Eesti riik peaks põlevkivitööstust nägema majandusharuna, mitte keskkonnaprobleemina, ütles Alexela Grupi suuromanik Heiti Hääl konverentsil Äriplaan 2015.
Alexela Grupi suuromaniku Heiti Hääle sõnul koostatakse Eesti pikaajalist energiamajanduse arengukava (ENMAK) liiga loodushoidvalt ja loosunglikult. Praegu keskendub arengukava suures osas biodiisli, bietanooli ja biogaasi väärtustamisele, mis on Hääle sõnul küll keskkonnasõbralik, ent mitte säästlik - kõik taastuvkütused transpordis vajavad suuri riigipoolseid toetuseid, et olla oma energiaühiku hinna poolest konkurentsivõimelised.
"Kui muidu öeldakse, et kõik pole kuld, mis hiilgab, siis meie ütleme, et kõik, mis on taastuv, pole mõistlik," ütles Hääl konverentsil Äriplaan 2015. Tema sõnul saab keskkonnaefekti saavutada ka odavamalt.
Teenistus võiks neljakordistuda. Hääl märkis, et arengukavas peaks rohkem arvesse võtma väliskaubanduse bilanssi. Ta selgitas, et Eesti ainuke energeetiline maavara on põlevkivi, millest enamik käideldakse elektri-, väiksem osa aga õli tootmisesse. Samal ajal kui Eesti ostab sisse diislit, bensiini ja maagaasi, läheb õli ja elekter ekspordiks. "See tähendab, et meie energiabilanss on 400 miljonit eurot negatiivne," ütles Hääl.
Hääle sõnul näeb Eesti riik põlevkivitööstust pigem keskkonnaprobleemi kui majandusharuna, ent oleks kasulikum, kui selles nähtaks selle tegelikku, jätkusuutlikku külge. Praegu on põlevkivitööstuse kaevandusmaht 16 miljonit tonni aastas, millest saab omakorda 0,6 miljonit tonni õli väärtuses 250 miljonit eurot. Hääle sõnul võidaks tegelikult Eestis kaevandada hoopiski 20 miljonit tonni ja toota 2,4 miljonit tonni õli, teenides sedasi miljard eurot. Selleks on aga vaja investeerida 4,9 miljardit eurot. "Et sektor liiguks sinna, kuhu vaja, on vajalik riigi toetus - usku, et põlevkivitööstus on majandusharu ka kümne aasta pärast," ütles ta.
Põlevkivi sooja asemel õli tootma. Hääl märkis, et tänases Eestis on suurima süsihappegaasi heitega kütuseallikas just elekter, kuna valdav osa sellest toodetakse põlevkivist. Teisel kohal saasterohkuse poolest diisel ja kolmandal bensiin. Saastet ei toimu ainult etanooli kasutuses. Hinna poolest on aga kallim just etanool, seejärel bensiin ja diisel.
"Kui suudame energiabilansi ümber kujundada nii, et põlevkiviga ei köetaks enam ahju, vaid suureneks õlitoodang, kasvaks meie eksport neli korda," rääkis Hääl. Selle arvelt väheneks küll elektritoodang, kuid Hääle sõnul saadaks hinnanguliselt 80-90% Eesti energiakulust sellegipoolest kätte.
Oht: maksudega suretatakse turg. Ainus põhjus, miks nii minna ei võiks on Hääle sõnul see, et lühiajalise riigieelarve täitmise huvides tapetakse keskkonnatasude ja aktsiisitõusudega tööstus ära. "Mina isiklikult ei tea ühtegi teist tööstussektorit, kus eraettevõtjad oleksid nõus investeerima 4,9 miljardit ja suurendama sellega eksporti suures mahus," ütles ta.
Alexela Grupi järgmise aasta plaane Hääl täpsemalt tutvustada ei soovinud, küll aga märkis ta, et ettevõte on sisenemas oma veerandsaja aastase ajaloo ühesse suurimasse investeeringute tsüklisse, mida kavatsetakse ellu viia järgmisel kolmel aastal. "See aga ei tähenda, et me ennast kindlalt tunneksime," märkis ta.
NUMBER: 238 mln euroni ulatus mullu Alexela Grupi käive. Poole sellest teenis ettevõte kütuse jae- ja hulgimüügilt. Käibest kümnendiku moodustas põlevkiviõli müük.
Seotud lood
Et ettevõtjad oleksid motiveeritud Eestis väärtust looma ja liigemotsionaalselt riiki ei kritiseeriks, soovitab ajakirjanik Piret Reiljan poliitikutel ettevõtjatega rohkem suhelda.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.