Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti rikaste lapsepõlv: Mis aitab saada miljardäriks
Äripäeva 2008. aasta Rikaste TOPi ilmumise järel tegime loo sellest, millisest keskkonnast on pärit meie jõukamad ning milline oli nende lapsepõlv.
Tugev sotsiaalne kapital:
Pärit haritlaste perest
Lõpetas eliitkooli ja Tartu Ülikooli, mis annavad palju väärtuslikke sidemeid
Õiges vanuses 1990ndate alguseks, mil algasid kiired muutused
Rikaste TOPi eesotsas troonijate päritolu uurides selgub, et rikkaks saamiseks ei pea ilmtingimata pealinna eliitkoolis ainult viitele õppima. Miljardiäri võib püsti panna ka siis, kui olete lõpetanud täiskasvanute õhtukeskkooli või tulete ühest Eesti depressiivsest väikelinnast.Äripäev kaardistas kolme Eesti miljardäri - Ain Hanschmidti, Hans H. Luige ja Armin Karu, kes kuuluvad Äripäeva rikaste edetabeli esimese 10 jõukama sekka - kujunemisaastad. Meid ei huvitanud, mida nad praegu teevad, millist kinnis- või vallasvara omavad, kellega äri ajavad, kas ja kui palju nad on kellelegi võlgu.Hoopis vähemuuritud on tõik, kuidas nad on jõudnud praegusesse aega. Millise sotsiaalse kapitali said nad kaasa kodust, koolist, sõpradelt-tuttavatelt?Sestap uurisime, kas praegune tipprikas sündis haritlaste või tööliste perekonda? Kus käis koolis, kes olid tema sõbrad? Kui asjaosaline õppis ülikoolis, siis millises ja kellega koos? Üle ega ümber ei saa ka üliõpilaskorporatsioonidest.Ühtlasi uurisime, millega tegeles portreteeritav tormilistel aegadel 1980ndate lõpus, 1990ndate alguses. Milline oli toona tema stardipositsioon?"Ägestub kergesti"Nii iseloomustas Tallinna 7. Keskkool tulevast meediamogulit Hans H. Luike 11. klassi lõpetamisel. Tema isa Hans Luik tunnistab, et pidi korduvalt poja koeruste tõttu õppenõukogu ees aru andma.Suurärimees ise endast rääkida ei soovi. Palub andmed võtta raamatust "Päikesepoisist miljonäriks". Kui Peeter Raidla selle 2002. aastal kirjutas, oli Luik veel miljonär.Hans H. Luik sündis 20. märtsil 1961. aastal. Väike Hans võis nautida inglise filoloogist ema Valve ja kirjanikust ning tõlkijast isa Hans Luik seeniori seltsi. Peres vaimsusest ja mõtteerksusest puudust ei tuntud.Ei olnud harvad juhud, mil pere Vuti tänava eramut väisas kohalik kirjanduse eliit eesotsas hilisema presidendi Lennart Meriga.Trummitagumine ajas Luige ema endast väljaEsimesse klassi läks Hans 1968. aastal Tallinna 7. keskkooli, praegusesse Inglise Kolledžisse."Valisime selle kooli, sest seal nõuti kõvasti. Lisaks keeltele õpetati tugeval tasemel ka matemaatikat.Pole mõtet last panna kooli niisama, et las veab end kuidagi läbi. Eliitkoolidest on nii palju kasu, et eks sealt tuleb ka joodikuid ja pätte, aga väiksem, palju väiksem protsent," usub isa.Hans seenior ütleb, et klassikaaslased olid pojal samuti tublid lapsed."Poisid tegid meie majas bändi ja tagusid trumme. Minu abikaasa Valve, kes on äärmiselt sõbraliku ja rahuliku loomuga, viskas ükskord siit teiselt korruselt ühe trummikomplekti alla," meenutab vanem Luik.Klassikaaslasteks hulk tulevasi prominenteLuige klassis esindasid selle aja paremaid peresid EKP ideoloogiajuhi Vaino Väljase, toonase tele- ja raadiokomitee esimehe Raimond Penu ja kunstiinstituudi rektori Jaan Varese tütred.Lisaks parteinomenklatuuri juhtide lastele õppisid noore Luige klassis tuntud kunstnik Raoul Kurvitz, praegune molekulaarbioloog Ats Metsis. Samas klassis said jalad alla veel neli tänast miljonäri - Hansapanga üks asutajatest ja Rocca al Mare erakooli looja Hannes Tamjärv, A&G ja Watson Group kaubamärgi all tegutsevate ettevõtete juht ja omanik Olar Gofman ja pankurikarjääri kaupmehe elu vastu vahetanud Peeter Luik.Hans lasi vajadusel ka rusikad käiku. Keskkoolist ülikooli astumiseks sai ta iseloomustuse: "Ägestub kergesti ja võib kasutada füüsilist jõudu."Legendaarses Pälsoni ühikas Luigega mitu aastat kahest tuba - toona oli see ülim luksus, pealegi asus elamine tüdrukute sektoris - jaganud praegune Eesti Päevalehe ajakirjanik Rein Sikk ütleb, et toonast Hansu iseloomustab kõige paremini kirglikkus ja sihikindlus."Ta nautis mängu ilu, tundis sellest rõõmu. Ta ei teinud midagi üle jala. Kui juba, siis juba! Mäletan, et kui ta neist näidendivõistlustest osa võttis, siis lukustas end mitmeks päevaks tuppa ega lasknud kedagi ligi," mäletab Sikk.Isa Hans siiski tunnistab, et ta isegi ei mäleta kõiki kordi, kui pidi, silmad maas, õppenõukogu ees seisma ja poja tegude tõttu aru andma."Naisdirektor karjus: "Puiatusse! Ainult Puiatusse kõlbab see poiss! Inimeste sekka ei tohi teda lasta!"Nüüd tuleb seesama naisterahvas tänaval vastu ja meenutab, kui tore poeg mul ikka oli," räägib suguvõsa ainsa punapea isa naeruselt.Vaino Vahing päästis Luige Afganistani saatmisestErinevalt oma kolmest vennast on Hans väiksena isa käest ka kere peale saanud. Näiteks siis, kui sõitis papa sportjalgratta loperguseks.Noor Luik valis edasiõppimiseks Tartu Ülikooli žurnalistika, ajakirjaniku-toimetaja eriala.Hoolimata "vägivaldsusest" võeti Hans ülikooli vastu."Hans oli esimesest kursusest alates äärmiselt tugev isiksus… Ta sõidab sulle peale, küsib otse, ründab… Teisi, kes ei olnud niivõrd tugevad ja paljulugenud, tuli aeg-ajalt kaitsta," meenutab 1979. aastal ajakirjandusõpinguid alustanud kursuse juhendaja Andrus Saar, praegune tuntud sotsioloog."Tal oli tugev majanduslik mõtlemine. Uuris iga asja hinda," meenutab Saar."Ta erines väga palju teistest tudengitest, kes olid idealistlikumad," tähendab Saar.Hansu isa ütleb, et pojale oleks ülikooli neljas kursus peaaegu viimaseks jäänud."Teda pildistati Tartus Kuperjanovi hauale küünlaid panemas. Toona saadeti kõrgkoolist välja visatud poisid kohe Afganistani. Tema päästsid Marju Lauristin, Peeter Vihalemm ja kirjanik Vaino Vahing, kes kohaliku hulluarstina kirjutas Hansu kohta: üle õppinud, vajab statsionaarset ravi," mõtiskleb vanem Luik.Hansu ülikoolikaaslane, endine hoiupankur ja praegune suhtekorraldaja Aimar Jugaste mäletab, kuidas andis 1991.aastal ETA direktorina Eesti Ekspressile Tatari tänaval kaks väikest tuba ja paar telefoninumbrit kasutada."Natukese aja pärast hakkasid levima jutud, et ühelt riikliku uudisteagentuuri telefoninumbrilt vahetatakse valuutat. Siis ma küll mõtlesin, et Hansu jaoks tuli kapitalism õigel ajal," lisab Jugaste muiates.28aastaselt ilmutas Eesti Ekspressi esimese numbriÜlikooli lõpetamise järel 1984 suunati Hans tööle Kultuuri ja Elu ning Teater. Muusika. Kino ühendtoimetusse.1989. aastal astusid toimetusse Hansu klassivennad Hannes Tamjärv ja Peeter Luik, samuti Andres Saame ja Sulo Muldia ettepanekuga asutada uus ajaleht.Eesti Ekspressi esimene number ilmus 22. septembril 1989. Luik oli siis 28aastane.
Keskmine sotsiaalne kapital:
Pärit haritlase perest
Alustas õpinguid eliitkoolis, kuid keskhariduse sai lõpuks õhtukoolist ja kõrghariduse alles 1998 Haaga instituudist Soomes.
Pärineb samuti nn. võitjate põlvkonnast
Õpetaja õudne uni
Eliitkoolist eesti-vene segakooli Pirital
Pea oli hea, aga õppida ei viitsinud
Üritas Nõukogude Liidust jalga lasta
Ain HanschmidtFoto: Erakogu
Keskmine sotsiaalne kapital:
Pärit tööliste perekonnast
Lõpetas tavalise keskkooli, kuid perspektiivika ala tollases TPIs
Oli sobivas vanuses 1990ndate alguses, kuulub nn võitjate põlvkonda
Võluv lapsest peale
Väikese poisina tahtis saada autojuhiks
Ajas õpetajatele olematu sünnipäevaga puru silma
Kommentaarid
Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi direktor, sotsioloogiaprofessor Airi-Alina Allaste
Sotsioloog Ivi Proos
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.