Kireks pankrotid

23 aastat tagasi Tartu linnakohtus kohtuistungi sekretärina alustanud Ene Ahas ei ole tüüpiline advokaat. Tal ei ole ambitsiooni olla advokaadibüroo omanikeringis, ta ei jahi tunnustust ega soovi särada edetabelites.

Tänavuses advokaatide dividendide edetabelis on Ahas küll 38 710 euroga 78. kohal, kuid järgmisel aastal me teda tabelist ei leia.

Pärast vandeadvokaadi eksami sooritamist asutas Ahas 2011. aasta suvel omanimelise advokaadibüroo, millega liitus sama aasta oktoobris vandeadvokaat Enno Heringson. Büroo sai nimeks - Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO.

“Ennoga büroo pidamine oli juhuste kokkulangemine, teadsin teda juba varasemast ajast ning teadsin ka seda, et tema mõlgutas mõtteid selles suunas, et võiks asutada büroo,” räägib Ahas. 

Kui büroo sai asutatud ja töö läks käima, siis tekkis küsimus, mis edasi. “Advokaadibüroo juhtimise ja partneriks olemisega kaasneb ka vastutus ja see võtab oma aja. Selles rollis ei ole võimalik teha 100% oma tööd. Olen olemuselt rohkem käivitaja tüüp,” märgib Ahas.

Loobus partneri rollist. Selle aasta maist on Ahase asutatud advokaadibüroo nimi nelja tähe võrra lühem. “Büroopidaja rollis sain aru, et see ei ole nii palju väärt, et hoida sellest kinni. Perekond ja isiklik elu on olulisemad kui karjäär,” ütles Ahas.

“Saan teha seda, mis mulle endale sobib ja mis mulle meeldib. Saan valida, millega tegelen. See tagab sisemise rahu ja ka materiaalselt ei ole partneri staatusest loobumine väga suur tagasilöök,” põhjendab Ahas otsust.

“Mingisugust tüli meil partneriga ei olnud, läksime sõbralikult lahku. Tundsin, et kui minul endal ei ole sisemist soovi olla partner, siis on aus astuda kõrvale ja anda kellelegi teisele võimalus,” lisab Ahas.

Kohtume Ahasega tema uues töökohas, advokaadibüroos Sirel & Partnerid, kus ta on töötanud kaks kuud. Ta valis tööandja endale ise. Meeldiv kollektiiv, head töötingimused, äriõigusega seotud oskusteave, toetus, loetleb Ahas valitud tööandja tugevusi. Ta ei tahtnud minna suurde büroosse, kus on mitukümmend advokaati.

Ahase sõnul on Sirel & Partnerite advokaadid ühiskondlikult aktiivsed, büroo võtab enda kanda ühiskondlikke projekte ja on nähtav.

Tal oli võimalus jääda ka oma loodud büroosse, aga ta ei pidanud seda mõistlikuks. “Mis moodi, et teeme ümberkorraldusi sisemiselt, aga mitte välimiselt?” küsib Ahas kulmu kortsutades.

Kohtutöö pani esialgu majandust eelistama. Advokaadiks saamine oli Ahase jaoks asjade loomulik käik, sest pärast keskkooli lõpetamist läks ta tööle kohtusse. Algul oli sekretär, siis assistent, asjaajaja ning konsultant. Kohtus töötamine peletas teda algul advokaadikutsest eemale.

“Tundsin, et puutudes iga päev kokku probleemidega, kaotan usalduse kaasinimeste vastu, ja seetõttu loobusin esmasest kavatsusest minna õppima juurat. Läksin hoopis õppima majandust,” meenutab Ahas.

See otsus jäi aga kripeldama ning lõpuks asus ta paralleelselt majandusega õppima ka juurat. See on üks põhjus, miks Ahase kireks on pankrotiprotsessid ning miks talle meeldib töötada pankrotihaldurina.

Ta tõdeb, et pankrotihaldurina tegutsedes on olnud hetki, kus ta on mõelnud, et nüüd aitab. Umbes aasta tagasi otsustaski ta, et rohkem pankrotiasju ei võta ja lõpetab haldurina tegutsemise, kuid muutis siiski meelt. Põhjuseks olid toona mõned kohtuotsused, näiteks Eesti Taara pankrotiasi, kus vaatamata tuvastatud juhtimisvigadele andis kohus õiguse juhatuse liikmetele.

“Need kohtuprotsessid tekitasid küsimuse, milleks üldse ma pean pankrotihaldurina panustama maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisele ja juhtimisvigadega tekitatud kahju väljanõudmisele, kui kogu kohtusüsteem on vastu ja kõikidel on ükskõik,” räägib Ahas.

Süveneb detailidesse. Ahast iseloomustades on öeldud, et ta on kuri pankrotihaldur ja norib palju, ajab detaile taga. “Minu jaoks on oluline teada saada, mis tegelikult toimus ja mis pankrotistumise kaasa tõi,” tõrjub Ahas kriitikat.

Ahas peab enda eeliseks pankrotihaldurina just seda, et lisaks juurale on tal ka majandusharidus. Mitte ükski äriühing, kus ta on olnud ametis ajutise pankrotihaldurina, pole pankrotti läinud. On vale arvata, et haldur on isiklikult huvitatud ettevõtte pankrotistumisest, et siis see-läbi suuremat tasu saada, tõdeb Ahas.

Tema keerulisemad pankrotiprotsessid on olnud Werol Tehased, Glaskek, Norby Telecom. “Elus on juhtunud, et mind on tundmatus kohas vette visatud,” lisab ta.

Ahase esimene pankrotiasi oli Favora, millega oli seotud palju huvigruppe. Menetluse keskel jõudis osa võlausaldajaid võlgnikuga kokkuleppele ning ühel päeval tegi pankrotitoimkond ettepaneku kohtule esitatud hagid tagasi võtta ning vara teatud tingimustel maha müüa.

“Astusin tagasi, sest ei pidanud seda õigeks. Pärast seda ähvardas osa võlausaldajaid, et minuga on lõpp ja ühtegi asja ma rohkem ei saa,” meenutab Ahas.

Töö pankrotihaldurina nõuab tema sõnul sihikindlust ning seda, et sa ei lase ennast mõjutada. “Kui olukord läheb talumatuks ja tekib oht minu või minu lähedaste elule, tervisele, siis ma astun tagasi. Käsu ja ähvarduste peale ei tee ma midagi,” räägib ta.

Valmis tegema ka erikontrolli. Lisaks pankrotiasjadele tegeleb Ahas advokaadina ka erikontrollidega ja perekonnaasjadega. Tavaliselt teevad erikontrolle majandusküsimustes audiitorid ja õiguslikes küsimustes advokaadid.

“Minul on paar klienti, kes ei vaja audiitori teenuseid, vaid soovivad teada, kas juhatuse liige on näiteks pettuse toime pannud, milline on kahju suurus ja sissenõudmise võimalused,” sõnab Ahas. “Pankrotihalduritest ja advokaatidest ei tea ma kedagi, kes oleks valmis majandus- ja õigusküsimustes komplekset erikontrolli tegema. Mina teen.”

Perekonnaõiguse küsimuste lahendamine on lisandunud talle iseenesest, kuna ta on palju olnud seotud heategevusega. Perekonnaasjades püüab Ahas tegeleda nende juhtumitega, mille kaudu on võimalik kujundada kohtupraktikat ja nii saavutada muudatusi ka laiemas plaanis.

Ta lisab, et perekonnaasjadega paljud kolleegid ei tegele, sest see nõuab teatud omadusi – pead suutma juhtida nii iseenda kui ka kliendi emotsioone, et mitte läbi põleda. “Pead aru saama, kas klient suudab seda asja ikkagi kohtus lõpuni ajada ja see on tema tegelik soov ja huvi, millega ta advokaadi poole pöördub, ning kasutama ära võimalused kokkuleppel asja lahendamiseks,” selgitab Ahas.

Heategevus tõi tunnustuse. Tänavu tunnustas Eesti Advokatuuri juhatus Ahast ühiskondliku ja vabatahtliku tegevuse kategoorias aasta advokaadi tiitliga. Tunnustuse üheks põhjuseks oli Ahase panus Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti Advokatuuri heategevusprojekti, kus advokaadid nõustavad tasuta perekonnaõigusega seotud küsimustes. Samuti kuulus Ahas lastekaitseseaduse väljatöötajate hulka.

“Ma ei tee ühtegi asja selle pärast, et keegi märkaks seda. Heategevusest on saanud elu loomulik osa. Mingi hetk sa tunned, et sul on ühiskonnale midagi vastu anda,” sõnab ta.

Autor: Alyona Stadnik, Aivar Hundimägi