…/ Kohus leiab, et psühholoogiline mõjutamine ei pruugi alati olla vahetu, vaid võib toimuda kellegi kaudu. Samuti võib teole kaasaaitamine seisneda selles, et isikule soovitatakse või antakse nõu kasutada täiesti usaldusväärse advokaadi abi /…/.

Saan aru, et minu suhtes täna langetatud ebaõiglane otsus tuginebki põhiosas nendele lausetele minu väidetava, MITTE VAHETU, VAID KOLMANDA ISIKU KAUDU KÄIVA PSÜHHOLOOGILISE MÕJU kohta teisele täiskasvanud inimesele. 

Ma olen tõesti sõnatu ega oska end selliste väidete vastu mitte kuidagi kaitsta. Mind ennast on elus vahetult mõjutanud kümned inimesed vanematest alates kuni sadade heade sõpradeni välja, mitte-vahetult aga ilmselt lausa tuhanded, kuid kordagi pole mulle elus tulnud pähe mõte, et nemad, ja mitte mina ise, vastutavad minu igapäevaste otsuste eest.

4) Kohus väidab: Rain Rosimannus oli täielikult teadlik AutoHills OÜ asutamistehingutest, samuti tundis ta huvi ettevõtte edasise käekäigu suhtes. Ta pidi olema teadlik sellest, et AutoHills OÜ asutamisega seotud tehingud on toimunud Väino Pentuse isiklikes huvides, kuid ei olnud Autorollo OÜ huvides. Vaatamata sellele ei avaldanud ta Väino Pentusele, et Siim Roode poolt korraldatud tehingud ei ole Autorollo OÜ huvides ning tegemist ei saa olla usaldusväärse nõuandega. Kirjeldatud olukorras toimis Rain Rosimannus vastupidiselt – abistas igati Väino Pentust suhtlemisel Siim Roodega ning vajadusel leppis tema eest kokku tehingute vormistamiseks vajalikke notari aegu. Seega mõjutas Rain Rosimannus koos Siim Roodega Väino Pentust psühholoogiliselt teostama hageja poolt esile toodud tehinguid.

Kohus lähtub siin kahjuks ekslikest eeldusest. Mul puudus igasugune huvi ja soov omada kokkupuudet endale võõra ettevõtlusvaldkonna ja firma tegemistega väljaspool neid konkreetseid väheseid olukordi, kui abikaasa isa seda spetsiaalselt palus. Mul polnud mingit huvi, ammugi kohustust hoida ennast igapäevaselt kursis võõra ettevõtte igapäevategevuse detailidega või kirjavahetusega, ammugi mitte kompetentsi ega voli otsustada asjade üle, mille tähendused ei olnud mulle lõpuni selged ega pidanudki selged olema. 

Ainus Autohillsi asutamise põhjendus, mida mina kunagi kuulnud olen ja mida ma olen ka ausalt Väino Pentusele vahendanud oli järgmine: Autorollo peamiseks probleemiks on tolle omandamisega Autorollole kaela tulnud liiga suur pangalaen (Autorollo omandanud firma ja Autorollo ühinesid, omandamisega seotud pangalaen jäi pärast omandamist Autorollo enda kanda), tütarettevõtte Autohills asutamine võimaldab ettevõttel majandustegevusega jätkata, kuni emaettevõte pangaga vaidleb selle üle, kas Autorollo hind omandamisel oli müüja Tiit Pohla poolt panga jaoks üles petetud või mitte. Mul polnud ega pole tänaseni mingit sisulist kompetentsi selle väite õigsuse üle otsustamiseks.

Ma ei mäleta, et ma kunagi oleksin Väino Pentuse eest kokku leppinud mingeid notariaegu, see tundub mulle täiesti ebausutav.

5) Kohus väidab: Kuivõrd kostja Rain Rosimannus ei tõendanud arvuti Dell Latitude enda valdusesse mittevõtmist või Väino Pentusele üleandmist ega õigusliku aluse olemasolu arvuti enda valdusesse võtmisel, vastutab kostja VÕS § 1037 lg 1 alusel.

Ma ei tea, et keegi oleks kunagi kohtuprotsessi käigus pärinud minu esindajailt konkreetselt arvuti Dell Latitude saatuse kohta, juttu oli ainult täpsustamata “arvutitest". Ma ei tea sellest Dell Latitude’st midagi, sest Autorollo kontorist Väino Pentuse elukohta viidud vara hulgas pole seda kunagi olnud. Pärisin enda harimiseks Väino Pentuselt sellise arvuti saatuse kohta, kes avaldas mulle järgmist: Autorollol oli ainult üks punase kaanega Dell Latitude laptop, mille ostis endale tööalaseks kasutamiseks Autorollo juhatuse liige Tiit Pohl, see arvuti on olnud alati ja kogu aeg üksnes Tiit Pohla käsutuses ja selle edasise saatuse kohta tuleb pärida üksnes Tiit Pohlalt.

6) Kohus väidab: Siim Roode ei olnud palgatud abistama mitte ainult Autorollo OÜ-d, vaid Väino Pentust ning viimase perekonna liikmeid.

Täiesti arusaamatu on kohtu väide, et perekond Pentuse Autorolloga mitte seotud liikmed (mitte ettevõte Autorollo või selle juhtimisega seotud isikud) vajasid kõrvalise, võõra juriidilise nõustaja abi. Milleks õieti?

7) Kohus ei mööna oma otsuses kordagi, et protsessis kolmanda osapoolne kaasatud Autorollo juhatuse liikmetel Tiit Pohlal ja Janos Sillamaal on oma juhatuse liikme seadusejärgsete kohustuste täitmatajätmisest tulenevalt otsene motiiv (kriminaal- jm vastutusest vabanemiseks) tunnistada mida iganes minu jt asjasse mittepuutuvate menetlusosaliste vastu. Paraku möönab kohus võimalikku erapooletust Väino Pentuse väidetes, kuid peab ilma igasuguse kahtluseta usaldusväärseteks hageja Teet Järvekülje väiteid, ehkki Teet Järveküljel on enda suvaliste väidete esitamiseks sellisel kujul otsene rahalise kasu saamise motiiv.

Ülekohtust lõppotsust ja ülaltoodud ebatäpsusi arvestades ei jää mul midagi muud üle, kui otsus edasi kaevata."