Restoranitest: Lähis-Ida sõbralikkus üllatab Tallinna vanalinnas

Vanalinna käidavamad tänavad on restorane tihkelt täis pikitud. Magnuna 2 oleks mul mööda kiirustades märkamata jäänud, kui uksel poleks seisnud lähisidalikult tumedavereline majaperemees. Nii kui jäin menüüd silmitsema, kutsus ta lahkest sisse. Seekord polnud aega, aga lubasin peatselt tagasi tulla.Suur oli minu imestus, kui kolme nädala pärast tagasi minnes, niipea kui olin uksest sisse astunud, tervitas peremees mind sõnadega: “Tore, et täitsite oma lubaduse. Tulitegi tagasi!” Pakkus maja kulul idamaist ürditeed ja mangolassit, et mul roogasid oodates igav ei hakkaks. Mulle jäi mulje, et tema rõõm meie taaskohtumise pärast oli siiras.Tallinna ja Lähis-Ida sünteesMagnunat osatakse otsida rohkem Laialt tänavalt. Sügiseks-talveks on aga sealne söögisaal ennast kinni pannud ja Magnuna 2 tegutseb Pikal tänaval. Magnunas on Lähis-Idaga kokku segatud keskaegne Tallinn ja natuke ka Marokot: söögisaali seinal on tahvel, mis räägib hoone pikast ajaloost, Põhja-Aafrikat esindavad aga Eduard Wiiralti Maroko-teemalised graafilised lehed. Võib arvata, et need pole seal juhuslikult, kuid kulinaarsete seoste leidmiseks minu rahvusköökide kogemustest ei piisanud.Magnuna on väga väike, lugesin kokku vaid seitse lauda. Menüü pigem lühike kui pikk: paar eelrooga, kolm salatit, neli suppi, kana-, pardi-, lamba- ja veiseliharoad – siga nad ju ei söö. Kuidas tegelikult Lähis-Idas toit maitseb, seda pole mul olnud võimalust kogeda, aga Magnuna peremees kinnitab, et nende restoranis tehakse just neid kõige ehedamaid roogasid, täpselt selliseid, nagu tema ema ikka on teinud. Sellepärast olevat ka nende baba ganoush ehk baklažaanipüree soe, mitte külm. Euroopas ollakse harjunud seda pigem külmana sööma ja nii mõnigi kord olla tal tulnud kuulda (eurooplaste) protesti, et see pole päris. Tundub, et Lähis-Idasse seguneb ka natuke Indiat – menüüs olev jalfrezi peaks olema pigem Pakistani-India kui Lähis-Ida päritolu.Tähelepanelik teenindusBaba ganoush koos sooja India-tüüpi leivaga mõjus oma lihtsusega: lihtsalt leib ja kausike sooja püreed. Lisandiks värske salat, mida samas koosseisus saime veel koos pardiga ja ka koos kanaroaga.Kana taboola ehk filotainas koos köögiviljade ja seentega küpsetatud kanaliha oleks maitses võitnud, kui soolaga oleks ettevaatlikumalt ringi käidud. Koos sellega taldrikule pandud salat oli värske, kuid kartulisektorid olid jõudnud kuivaks tõmbuda ja ära väsida. Ka taboola filotainakate polnud krõbevärske, vaid kandis varakult valmistegemise märke.Toiduelamused jäid kokkuvõttes veidi väiksemaks, kui Lähis-Ida maitserikkust ette kujutades oleks oodanud. Külalislahkus, tähelepanu ja hoolitsus korvas selle aga kuhjaga. Tagasi minna võiks kasvõi ainult selle pärast, et keegi minu teetassi ikka uuesti ja uuesti täidaks, ilma et ma seda paluma peaksin.