Äripäeva käsutuses olevale infole tuginedes kerkib teravalt küsimus, miks ei ole prokuratuur tänases Äripäevas kirjeldatava maksupettuse uurimises kahtlustust esitanud Jürgen Järvikule.
Kohtuotsus
Riigikohus kohustas avaldama alljärgneva ebaõige väite ümberlükkamise teate:
AS Äripäev on 11.juuli 2014 ajalehes Äripäev artiklis “Skeem: kütus “pesti” maksudest puhtaks” avaldanud väite, mille kohaselt Jürgen Järviku huve on väidetavas maksupettuse skeemis esindanud teiste hulgas advokaadid Kari-Paavo Koch ja Tambet Mullari.Selline väide on eksitav ja ei vasta tegelikkusele. Lisaks võib ajalehe Äripäev 11. juuli 2014 artiklitest “Skeem: kütus “pesti” maksudest puhtaks” ja “Müsteerium: Miks Järvik kahtlustusest pääses?” jääda mulje, justnagu oleksid vandeadvokaadid Kari-Paavo Koch ja Tambet Mullari teadlikult ja artiklites nimetatud isikutega kooskõlastatult osalenud artiklites kajastatud väidetavas maksupettuse skeemis. Selline väide on samuti eksitav ja ei vasta tegelikkusele.
Nimelt on Järviku seosed skeemiga ilmsed. Järvik on end erinevas suhtluses presenteerinud petuskeemis kasutatud firmade esindajana, kuigi avalike andmete põhjal polnud ta ettevõtetega seotud. Ta on osalenud arvukates kirjavahetustes skeemis kasutatud ettevõtete äritegevuse teemal ja seda mitte passiivselt, vaid asjade korraldajana.
Äripäeva käsutuses olevast kirjavahetusest ilmneb muu hulgas, et üks Järviku ja Kalevi värvatud asjaajajaist on 2012. aasta aprillis skeemi osapooltele, sh Kalevile ja Järvikule, kirjutanud, et "vastavalt Marko ja Jürgeni poolt minule antud volituste alusel hakkan Groupi siseselt tegelema "pilla-palla" asjade ümberkorraldamisega".
Kummalisel kombel on ka ühe Eestis tegutseva kommertspanga riskiosakonna töötaja skeemis osalenud kütusefirma OK Oili laenusaamist nõustades muu hulgas kirjavahetuses osundanud, et “korrastatud grupi struktuur kopeeritavas versioonis, kus omanikena on Jürgen ja Kalev isiklikult (jätame variisikud välja), kuna 5,5 miljoni eurose laenuriski korral pole see adekvaatne.”
Äripäeva andmeil on Järviku huve skeemis esindanud teiste hulgas advokaadid Kari-Paavo Koch ja Tambet Mullari. Koch ei lükanud seda infot Äripäeva küsimuste peale ümber, samas aga lükkas ta ümber info, nagu oleks tema ise või tema büroo kunagi esindanud Marko Kalevit. Samas võisid advokaadid lisaks Järvikule Kalevi asemel esindada hoopis mõnd Kalevi lähikondset.
Eeltoodu ja ka muu info valguses tekib küsimus, miks ei ole prokuratuur kahtlustust esitanud Järvikule, samas kui Kalev viibis uurimise tõttu vahi all ning on algusest peale kahtlustatav olnud?
Kriminaalsasja juhtiva Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõuniku Arno Põdra vahendatud selgitus oli napp: "Kuriteokahtlustuse ja hiljem süüdistuse saab isikule esitada siis, kui uurimisel on kogutud piisavalt tõendeid, et ta võib olla kuriteo toime pannud. Kriminaalmenetluses on tõendamisnõuded kõrged ja ainuüksi sellest ei piisa, et mõnda inimest mingite sündmustega seostatakse."
Antud kriminaalasjas on kahtlustatavad 12 eraisikut ja 2 juriidilist isikut. Prokuratuur valmistub asja kohtusse saatmiseks, eeluurimine on lõppenud.
KES ON KESJürgen Järvik (38)Omal ajal sai tuntuks hiigelvõlad maha jätnud Q Vara asutaja ja ühe omanikuna.On olnud uurimise all kinnisvarafirmast Revalhaus vara kantimise tõttu.Väidetavalt on püüdnud ajada kiirlaenuäri koos Carmen Kassiga advokaadi varjus.Kütuseärisse ilmus koos varemgi temaga koos skeemitanud Marko Kaleviga. Ka kütuseäris peitis ta enda huve advokaatide abil.Järviku elukaaslane on Äripäeva andmeil Aina Ambrosius, kes aastaid tagasi oli nt Meelis Laoga soojades suhetes. Koos on Järvik ja Ambrosius olnud ka kohtu all maksuskeemi tõttu ühe korteriga.
Seotud lood
Harju maakohus kuulutas täna välja Q Vara asutajana ja ühe omanikuna tuntust kogunud Jürgen Järviku pankroti.
Maksupettuses ja kuritegeliku ühenduse organiseerimises süüdistatav Marko Kalev sisuliselt loobus täna kohtus ütluste andmisest, kuna tema kaitsja Andres Simson jättis kasutamata esmaõiguse Kalevi küsitlemisel.
Marko Kalev ja tema kolm kompanjoni mõisteti täna kokkuleppemenetluse tulemusel süüdi maksupettuses, neid karistati tingimisi vangistusega ja Kalevilt mõisteti välja ka üle miljoni euro.
Äripäev kaebas Euroopa Inimõiguste Kohtusse Eesti Riigikohtu otsuse, mis kohustas Äripäeva ümber lükkama väiteid, mida toimetuse hinnangul pole kunagi esitatud.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.