Välisturg soojendab talve üles

Tulevikku nähakse Põhja-Norras, Šveitsis ja Suurbritannias, uutele turgudele laienemisega soovitakse likvideerida asjaolu, mis on seni piire seadnud – sõltuvus aastaaegadest. Eesmärk on leida uued turud piirkondades, kus ehitada saab aasta ringi, kirjutab 1. oktoobri Äripäev ehituse rubriigis."Juuni, juuli ja august olid meil rekordkuud ettevõtte ajaloos," ütles ettevõtte juhatuse liige ja müügiosakonna juht Henri Enniste, kelle sõnul tehakse teisel poolaastal tasa aasta alguse tagasihoidlik tulemus. "Kokkuvõttes peaks meil tulema rekordaasta," ütles ta ja avaldas lootust, et aastakäibeks kujuneb 7–7,5 miljonit eurot. Tuleval aastal loodetakse sedagi ületada.Tänavu esimesel poolaastal pistis Seve Ehituse AS rinda Põhja-Norra karmi kliimaga. Soojad ilmad saabusid äärmiselt hilja ja seeõttu lükkus edasi pea 90% tellidu majade ehitusest. "Käisin mai viimasel nädalal Hammerfestis ja seal oli veel 30 sentimeetrit lund," rääkis Enniste.Ehitusfirma kasum jääb Enniste sõnul 2012. aasta tulemusele veidi alla. Probleeme tekitabki hooajalisus. "Kui saame uute turgude lisandumisega sesoonsuse kontrolli alla, ei imestaks, kui lähema kolme aasta võrdluses kasvaks käive möödunud aastaga võrreldes kaks korda," ütles Enniste.Seve Ehituse AS on märgitud ka Äripäeva Gaselli TOPis. Edetabelisse pääseti möödunud aasta tulemuste najal, ent Enniste ise numbritega rahule ei jäänud. "Meile oli 2013. aasta võrreldes 2012. aastaga tagasiminek – käive oli miljoni euro võrra väiksem," nentis ta. Enniste selgitas, et ettevõte laiendas toona tootmist. Möödunud aasta kevadel tehti ettevõtte tootmiskompleksi uut hoonet ning paigaldamisega oli hõivatud pea kogu ettevõtte kollektiiv. Möödunud suvel avati Nissi vallas Lehetu külas 1900 ruutmeetrit uut tootmispinda, millesse investeeriti 650 000 eurot.Tulevik Põhja-Norras, Šveitsis ja Suurbritannias. Ettevõtte juhatuse esimees ja omanik Vello Enniste ütles, et firma siht on eksportida, aga samas Eesti turgu mitte unarusse jätta. Henri Enniste sõnul tuleb uutele turgudele laienemisel likvideerida asjaolu, mis on seni piire seadnud – sõltuvus aastaaegadest. "Eesmärk on leida uued turud piirkondades, kus ehitada saab aasta ringi. Kliendid Šveitsis ja Suurbritannias on maksejõulised ja seane ehitusmaht on Eesti mõistes suur. Pluss on ka see, et maapind talvel ei külmu," selgitas ta. Samas ei tähenda uued turud Põhja-Norrast lahkumist.Henri Enniste ütles, et teiste firmadega iga projekti pärast kaklema ei kiputa ning ebamõistlikke pakkumisi ei tehta. Vello Enniste sõnul meeldib neile ehitada maju, mis näevad head välja ning kus inimesed end hästi tunnevad. "Meie eesmärk on teha null- või plussenergiamaju ja see ei olene ainult maja kütte- või ventilatsioonivõimalustes."Seve madalenergiamajad võtavad arvesse ka seda, kus asub üks ruum teise suhtes ja kuidas paikneb maja ilmakaarte suhtes. Tähtsaks peetakse ka vanade eestlaste tarkusi, nagu seda, et maja magamistoad ei tohi asuda veesoonel.Enda reklaamimisega ei tegeleta. Vello Enniste ütles, et reklaami firma palju ei tee, sest majad müüvad end ise. Henri Enniste rääkis lisaks loo, kuidas ettevõte otsustas garantii korras remontida seitse aastat tagasi ehitatud maja katuse Põhja-Norras, kuigi selleks enam kohustust ei olnud. Maja omanik oli žestist nii vaimustunud, et rääkis sellest oma kolleegidele ja tõi firmale sellega lauale kolme uue maja lepingud. "Meie majad võivad olla kallimad kui konkurentidel, aga me müüme ka kvaliteetset asja. Me ei räägi kunagi oma vigu sirgeks, me parandame need," ütles Vello Enniste. Tema sõnul pole paremat reklaami kui hästi tehtud garantiiremont.Tootearendus on ettevõttes kollektiivne looming ning tihti tulevad just töömeeste käest mõtted, kuidas midagi paremini ja kiiremini teha.Hiljuti väljastati Seve Ehitusele ka plussenergiamaja tootmise luba ning esimese plussenergiamaja tootmisega on juba alustatud. Mitu korda üle kontrollitud teoreetiline arvutus näitab, et maja toodab 1 kw energiat 1 ruutmeetri kohta rohkem kui kulutab. Henri Enniste sõnul võib tulemus olla paremgi, kuna standardarvutus võtab arvesse standardtalve, mis on külmem kui viimaste aastate talved, ning mingi kindla arvu päikesepaistelisi päevi suvel, kuid ka see muutub aastate lõikes.Kurtide suurim tööandjaSeve Ehituses töötab ligi 20 kuulmispuudega inimest – esimesed liitusid ettevõttega 2001. aastal ning iga meediakajastusega tuleb soovijaid juurde. "Kraanatöid kurdid teha ei saa ega tohi, sest kuulmispuue on tavaliselt seotud tasakaaluhäirega. Lisaks ei saa kurte ohu korral häälega hoiatada. Aga näiteks majade paigaldusmeeskondades on meil kurdid tööl ning mõni neist on ka oma meeskonna juht," rääkis ettevõtte juhatuse esimees Henri Enniste.Seve Ehitus on kogemusest kurtidega õppinud, kui oluline on mõistmine. "Kurt ei saaks meie juures töötada, kui ta ei tunneks, et me teda mõistame," ütles Vello Enniste. Tema sõnul on igasuguse mõistmise alus oskus suhelda ning seetõttu õpetatakse ettevõttes töötavatele kuuljatele, kuidas kurtidega suhelda. Suheldakse nii paberi ja pliiatsi kui ka kaasaegsemate vahenditega – e-kirja teel ja telefonisõnumitega. Pikka juttu ei räägita ja lauseid omadussõnadega ei vürtsitata."Tiimid on tekkinud orgaaniliselt. Me anname valikuvabaduse ja küsime meestelt, keda nad tahaksid oma meeskonna juhina näha või kellega koos töötada," rääkis  Henri Enniste meeskondade tekkest.Ettevõttes kehtib tulemustasu süsteem, aga Henri Enniste sõnul ei olegi Seves tööl keskmisest halvemaid mehi. Siiski on pandud paika määrad, mis näitavad töö tulemuslikkust. Kokku on lepitud keskmise töölise hea soorituse määr. "Meie jaoks on keskmine tulemus miinimum. Kui seda katseaja jooksul ära ei tee, ei ole võimalik ka lubatud palka välja teenida," lausus ta. Vello Enniste lisas, et palganumber on ettevõttes omaette näitaja ehk kui töötaja palk on liiga väike, on ilmselt midagi lahti. "Töötajat on siis vaja kas koolitada või on viga selles, et äkki panustab ta tööaega liiga vähe või ilmneb mõni muu töötamist segav faktor."Rootsi kaevanduslinna toodetakse taaskasutatavast materjalist majadPõhja-Rootsis asuva kaevanduslinna Gällivare elanikud võivad juba mõne aasta pärast soetada endale Eestis toodetud uudse keskkonnateadliku lähenemisega madalenergia maju, mille ehitamiseks kasutatud materjalidest 85–90% on maja elutsükli lõppedes taaskasutatavad, teatas projekteerija ja tootja Seve Ehituse AS."Tegemist on täieliku tipuga, mitte ainult energiasäästmise poolest või seetõttu, et meie tootmine on keskkonnasäästlik, vaid seetõttu, et utiliseerida on võimalik kõike, mida maja ehitamisel kasutati. Klaasvilla ja kipsi ei suudeta tavaliselt utiliseerida, mistõttu meie kasutame puitvilla, mida võib komposteerida võ põletada," rääkis juhatuse esimees Vello Enniste."Meie puit on allergiavaba. Allergiate teema on Rootsis väga tõsine ning allergikute protsent elanike seas tohutult kõrge," lisas Seve Ehituse ASi juhatuse liige ja müügiosakonna juht Henri Enniste. Tema sõnul on keskkonda märkimisväärselt koormavale kaevanduslinnale ülioluline, et uued majad oleksid võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega.Henri Enniste sõnul loodetakse ehitusega peale hakata kohe, kui Gällivare linn on teed ja trassid ehitataval alal valmis saanud ehk kõige varem 2015. aasta hilissügisel.Gällivare linn asub pea täielikult rauamaagi soonel, seega teavitati kohalikke juba aastate eest, et ühe kaevanduse ammendudes lõhutakse uue kaevanduse kohal asuvad majad ning inimesed kolitakse ümber. Henri Enniste selgitas, et riiklik kaevandusfirma kohustub sellega inimestele uued majad ja korterid ehitama, kuid linn soovis, et pooled korterid oleksid ehitatud nii-öelda vabal turul. "Tegemist oli kõige esimese konkursiga, varsti tulevad järgmised, aga esimene oli siiski kõige atraktiivsem, kuna ala, kuhu ehitama asutakse, on üks kvartalisisene kesklinna park. Ülejäänud konkursid toimuvad äärelinna aladele." Enne, kui pole selge, kuidas eelmüük läheb, järgmisel konkursil osalemist plaani ei võeta. "Pole mõtet kogu linna enda kätte saada ja pärast olla hädas, et mida nende majadega teha või kellele müüa."  

Jaanus Pirs, Nord Homes OÜ juhatuse liigeOotame uut majanduskriisi. Järgmisel aastal on ehk rohkemgi lootust, sest siis on tulemas eurorahad, aga talv tõotab tulla karm. Tegeleme lisaks muudele ehitustöödele ka teedeehitusega ja selles osas võtavad suured kõik töö ära ja väikestele ei jää midagi. Elementmajade ehituse osa on meil alles uus valdkond ja arenemisjärgus, aga näeme selles perspektiivi, juba on huvilisi. Oluline on sõlmida õiged lepingud ja otsida head partnerid, siis töö laabub. Eks erinevad valdkonnad peavad üksteist täinendama ja toetama, see aitab ettevõttel paremini hakkama saada. 

Renee Mikomägi, EstNor OÜ tegevjuhtMeil on sel aastal hästi läinud. Kogu meie toodang läheb ekspordiks ning põhiturg on Norra, kus oleme ennast 14 aasta jooksul korralikult kinnitanud. Sel aastal ekspordime Norra 35 maja, millest osa on mitmepereelamud – ridaelamud ja paarismajad. Majad püstitab meie tütarettevõte, mis on registreeritud Norras ja kus töötab 18 Eesti puuseppa. Kokku annavad meie grupi ettevõtted tööd 49 inimesele. Prognoosime, et meie selle aasta käive on 4,5 miljonit eurot, ületades eelmise aasta 3,6 miljoni eurost tulemust. Selle aasta kasuminumbrit on veel keeruline prognoosida.Praegu tegeleme detsembris valmiva uue tehase ehitamisega ja järgmisel aastal peaks meie tootmisvõimsus veelgi tõusma, koos sellega ka käive. Praegu on meie  tootmisüksused kuni veebruarini välja müüdud, mis näitab selgelt uue tehase vajalikkust. Meie järgmiste aastate põhituruks jääb kindlasti Norra, kuid plaan on jõuliselt siseneda ka Rootsi turule – oleme seal aastate jooksul ehitanud 25–30 maja ning järgnevatel aastatel on plaan seda arvu oluliselt suurendada. Oleme kaasanud juba müügiinimese Rootsi turu jaoks ning saanud mõned olulised kontaktid, kellega tööle hakata.