Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Katariina Krjutškova
- 3. oktoober 2014 kell 9:33
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.VEB Fond: Vakra nõuab salastamise lõpetamist
Endine riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra ei saa riigisaladuse tõttu avaldada raha saanute nimesid.Foto: Andras KrallaKaitsepolitsei keeldus avalikustamast salastatud dokumente, mis võivad sisaldada VEB Fondist kasu saanud isikute nimesid.
Pärast riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni lõppraporti esitamist ringles Eesti ettevõtjate seas info, et kaitsepolitsei salastas 70 aastaks suure tõenäosusega andmed, mis puudutavad pettusega raha kätte saanud isikuid. Jutt käib 20,5 miljonist dollarist, mis 1998. aastal Peterburi pangast välja võeti. See raha saadi kätte selle tõttu, et Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga toonaste juhtide kaasabil kanti VEB Fondi külmutatud kontodelt Venemaal registreeritud ettevõttele TSL International alusetult 32,3 miljonit USA dollarit.On spekuleeritud, et raha võtsid välja mõjukad reformierakondlased ja nende nimed on kaitsepolitsei dokumendis. Selle kirjaga on tutvunud ka endine riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra, kes ei saa paraku riigisaladuse tõttu selle sisu avaldada. „Seal on nimesid loomulikult, aga need nimed on ühel või teisel moel kajastatud ka riigikogu uurimiskomisjoni raportis,“ väitis vaid Vakra.Vakra soovib kirja avalikustamist, et erinevad spekulatsioonid kaoksid. 16. septembril kirjutas endine riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees Rainer Vakra kirja kaitsepolitseiameti juhile Arnold Sinisalule, kus palus kaitsepolitsei salastatud dokumendid avalikustada.„Arvukad kodanike pöördumised annavad tunnistust ülekaaluka avaliku huvi kohta nimetatud kirja vastu. Avalikkus soovib saada vastuseid VEB Fondiga seotud küsimuste, sh kirjas käsitletute kohta. Seejuures on kirjas kirjeldatud sündmustest möödas enam kui 15 aastat, mille tõttu ei ole tõenäoline, et teabe avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut,“ seisis Vakra põhjenduses.Vakra lisas, et juhul, kui kirjalt ei ole siiski võimalik täies ulatuses riigisaladust kustutada, tuleks seda teha vähemasti osaliselt. Ta palus riigisaladuse kustutada hiljemalt käesoleva aasta viimaseks päevaks. Kaitsepolitsei aga keeldus.Eile oli saatnud Vakra kirja ka siseminister Hanno Pevkurile: „Kaitsepolitseiameti poolt salastatuse ennetähtaegsest kustutamisest keeldumine ei ole minu hinnangul põhjendatud. Palusin salastatuse kustutada kirjas sisalduvate VEB Fondiga seotud küsimuste tõttu, seejuures olin nõus salastatuse osalise kustutamisega, kui esineb asjaolusid, mille tõttu kirjalt tervikuna salastatust kustutada ei saa. Kaitsepolitseiameti kirjast nähtub, et salastatuse ennetähtaegsest kustutamisest keeldumise ainsaks põhjuseks on vajadus kaitsta teabe kogumisel osalenud isikute julgeolekut,“ seisis Pevkurile adresseeritud kirjas.Vakra kirjutas Pevkurile, et minister edastaks valitsusele taotluse riigisaladuse ennetähtaegseks kustutamiseks.Teisalt on Vakra augustis Äripäevale öelnud, et riigisaladusega kaitstud dokumentide avalikustamisel ei tuleks välja uut informatsiooni. Tema väitel soovis kaitsepolitsei vaid algallikaid kaitsta.Vakra lisas siis, et täieliku info saamiseks – kuidas ja kelle vahel VEB Fondist lahti külmutatud kümned miljonid dollarid jagunesid – teha koostööd Vene luurega. „Kahjuks peame täna ütlema, et kui meil õnnestukski sealt pabereid saada, siis suhtuksime väga skeptiliselt nende tõepärasusse. Isegi kui tunduks, et need on sellest ajastust pärit,“ väitis Vakra.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
- Uudised
- Katariina Krjutškova
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Uuringud näitavad, et rämpstoit võib ajule kahjulikult mõjuda
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Tartu ülikooli teadlaste hiirte peal tehtav uurimistöö näitab, et isegi lühiajaline kokkupuude rämpstoiduga muudab vere-ajubarjääri lekkivamaks ning võib mõjuda halvasti aju tervisele.
Suur ärikinnisvara ülevaade: büroopinnad löögi all, ladude äri jätkab buumimist
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.
Ärikinnisvara tehingute arv püsib kängus, omanikud on üürnike nimel nõus kasvõi nahast välja pugema. Aga ka hiigelallahindlused ei pruugi klienti tuua ning osad pinnad ähvardavad tühjaks jäädagi.