Pensionisambad on vaid kaotus

Mõis tunnistas, et temale on Äripäeva tõstatud teema „Minu finantstulevik – kelle asi see on?“ vägagi hingelähedane. Mida vanemaks saad, seda rohkem hakkad selle peale mõtlema, rääkis ta. „Mina olen 58.“

Mõis jagab Äripäeva vaadet, et igaüks peaks oma finantstulevikku ise aktiivselt kujundama, aga tuletab meelde, et variante on rohkemgi: kindlustada saab nii iseenda kui ka ema ja laste tulevikku. „Eesmärk peaks olema, et minu sugulased ei peaks minu pärast kannatama. Katsun oma asjad niimoodi korraldada, et nad on tulevikus minu eest hoolitsemisest vabad.“ Mõis möönab, et elus on oma osa ka juhustel ja mõni õnnetu juhus võib kelle tahes oma sugulasele koormaks teha, aga: „Ise peab ikka ka tubli olema.“

Eesti inimeste riskikäitumine teeb Mõisale muret. „Mul emagi rääkis, et kui tema noor oli, ega siis polnud maal mingit vahet, mis riigikord oli,“ rääkis ta. „Peaasi, et muusika mängis. Mulle tundub, et sellist suhtumist on ka praegu väga palju. Et pole vahet, mis meist kuuekümneaastaselt saab – peaasi, et muusika mängib. Ja siis kuuekümneaastaselt lõugame. No ja siis ongi nii, et kui kõige halvemini läheb, siis tegeleb sinuga linnavalitsuse kommunaalosakond. Ja kui halvasti läheb, siis tegeleb linnavalitsuse sotsiaalosakond.“

Eestlaste vähest investeerimisharjumust põhjendab Mõis kriisi mälestusega. „See võtab ilmselt natukene aega, enne kui need kogemused meelest ära lähevad,“ arvab ta. Positiivne on tema meelest see, et raha vastu on usaldus suur. „Suure enamiku jaoks on raha hoidmine sulas olnud viimase seitsme aasta kõige parem investeering. Minul küll on. Intressi peaaegu ei maksta, aga vähemasti plussmärk on taga – klassikalistel investeeringutel on miinusmärk taga viimase seitsme aasta kestel.“

Pensionisambaid Mõis ei armasta, sest nendega saab ainult kaotada, võita pole midagi. „Minu ootus on selline, et paneme täna pensioni jooksma – ja kui ma elan kaua, siis on see minu võit. Nt mul on 120 000 eurot pensionifondis. Lepime kokku, et ma hakkan kuus 1000 eurot saama. Kui ma elan kauem kui kümme aastat, siis teie maksate ikka mulle seda 1000 eurot, aga kui ma elan vähem, siis te võtate selle endale. Aga pensionifond ütleb, et jagame sinu 120 000 ära – saad kümme aastat pensioni, aga siis mine p...se, mine ära, siis ei saa enam. Nii et kui ma viie aasta pärast ära suren, siis on see okei, ja see teine pool raha jääbki neile.“ Jüri Mõis rõhutas, et niimoodi see sammaste süsteem talle paistab ja võib-olla on ta asjadest valesti aru saanud. (Ongi - toim.)

Koos Äripäevaga tuleb arvamusfestivalile finantstuleviku üle arutlema ka investor ja „Rikkaks saamise õpiku“ autor Jaak Roosaare. Tema meelest peaks juba lapseeast peale arendama mõtteviisi, et alati tuleb osa teenitud rahast säästa uue raha loomiseks ehk investeerimiseks. „Eesti inimesed ei pelga investeerimist minu meelest sugugi rohkem kui teiste riikide inimesed,“ sõnas ta. „Lihtsalt aega praktiseerida on olnud vähe ja varakapitalismile kohaselt on paljud võtnud liiga suuri riske ja rahast ilma ka jäänud.“

Roosaare sõnul peaks investori põhimõte olema, et kapitali tuleb koguda ja hoida, investeeringutest ja riskidest tuleb aru saada ja vastutus tuleb oma raha saatuse eest võtta enda kätte. „Mulle endale meeldib ka hajutamine aktsiate, kinnisvara ja välja antud laenude vahel,“ märkis ta.

Lubaduse koos Äripäevaga arvamusfestivali vestlusringis üle astuda on andnud ka LHV panga pensionifondide juht Andres Viisemann, Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni ja investor Rene Ilves. Äripäeva korraldatav arutelu „Minu finantstulevik – kelle asi see on?“ toimub Paide Vallimäel arvamusfestivalil 16. augustil algusega kell 17.00.

Arvamusfestival saab tänavu teoks suhtekorraldaja Kristi Liiva eestvedamisel teist korda. Seekord saab Paides kahe päeva jooksul jälgida ja osaleda rohkem kui 160 arutelus. Lavadele astub peaaegu 400 osalejat, programmi jagub üle 30 lavale.  Eelmisel aastal peeti kahe päeva jooksul ligi 50 arutelu ja õpituba. Arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.