Kinnisvarahaldajate palgad kasvavad

Kui aga firmadelt küsida, kas palku on tõstetud, selgub, et päris nii see alati ei ole. Ettevõtteil on oma spetsiifikast tulenevad põhjused, miks on muutunud majandusnäitajad ja ka palk näib suurem.Näiteks eelmisel aastal Äripäeva Kinnisvarahooldajate TOPi võitnud Haapsalu Linnahoolduse AS langes sel aastal 32. kohale. Selle üks põhjusi on kindlasti kasumi ligi kümnekordne vähenemine. Majandusaasta aruandest paistab, et kasuminumbreid võis mõjutada palgatõus, sest keskmine kuupalk töötaja kohta kerkis 1081 eurolt 1352 eurole.Ettevõtte juhatuse liikme Koit Vare sõnul see aga nii ei ole. Palgakulu suurenemise tõi hoopis uute töötajate palkamine, sest Haapsalu Linna­majanduse AS hakkas ka tänavavalgustust hooldama ning  vajas selleks uusi inimesi. Palku ettevõttes Vare teatel tõstetud ei ole.Elanikud võivad kojamehele palka juurde panna. Küll aga võivad palgakulu mõjutada korterite omanikud kortermajades, kus võidakse otsustada Haapsalu Linnamajanduse palgal töötava koja­mehe töötasu tõsta. Kuna enamasti ei ole neis majades ühistuid ega juriidilist isikut, käib palga tõstmine ettevõtte kaudu. “Kui nemad otsustavad kaks korda palka tõsta, siis mul palgakulu kasvab, aga korteriomanikud maksavad selle ise omast taskust kinni,” selgitas Vare.Mitu korda kahanenud kasumit mõjutas aga hoopis seesama tänavavalgustus, mille Haapsalu linn andis ettevõtte hooldada 2012. aastal, mistõttu oli tookord erakordselt suur kasum – 404 000 eurot. Möödunud aasta tulemus 44 000 eurot kasumit oli Vare hinnangul tavapärane.Teise tänavuse TOPi langeja, Ermeesia OÜ juht Kristo Peerna on märksa murelikum. Ta rääkis, et kinnisvarahalduse sektoris on konkurents tihe ja teenusepakkujaid palju. “Kõige suuremat muret näeme teenusepakkujate suures kvaliteedi vahes ja väga erinevas teadmiste ja kogemuste pagasis. Sama võib öelda tellijate kohta, kes vaatavad ainult hinda ja teenuse sisust aru ei saa või ei taha saada,” selgitas Peerna.Ta märkis, et alapakkumised ei ole kunagi teenuse kvaliteeti positiivselt mõjutanud ning selliste pakkumiste tulemusena kaotab eelkõige klient. Tema hinnangul on lahendus hinnatõus, kuid jääb küsimus, kuidas kinnisvara omanikud ja üürnikud selle üle elavad.Ermeesia kasum kahanes mullu võrreldes 2012. aastaga ligikaudu 80 000 eurot ja oli 161 000 eurot. Samas kasvas käive 300 000 euro võrra ja ulatus üle ühe miljoni euro. Peerna teatel tõi käibe kasvu uute klientide lisandumine, kasumis kaotati aga osalt just palkade tõstmise ja uute inimeste värbamise tõttu. Palgapoliitika muutmise järel lõpetati mullu ka juhatuse liikmele tasu maksmine.Keskmine kuupalk töötaja kohta kasvas Ermeesias mullu 127 euro võrra ja ulatus 1940 euroni. Peerna põhjendas seda vajadusega saada meeskonnalt häid tulemusi. “Kui tahame olla edukad ja pakkuda head teenust, peame maksma õiglast tasu,” märkis ta.Remonditud piiripunkt vähendab sissetulekut. Vastupidise näitena saab tuua ka ettevõtte Silport Kinnisvara, mis suurendas eelmisel aastal nii käibe- kui ka kasuminumbrit ja tõusis selle tulemusena ka TOPis ühe koha võrra, kolmandaks. Nagu ütles ettevõtte juht Tõnis Seesma, on tegemist ebatüüpilise ettevõttega, sest Silporti sissetulek tuleb Sillamäe sadama territooriumile jäävatele ette­võtetele teenuse osutamisest.Kuigi sissetulek peaks sel juhul olema üsna stabiilne, suutis Silport mullu tulemusi parandada sellega, et lisas ettevõtte tegevuste hulka ka pikasõidumasinate teenindamise, see tähendab, et pakutakse parkimist, pesu ja muud sellist. Teisalt on Narva piiripunkti remont seda sissetulekuallikalt tänavu kahandanud ja Seesma teadis juba öelda, et sel aastal nii häid tulemusi ei tule. “Miinusesse ma ei kuku, aga käive väheneb ja ilmselt ka kasum väheneb. Seda on juba tunda,” märkis ta.Palgasurvet Seesma ei taju, kuid oma töötajate palku on ta tõstnud. Lihttööliste palk on igal aastal tõusnud ligikaudu 10 protsenti, selgi aastal ja seda miinimumpalga tõusu tõttu. Samas pidas ettevõtte juht vajalikuks rõhutada, et kõige madalama palgaga lihttöölised saavad 1,2kordset miinimumpalka ja päris miinimumpalgaga ei tööta ükski inimene.Nii Silport kui ka Ermeesia plaanivad tuleval aastal palku tõsta. Seesma sõnul mõjutab seda otsust miinimumpalga tõus. Peerna aga tõdes taas, et hea teenuse pakkumise nimel ei saa palgad väikesed olla.“Miinimumpalka pole me kunagi kellelegi maksnud ja see pole meie jaoks kunagi teemaks olnud. Usun, et kõik saavad aru, et hea teenuse osutamiseks tuleb tagada meeskonna jätkusuutlikkus ning sellesse tuleb investeerida,” kõneles Peerna.TASUB TEADA4. septembril ilmus Äripäeva vahel Kinnisvara kuukirjas kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtete TOP70. Tabelist selgus, et keskmiselt kasvatasid haldajad ja hooldajad aastaga käivet 1,05 korda. 70st ettevõttest suutis möödunud aastal käivet kasvatada veidi üle poole. Kasum kasvas poolel ettevõtteist.Äripäeva edetabelid leiab www.aripaev.ee/topid.

Autor: Kadri Põlendik, Harry Tuul